Saksamaale lihttöölisi põllumajandustöödele, sõjatööstusse või seda toetavasse sektorisse, meditsiiniõdesid jt. Erinevates allikates pakutud arvud algavad 10 000-st, mainitakse ka 15 000 eestlast, kuid 1943 aasta seisuga on välja toodud koguni 30 000 eestlast, kes lahkusid sinna. Lisaks sellele, et Saksamaa vajas töökäsi, oli sakslastel vaja hakata välja õpetama noori truusid riigialamaid, keda oleks vajadusel võimalik rindele saata. Eestile nagu teistelegi sõja ajal vallutatud aladele laiendati noorte värbamine Saksamaale riigitööteenistusse. Tööteenistusse värvatute hulgaks aastatel 1941-1944 pakutakse 800 kuni 1000 noormeest ja 100 neidu, kuid suur osa tööteenistusest tagasipöördunud noortest liitus hiljem Saksa sõjaväeteenistusega. Näiteks 6. Juuni 1944. aasta seisuga liitus SS-üksustega koguni 85% tööteenistusest naasnutest. 1943. ja 1944
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
eraomandit valdavate) klasside, vähemusrah- vuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaen- laste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk-järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku režiimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Eestis. Esimeses lülitati näiteks kirdes paiknev Abrene piirkond Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisu. Ühtekokku kaoeas Nõukogude Läti 1200 ruutkilomeetrit, millel elas 52 000 inimest. 1953. aastal liideti Vene NFSV-ga veel umbes 800 ruutkilomeetrit. 1944. aasta augustis teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et loovutab “arvesse võttes elanikkonna korduvaid palveid", teatud hulga valdasid Vene NFSV-le, millega NSV Liidu Ülemnõukogu nõustus - Moskva poolt oli ju kogu asi käima lükatudki. Nii viidi kolmveerand Kagu-Eesti Petserimaast ehk Setumaast koos Petseri linnaga üle Vene NFSV Pihkva oblasti koosseisu. Sellel territooriumil elas umbes 47 000 inimest. Teine liitmine 1944. aasta lõpus puudutas Narva jõe idakallast, mis liideti Leningradi oblastiga. Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas liitmised 1945. aasta alguses. Nende Moskva nõudmisel toimunud kaotuste järel oli Eesti NSV pindala 45 215 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu viis protsenti
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20
1985 - venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost 2005 – Eesti ajalugu VI Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid, Väliseestlus, Taasiseseisvumine, Julgeoleku küsimused, Vastupanuliikumine, Poliitilised olud, Võimustruktuurid, Majandus, Muud teemad. Lähiajaloo uurimise perspektiivid head, sest allikaline materjal on pea täies ulatuses uurijatele kättesaadav. b.II Nõukogude Eesti Territoorium ja haldusjaotus. (EA VI, 260-264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas. Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSVL piiride tunnustamine 22.06.1941 seisuga, Korrastada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: Piirilepingud (Poola, Tšehhoslovakkia, Soome, Rumeenia), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, 1920ndate alguses oli Ida-Siberi edelaosas tekkinud riik Tuva Rahvavabariik. Mongoolia tunnustas iseseisvust, ent NSVLi mõju oli kasvav ja 1944. a tungis punaarmee Tuvasse. Tuva rahvaesindajad (Tuva
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka
1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis. Moskva leidis, et ENSV olukord ei ole ideoloogilisest seisukohast rahuldav, et on tehtud vigu, mis tuleb parandada. Vahetati ENSV poliitiline juhtkond
aastal ja neid koondava raamatu "Cold War" ilmumisega järgmisel aastal. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv 20/1, mille põhiteesid olid: viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; Ida poolkeral rakendati külma sõda sisuliselt, kuid mõistet ennast kasutamata, kõigepealt Lenini (Vladimir Uljanovi) ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhteisse
Tulles vastu Stalini nõudmistele, tunnistas Suurbritannia 1942. aastal de facto Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu. 1943. aastal arutati Balti riikide saatust Teherani konverentsil. Ühendriikide president Roosevelt kinnitas Stalinile, et Ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu, mainides siiski vajadust korraldada referendum nende tuleviku küsimuses. Järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. Samas ei andnud lääneriigid järele NSV Liidu survele Balti riikide liitmist de jure tunnustada. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitsemiskorraldust ning varade natsionaliseerimist. 1953. aastal
Balti riikide kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja Inglismaalubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. Stalini liitumine Hitleri- vastase koalitsiooniga muutis asja. 1943.a arutati Balti riikide saatust Teherani konverentsil. Ka järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. 12.juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitemiskorraldust ning atsionaliseerimist. 1953.a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu
muutub päev-päevalt ebatõenäolisemaks, hakkasid nad otsima kontakte Nõukogude Liiduga. See andis Moskvale võimaluse asuda välja mängima oma nägemust Euroopa kaardist. Nõukogude juhtkond pidas samaaegselt läbirääkimisi nii lääneriikide kui ka Saksamaaga, püüdes saavutada endale kõige paremat positsiooni, ning ühtlasi lääneriikide ja Saksamaa omavahelisi suhteid veelgi rohkem pingestada. Moskva 2 püstitas mõlematel läbirääkimistel nõude tunnustada tema mõjusfääri, mis hõlmaks Soome, Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia, ning taotles lääneriikidega peetud kõnelustel endale võimalust viia Punaarmee nende riikide territooriumile. Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia kaldusid neid soove aktsepteerima, viisid lahkhelid kaudse agressiooni mõiste umber läbirääkimised ummikusse. Samas nõustusid
Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu, mis asus Berliinis (jaotati ka sektoriteks). Saksamaa lubati taastada ühtse rahuriigina. Reparatsioonide katteks pidi Saksamaa loovutama tööstusettevõtete sisseseade. Riikide poliitika hakkas erinema. Läänetsoonides kujunes pluralistlik ühiskond. Venelaste tsoonis koondati võim kommunistide kätte ja toimus natsionaliseerimine. Ka Liitlaste Kontrollnõukogu ei tulnud oma ülesannetega toime
Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele: 9 1. 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile; 2. anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele; 3. keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised; 4. eraisikuil, sh kaitseliitlastel tuli loovutada relvad 48 tunni jooksul. *Et anda 1940. aasta suve sündmustele ,,seaduslikku iseloomu", siis lavastati Moskva poolt (A. Zdanov) 21.06., 14. 15.07. ja 21.07. sündmused. · 21. juunil 1940 toimus Juunipööre Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares-Barbaruse marionettvalitsusele. Esimene nõukogude aasta Muutused poliitikas: 1. Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride
● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. ● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLiidu Euroopa osast, sealhulgas Baltimaad, vt atlas kaart 142, lk 82 ● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud vallutada L eningradi, algas blokaad ● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva alla, P unaarmee suutis alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest: ● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised ● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud
Kohalikud elanikud varustasid metsades olijaid toiduga, andsid peavarju ja jagasid infot. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi, hävitus(rahvakaitse)pataljone ja nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti poode, meiereid ja talusid. *Nende välja meelitamiseks kuulutasid NSV võimud välja amnestiaid, mille peale paljud vangistati. Lisandus vaimne vägivalg, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri tasalülitamiseks. *Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. a. toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26. märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. *NSV võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi ning kohalikke nõukogude aktiviste. *1949. a. toimunud küüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu. *1950. aastaks surus NSV võim relvastatud vastupanuliikumise maha
Julgeoleku Komitee kaastöölised olid vabatahtlikud või sunnitud inimesed, kellega manipuleeriti. Sõjaväele kasutada antud aladelt pidid põliselanikud lahkuma, mis muutis nende olukorra veelgi raskemaks. Eesti NSV-s oli ka kaitseministeerium 1944-1950 aastatel. Eesotsas kindralleitnant Lembit Pärnaga. Algselt said eestlased läbida teenistuse Eestis aga 1950. aastate keskpaigas pillutati nad mööda Nõukogude Liitu laiali. Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas inimeste kontrollimisel ja ohjamisel erinevaid meetodeid. 1944. aasta novembris loodi Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee. Moskva arvates oli uue võimu alusmüür rajatud. Moskva pidas kinni põhimõttest, et igal liiduvabariigil on parteijuhiks kohaliku rahvuse esindaja. Keda kontrollis teine sekretär, kes oli Moskva poolt saadetud. Moskva trumbiks olid ka valvsad kodanikud, kes peale kaebasid. Kaebustesse suhtuti
majandusreformi, nad leidsid, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima , küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ja toetas ettevõtjate vabakonkurentsi. 1948. a. Toimus Lääne-Saksamaal rahareform, mille käigus võeti kasutusele Saksa mark. Tulemuseks oli Saksamaa kiire majanduslik areng. võidurelvastumine- külma sõja oluline joon, mõlemad osapooled proovisid väljatöötada uusi ja võimsamaid relvi. USAl juba oli tuumapomm, varsti sai selle endale ka NSV Liit, tuumapommi arendati veel edasi vesinik- ehk termotuumapommiks, samuti täiustati pommide kohaletransportimist, kontinentaalraketi väljatöötamisega. Tuumarelvade levik sedais maailma ühelt poolt ohtu, kuid teiselt poolt aitas ära hoida kolmanda maailmasõja. Mao Zedong- kommunistide liider Hiinas G. A. Nasser- Egiptuse riigipea, riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa Suessi kriisi 1956. aastal. H
Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma
Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ", siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil" ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). 1 lubatud partei: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. Võimustruktuur: 1) EKP (partei) (partei juht riigi juht, 1
Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine. Humanismist kantud suhtumine merelt tulijate vastu nii avalikus sõnas kui ametivõimude esindajate, organisatsioonide ja üksikisikute poolt äratas tänutunde ja ja lõi soodsa õhkkonna uue maa ja ta rahva suhtes. Pärast sõdu ja okupatsioone, hirmu ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata. Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist, kogudused jt. organisatsioonid korraldasid põgenike esialgset vastuvõtmist suure energia ja heatahtlikkusega. Muretseti toitu, peavarju, arstiabi, kui seda vajati. Korraldati esialgsed majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid. Algas pagulaste esimene elujärk võõral pinnal. Et eestlastest põgenikkond Rootsis moodustas algselt sageli isiklikult üksteisele võõra massi, sest
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
üle kehtestati range kontroll, · olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 7. Eesti majandus 192040. Perioodide üldiseloomustus. 1923. a
tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal.
tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal.
kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ" [3], siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil"[4] ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu[6]. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). Kuigi konstitutsioon väitis, et "ENSV kodanikele on õigus ühineda erinevatesse ühiskondlikesse
välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja Inglismaalubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. Stalini liitumine Hitleri-vastase koalitsiooniga muutis asja. 1943.a arutati Balti riikide saatust Teherani konverentsil. Ka järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. 12.juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitemiskorraldust ning atsionaliseerimist. 1953.a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954.a avaldas komisjon üle poole tuhande
1947. aasta veebruaris formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares- Barbarus (Joonis 3), kes aga sooritas 1946. a. enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll (kirjanikunimega Hugo Angervaks) Venemaalt tulnud eestlane. Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsusliikmeskond koosnes peamiselt ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. 5 Territoorium ja haldusjaotus
9) Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Piirilähedane Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. Aasta sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Barbarossa plaan ehk Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu näis täielikult õnnestuvat. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all pealetungile, ent talvel oli raske edasi liikuda. 6. Detsember 2941 alustas Punaarmee moskva all vastupealetungi. Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kokkunud. 10) Jaapani sõttaastumine 7. detsember 1941 ründas jaapan Usa mereväebaasi Pearl Harboris. Saksamaa ja Itaalia teatasid, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
