Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, konservatoorium, helilooja, muusikakool, kompositsioon, dirigent, orel, koorilaul, miina, härma, läte, tartumaal, sümfooniaorkester, koit, vaimuliku, rahvaviisi, eller, viiul, ooper, muusikaelu, suundus, vanemuine, oreli, lüdig, pedagoog, cyrillus, kreek, vaimulikud, sirisege, hermann, tubin, naishelilooja, orelit, klaveriõpetaja, koorijuhtviimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal
Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
See oli põhikohaks I üldlaulupeole 26. Kelle sõnadele on loodud kaks I üldlaulupeol kõlanud eesti laulu? Lydia Koidula 27. Missugune soome laul kõlas I üldlaulupeol eestikeelsena (helil. Pealk) Fredrik Pacius „Maamme“/“Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Jannsen) 28. Kes viljelesid 19. Saj lõpus Eestis Liedertafel stiili? Saksa lauluseltsid (saksa koorilaulud) 29. Kas Friedrich Saebelmann oli professionaalne eesti helilooja? Ei 30. Kuidas nimetatakse kusnstistiili, mis saab ainest mingi rahva ajaloost ja folkloorist? Rahvusromantism 31. Mida kasutasid 19. Saj kunstmuusika loojad sageli oma teoste algaineks? Folkloori, loodust, rahvaviise 32. Kus sai hariduse Aleksander Kunileid? Cimze seminar 33. Kes andis välja Eesti esimest muusikaajakirja „Laulu- ja mänguleht“? Karl August Hermann 34
rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja ( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor, helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. 7. J.Kappel, M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas
väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming
Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus
orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo
klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikvartett
Esmakordselt esinesid ka naiskoorid , kuigi väikse möönudsega, neil lubati osa võtta ainult võistulaulmisest. Isegi Vene ajalehed hindasid laulupeo kunstilist külge kõrgeks, kuid nurisesid selle üle,et peol kasutati eesti keelt. 19. sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud.Olenemata sellest, et Eesti kuulus tol ajal Vene tsaaririigi koosseisu ei mõjutanud vene muusika siinset muusikakultuuri arengut peaaegu üldse. Peterburis elas tollal kümneid tuhandeid eestlasi. Tegutsesid nii eesti kirik,eesti seltsid ja koolid, linnas oli vilgas rahvuslik kultuurielu. Nii ei sattunud Peterburi õppima asujad võõrasse keskkonda. Peterburis tegutsesid paljud rahvusliku ärkamise aegsed kultuuritegelased, nagu F.R.Kreutzwald, J.Köler, C.R.Jakobson, J.Hurt, A.Weizenberg ning A.Adamson.
rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte
Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”
konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus
ja lihtsama har mooniaga sal milaulud. Te ma laulude har moonia on mitme kesine ja huvitav. Teosed: ,, Ar mukese ootel" , ,, Kevade" , ,, Ö ö bik" , ,, Ol eksin laululind" , ,,Üksinda" , ,, V õ õrsil" Kantaadid: ,,Eesti keisri laul" , ,, Krooni mise laul" , ,,P äikesele" · Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust
õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn
Heino Eller(1887-1970)Sündis Tartus. Esimeseks õpetajaks oli R.Tobias. Aastal 1920 tagasi Eestisse pärast kons. Lõpetamist. Temast sai Tartu Kõrgema muusikakooli õppejõud. Tema juures õppisid paljud tulevased muusikateadlased ja interpreedid. 1940 suundus Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. ,,Viis pala keelpilliorkestrile". Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf.poeem ,,Koit". Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika. Riho Päts(1899-1977)Oli helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja- kriitik. Suure osa oma tegevusest pühendas ta koolimuusikale. Oli muusikaõpikute autoriks ja koostajaks ja kirjutas lastelaule
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks
Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi
G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil.. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga rohkem kokku. Elavnes muusikaharrastus. Kontserdid, ballid, peod. Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid. Linnades näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi.
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.
aastal. Aastast 1904 esines Lüdig abikaasa Mathilde (sopran) saatjana nii Venemaal kui Eestis. I maailmasõja ajal teenis Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris. 1918. aastal tuli Martin Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku organistina. Ta osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse "Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja "Helikund" üks asutajaid. 1920. aastatel käis Lüdig koos abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuhu läks soodsamaid töötingimusi otsima. Paraku ei osutunud kuuldused sealsest organistidepuudusest tõeks. Algul pidi ta teenima vaid kõrtsipianistina, hiljem sai tööd Buenos Airese saksa meeskoori juhina. 1929. aastal tõid aga halvenenud tervis ning koduigatsus Lüdigi Eestisse tagasi
annaabi.ee 
