Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti rahvamuusika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvalaul, eeslaulja, silbil, rahvamuusika, vanemaks, regilaul, runo, minevik, tekstiga, lähedane, loitsud, itkud, regivärsiline, lüürilised, noot, algriim, parallelism, mõttekordus, meloodia, refrään, mitmehäälsus, heterofoonia, esitusviis, ketramine, keetmineVanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt
Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine 19.saj · töölaulud hariduse levik · tavandilaulud linnastumine · lüroeepilised laulud suhtlemine erinevate maade vahel
Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust
Eesti rahvamuusika ja regilaul Koostas : Juhendas : 2013 1 Sisukord : Sisukord...................................................................................................................................... 2 Eesti rahvamuusika..................................................................................................................... 3 Rahvalaul.................................................................................................................................... 3 Vanem rahvalaul ehk regilaul..................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm
Vaimulikud rahvalaulud.tekst-jaguneb 4-realisteks salmideks,oluline tegevuse kuj .palju uut teksti.lõppriim-värsiridade lõp.kõlalt sarnaste sõnadega.silbilis-rõhuline värsisü s- värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv.kirjakeele kasut.sündmuste areng tekstides kiirem.viis-viiside heliulatus 6-12 astet,palju hüppeid,helikõrguse täpne intoneerimine. 4- realise salmiga ühepikkune 4-realine viis,millele võib liituda refrään.esitus-lauldakse koo s või üksi.laulmine eeslaulja ja kooriga väh.laulmine pilli saatel.lauludel kindel tekst.tekst is algul käsikirjalistes,hiljem trükitud laulikutes.esinejate hulgas suureneb meeste Osakaal .hernehuutlased-ehk vennastekoguduslased,tulid eestisste 1720a. lõpul Saksamaalt.lootu st sisendav usukäsitlus,lihtrahvalik käitumine,kõik võrdsed,kandsid hoolt rahva hariduse eest.laulud rahvale meelepärased ja mõistetavad.lihtsad,rahvalikud, liikuva mel. Laulud, milles valitses tundelisus
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud)
heliulatus väike, helikõrguste · Viis: heliulatus suureneb, palju intoneerimine ebamäärane hüppeid, helikõrguste täpne · Regilaulud 1-häälsed, burdoon intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori laulmine koori ja eeslauljaga vaheldumine ( koor liitub värsi väheneb, laulmine pilli saatel (kannel, viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised.
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus.
ühendamisest ning tõi heliloojale maailmakuulsuse. Teine Gershvini tähtteos on pärast edukat Euroopa turneed ning pikemat Pariisis viibimist 1928. aastal valminud orkestriteos “Ameeriklane Pariisis” 6 Béla Bartók (1881-1945) Jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartóki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Bartók õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903 kahel erialal – kompositsioon ja klaver. Oli pianismis fenomenaalselt andekas. Suutis kiires tempos otse noodist veatult mängida Richard Straussi keerulisi partituure. Heliloojana avastas enda jaoks esmalt Wagneri ja Brahmsi. Isikupärase stiili väljakujunemises mängisid kahtlemata oma osa aastad 1904-1907, mil Bartók tegeles süvendatult Ungari rahvaviiside uurimisega.
pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik
kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad · Muusika pidi andma sõnadele tundetooni ja suurendama ilmekust · Ehituse aluseks värss: põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab viisi üks noot
Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. * Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. * Endastmõistetavalt lauldi talgutel. * Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. (Liegajus on eeslaulja rea viimase silbi kaasalaulmine koori poolt) * Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga.
Loend (laulud, rahvanaljatamised, kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge
kui kõik ülejäänud on kõlanud. Süvendatud huvi inimese sise elus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Heliloojad: A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, E. Krenek 5. Eesti vanem rahvalaulu - iseloomustus, tunnused(5), ettekande viis, rahvalaulu liigid. Iseloomustus: Neid kasutati kui suhtlemislaadi, mille kaudu väljendati arvamusi, meeleolu ja jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised.
1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused. Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud.
laiem = rahva elutarkus, kombestik, usk jne 1965 Ülo Tedre Rahvaluulena ainult suuline looming, jagunedes neljaks: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad(kõnekäänud) ja mõistatused 1986 Eduard Terminid rahvaluule ja folkloor on Laugaste vaimse loomingu tähenduses
Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). Eesti heliloomingu rajaja. II üldlaulupidu Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid. (Juhid Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann) III üldlaulupidu Tallinnas 1880 oli vähem osavõtjaid Lõuna Eestist 14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjad veel ainult mehed. I päev proov II päev kontsert III võistulaulmised (ka segakoore). Vanem rahvalaul Rahvalaulus on esikohal sõnad, seejärel viis. Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske-kaske). Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud. Liigid: · Töölaul
ühte kirikliku ja ilmaliku. 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, milles alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist (nagu ka organumis). Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13. sajandi lõpul sai kiriku jaoks liiga keeruliseks muutunud motetist pigem haritlaste seltskonnalaul. Siis polnud alumine hääl enam tingimata seotud gregoriuse koraaliga ja ülahäältes esines tihti korraga nii ladina- kui ka prantsusekeelseid tekste, mis võisid olla nii vaimulikud kui ka ilmalikud. Pillid keskajal Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud laulmiseks, pille mängiti aga (eriti väljapool kirikut) peamiselt laulu saateks
M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. minevik vs tänapäev “vanad” vs “noored” rahvas vs pärimusrühm territoorium vs tegevus objekt vs subjekt “asi” vs protsess staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Folkloorsete nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule, pärimus, vaimne kultuuripärand) 150. aasta vältel on toimunud folkloori mõistevälja avardumine (dünaamilise
Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele. Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul. Versioonid- teemad on samad aga stiil muutub. Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed kui regionaalsed. Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul. *Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist) *Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism
Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. Idealiseeritud olukord, mitte reaalne. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt. Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees. Pärimuse spetsialistide (preestrid, teadjad jt) oluline roll teadlikkuse loomisel. 1. Folkloori avastamine väljastpoolt. Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama (nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lori"). 2. ,,Õige folkloori määratlemine. Toimub uurija ja uuritava koosmõjus. Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omandamine (nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor). 3. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel. Uurija ja uuritva vahelise distantsi vähendamine ning koos loodud tõlgendused. Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest. Nt uurija ja uuritava rollid (õpipoiss ja spetsialist). 9
Rahvalaulu mõiste: 18.-19. sajandil lihtrahva laul (vastandus kõrgkultuuri muusikale ja profesionaalsele loomingule) 20. sajand: - esituse, muusika ja sõnade orgaaniline seotus (laul sünnib lauldes) - laul ja sellega seonduv (miks, kuidas laulda) pärimusrühma liikmena õpitakse lauldes, olles pärimusrühma liige - rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega (usund, kombed) - eripärane kasutusseos ja laulmistavad Liigid: Vanem rahvalaul Uuem rahvalaul - regilaulu-eelsed vormid - siirdevormilised laulud algriim - lõppriimilised laulud parallelism vormelikeel - regilaul algriim parallelism värsimõõt vormelikeel Regilaul: Lüroeepika Lüürika - müütilise sisuga laulud - töö- ja tavandilaulud
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast.
tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajuttudeks (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormideks (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks.
aga ema käskis ikka tänada!" annotatsioon teose, artikli vm lühike iseloomustav tutvustus, mis võib olla laadilt neutraalne või kriitiline. antiikaeg Kreeka ja Rooma vanaaeg: I aastatuhande algusest e.Kr kuni 5. sajandini p.Kr. antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus ajavahemikus 1. aastatuhande algus e.Kr kuni 5. sajand p.Kr. antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) antiutoopia vt utoopia. antoloogia algselt nimetati nii antiikluule valimikke. Tänapäeval ilukirjanduslik koguteos, eri autorite valitud teoste kogumik. Näiteks: Paul Rummo "Eesti luule. Antoloogia aastaist 16371965"(1967). antonüümid vastandsõnad, sõnapaarid , mida seob vastandussuhe.
kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet kirikumuusika 3) renessanssmuusika. · Gregoriuse laul 590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I).
olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus, sest jätab avamata teiste tegelaste siseelu. Piiratud vaatepunktiga jutustus kasutab vahel sisemonoloogi ja teadvuse voolu tehnikaid. SISEMONOLOOG on tegelase sisekõne. See lähtub üldiselt vajadusest otsida mingile küsimusele vastus, tegelase kõnevool areneb oma sisemisest loogikast lähtudes. TEADVUSE VOOL on lähedane sisemonoloogile, ent teadvuse vool kujutab tegelase mõtteid hüplikena. Teadvuse vool on tegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, selle eesmärgiks on avada tegelaste sisemaailma täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan võib olla täielikult kirjutatud tegelase teadvuse vooluna. TEMA JUTUSTUS ehk kolmandas isikus jutustus võib samuti edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Iga mina-jutustuse võiks ümber kirjutada tema-jutustuseks, ilma et
Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega. Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380
5 2. II Madalmaalaste põlvkond ,Ockeghem, Obrecht Meistrid sünd.1430.a. tegevusaeg 1460- 1490.Alustasid tegevust Burgundia riigi langusajal. 15.saj. I poolt iseloomustab "renssanslikulu" lihtne meelelisus, siis II poolel muutus kompositsioon taas "gootilikumaks"- mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest). 15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420- 1497).Pärit Ida Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks
Neljandas ja seega viimases peatükis toon välja mustlasmuusika mõjutused kunstmuusikasse. 5 1. MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS Mustlased on rahvas, kelle kohta on liikvel palju jutte, legende, lugusid ja müüte. Nad on silmapaistvad ja meeldejäävad ega jäta peaaegu kedagi ükskõikseks. Neid nii armastatakse kui ka vihatakse tuliselt, samas ka austatakse ja peljatakse. Sellegipoolest on neil märkimisväärselt huvitav minevik, täis rõõmu ja kurbust, samas ka harukordselt kirju ja omapärane kultuur ja sajandeid kestnud traditsioonid, millest kõigest annan parema ülevaate järgmises peatükis. 1.1. Päritolu Mustlased on India päritolu tumedanahaline rändrahvas, kes arvatavasti rändasid Põhja- Indiast üheksandal ja kümnendal sajandil Ees-Aasiasse ja Bütsantsi. Alates viieteistkümnenda sajandi algusest valgusid nad kogu Euroopasse. (EE 1992, sub mustlased)
annaabi.ee 
