Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti lastekaitse seaduse analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lastekaitse, lastekaitsetöö, omavalitsus, olevast, hooldus, teatada, lasteasutus, ilmnemisel, kantud, tingimustesse, vastuvõtu, haldusjärelevalve, institutsioonid, lausel, augustini, lapsevanem, kasvatamisel, vanust, arengutaset, arutama, suunama, otsima, võtnud, ametiisik, edastama, teatamine, toimetamine, likvideerida, viibib, edasiste......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
näpistamine, küünistamine, väänamine, pigistamine, raputamine, millegagi viskamine, juustest sikutamine, tirimine) Seksuaalne väärkohtlemine, Lapse hooletussejätmine, Lapse kehaline karistamine, Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine Seadus: Paragrahv: m) Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks? Kuni 18 aastast. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 2 seadus n) Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees, lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse, hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda, kinni pidama väärika käitumise
rikkumata Ennetamine Lapse heaolu eest vastutavad ennekõike vanemad ning riik sekkub ainult ja üksnes siis, kui selleks on olemas seaduslik alus normi näol Lapsesõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomise eest vastutavad ennekõike vanemad ja seejärel kogukond, kes on kohustatud märkama lapse arengu- ja erivajadusi ning lapsele õigeaegset abi osutama. Lapse probleemide ilmnemisel peab vanem või muu seaduslik esindaja või eestkostja või muu isik (tavakodanik) pöörduma lastekaitsetöötaja poole, kes annab nõu ja abi probleemi lahendamisel. KOV ja riik on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, mis tagavad iga lapse probleemi õigeaegse avastamise ja asjakohase abi osutamise võimalikkuse. Kaalutlusõigus ehk diskretsiooniõigus Tuleneb protsessinormidest (haldus- ja tsiviilmenetlusest) ning tähendab otsuse
· Nii laps ise, lapsevanem või muu isik võib helistada kohalikule või üleriigilisele usaldustelefonile, et saada informatsiooni edasise tegutsemise kohta. Usaldustelefoni number on 126, alati võib pöörduda ka politsei numbrile 112. Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lasteabi lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist. (Ka on avatud Skype: Lasteabi_116111.) Kadunud laste telefon 116 000 käivitus 2011. aasta algusest. Kadunud laste telefonile on võimalik teada anda kadunud lastest, nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi esmase kriisinõustamise
Täitemenetlus * Maksuõigus Üürisuhted * Välismaalaste õigus Abikaasa perekonnanimi nimeseadus Nimeseadus § 10. Perekonnanime andmine abielu sõlmimisel: (1) Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime. (2) Uus perekonnanimi võib: 1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest. Näide: T. Tamm ja K. Kuusk T. Tamm ja K. Tamm: § 10 lg 2 p 1 T. Kuusk ja K. Kuusk: § 10 lg 2 p 1 T. Tamm ja K. Kuusk: § 10 lg 1
kohta. Objektiivsest, defineeritud tunnuste kaudu hõlmatud vaesusest, tuleb esitada subjektiivset vaesust. See võib esineda siis, kui inimene tunneb ennast vaesena, kuigi ta objektiivseid kriteeriume ei täida. Vastandina on aga inimesi, kes kõigi kriteeriumide täitmisest hoolimata ei tunne ennast vaesena või ei anna sellest teada. Taolise latentse vaesuse põhjuseks on puuduv informatsioon, teisalt ka häbelikkus ametiasutuste ja sotsiaalse ümbruse ees oma vaesusest teatada. See puudutab eriti vanu inimesi, kes elavad tihedas sotsiaalses ümbruses. Sotsiaalabi tihendus korreleerub tööpuudusega. Mida suurem on tööpuudus, seda suurem on ka sotsiaalabi saajate arv. 3.2.2. Haigus Haiguse korral on kindlustatud isikul nii nõue rahalistele toetustele, et asendada sissetulekut, kui ka nõue teenusele ja toetusele natuuras, et haiguse olukorda kõrvaldada või leevendada. Toetuse maksmist põhjustav asjaolu on haigus.
Sõlmitakse isiklikult, notariaalselt tõestatud vormis, abielu eel, abielu sõlmimisel, abielu ajal. AVL peab sisaldama: 1) varasuhte valikuõigus, 2) varasuhte muutmisõigus, 3) tähendus kolmandatele isikutele. Abieluvararegistri kanne ühe abikaasa nõudel (notariaalselt kinnitatud avaldus). Abikaasadevahelistes varalistes suhetes tehtud muudatustel on kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada. Kande õigsust ei eeldata. Abieluvaralepingut muudetakse poolte kokkuleppel. Abieluvaralepingu lõpetamine toimub notariaalselt tõestatud kokkuleppel (osaline lõpetamine, täielik lõpetamine). AVL-i liigid: 1. Üldised terve abieluvarareziimi muutmine, seadusliku varareziimi välistamine või kehtiva lepingulise
....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.
vanemate vahel puudub valmisolek koostööks ning lähtuda lapse parimatest huvidest ja sellest, kumb vanematest faktiliselt hooldusõigust teostab. Kolleegium viitab ka sellele, et lapse huvides on kindlasti käia koolis, mis asub tema elukoha lähedal. 7 Praegusel juhul nii Heli kui ka Raju regulaarselt teostavad hooldusõigust Kaja suhtes. Kuid naabri Natalia väited, et Heli jätab oma kuueaastase tütre sageli Leiame, et nii väljatoodud kohtupraktika näited kui ka üleüldine lastekaitse põhimõte toetab vanemat, kes panustab lapsesse ajaliselt rohkem. üksinda koju, viitavad sellele, et Heli võib last ohtu seada. Nii väike laps ei suuda veel oma käitumisest ega tegudest objektiivselt aru saada, mistõttu erakorralise situatsiooni korral ei pruugi ta iseseisvalt probleemi lahendada. Raju käib tihti Heli kodus selleks, et ta puudumise korral lapsele süüa teha ja järelevalvet teostada. Järelikult, ei saa väita, et Heli panustab hooldusõigusesse Kaja üle rohkem kui Raju
ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik. Kui töö sisu oluliselt muudetakse, siis on see üleviimine teisele tööle. Kui töötajat on vaja üle viia teise linna, kontorisse, siis on see üleviimine teise paikkonda. Üleviimise erinevad vormid: *Poolte kokkuleppel kui ettepaneku tegi tööandja, siis on ta kohustatud 1 kuu jooksul maksma eelmist keskmist palka, kui palk väheneb. *Töötaja ettepanekul On 2 alust : a)Alatiseks aluseks arsti otsus. 1 kuu ette teatada, 1 kuu hüvitis maksta. Kui tööandja on süüdi töötaja tervise halvenemises, siis peab maksma vähemalt keskmist palka, kui teisel tööl oleks madalam palk. Taotlus arsti dokumendi alusel. b) Ajutise üleviimise puhul on üldjuhul tegemist tervisliku seisundi halvenemisega (nt. Rasedus, haigestumine). Nendel puhkudel on hüvitamine erinev. Ravikindlustusseadusega makstakse tavalise haigestumise korral 60 kal.päeva, raseduse puhul üleviimise lõpuni. Kui pole võimalik üle viia, siis RKS
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid pool
1. Õigus elule ja arengule 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 2. Õigus kaitsele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 3. Õigus tervise kaitsele 8. Õigus haridusele 4. Õigus privaatsusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 10. Õigus mängu- ja puhkeajale Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus südametunistuse-, usu- ja sõnavabadus. * Elule ja arengule Organisatsioonid, liikumised * Arstiabile * Õigus privaatsusele * Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda.
tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas.
01.03.2007] (5) Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 5. Töövahend (1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
2. PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ,,Rahvusliku õiguskorra püramiid" jaguneb tinglikult seitsmeks osaks. Püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ülipositiivne õigus, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub Eesti Vabariigi konstitutsioon ehk põhiseadus. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik, mis on põhiseadusest alamal seisev ja mis mingis osas seda täpsustab, peab olema vastavuses põhiseadusega. Järgmisel, põhiseadusest allpool oleval astmel paiknevad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja printsiibid, mis võivad riigisiseses õiguses luua kõigile õiguse subjektidele õigusi ja kohustusi
põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu 3. Põlvnemisest tulenevad õigussuhted 4. Eestkoste ja hooldus Perekonnaõiguse allikad 1. Rahvusvahelised õigusallikad (konventsioonid jt) 2. Siseriiklikud õigusallikad Põhiseadus perekonnaseadus 11 kõrvalseisvad seadused ja protsessuaalsed õigusallikad Euroopa Nõukogu konventsioonid: ÜRO konventsioonid: Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid:
oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. § 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus (1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. TÖÖVAHEND: (1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. (2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. 28. Ohutegurid FÜÜSIKALISED OHUTEGURID: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus,
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami
spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Eelarve moodustub koormistest, maksudest .Koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 7. Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse? Kas kohalik omavalitsus võib laenu anda? Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses? Kas kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimestel on õigus esitada volikogule eelnõu? Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused: 1. valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3
3) koht, kus läbiotsimist toimetatakse. (5) Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. (6) Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. (7) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin
koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. (1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. (2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. 28.Ohutegurid (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad
seadusest lühema aja või otsustavad katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal see fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised lepingud on lühiajalised, on kehtestatud põhimõte, mille järgi kuni 8-kuuks kehtestatud lepingu korral ei tohi katseaeg olla pikem kui pool tähtajalises lepingus määratud lepingu kestus. Töölepingu ülesütlemine katseajal- mõlemal poolel vaja 15 päeva ette teatada 10. Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust? Ettevõtte üleminek on omanike vahetus ehk ettevõtte üleminek ühelt omanikult teisele. Ettevõtte üleminekut iseloomustab see, et üle läheb terviküksus, kusjuures tegutsemise eesmärk ei ole oluline. Ettevõtte üleminekuga lähevad ka töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale tingimusel, et ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust, välja arvatud tööandja pankroti väljakuulutamisel
(45) Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (5) Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 5. Töövahend (1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. (3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et: 1) on tõkestatud pääs selle ohualale; 2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
(TsMS) 14. peatükk), mida lepinguga muuta ei saa: näiteks hagi seoses kinnisasjaga esitatakse kinnisasja asukoha järgi, eluruumi üürilepingust tulenev hagi esitatakse eluruumi asukoha järgi; · andmed menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate kohta: nimed, aadressid ning sidevahendite numbrid; · füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. · kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. · hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); · hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt võlanõue kellegi vastu, lepingu rikkumine
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist
töökohale maksimaalselt 1 kuuks). Tasu töö järgi, kuid mitte alla põhipalga. Tervis ei tohi selle all kannatada saada. Töölepingu lõppemine. Etteteavitamine teisele poolele alati kirjalikult, ilma tingimusteta. Tähtaega kehtestatud pole. 1. poolte kokkuleppel 3 2. tähtaja möödumine 1) kui leping määratud ajaks, tuleb töötajale 2 nädalat ette teatada kui leping üle 1 aasta pikkune. 2) leping alla 1 aasta, ette teatada 5 kalendripäeva. 3. töötaja algatus 1) ette teatamine 1 kuu (leping sõlmitud määramata ajaks) 2) katseajal ette teatamine 3 päeva 3) määratud ajaks - 2 nädalat, kui leping kauemaks kui 1 aasta - 5 kalendripäeva, kui leping vähem kui 1 aasta 4) kui asud õppima, tervislikud probleemid, asud kodus hooldama invaliidi, siis ette
kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist s.t., et katseaeg tuleneb sedusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseaja kestvuse on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised TL-d on enamasti lühiajalised on seadusandja kehtestanud põhimõtte, mille järgi kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise TL puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. TL andmed ja olulised tingimused Tööandja ei saa nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tööandjal puudub õigustatud huvi. Tööandja peab põhjendama õigustatud huvi olemasolu.
1) Teha kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi 2) Teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal 3) Täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi 4) Osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel 5) Hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara 6) Teha tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega 7) Teatada viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorraldusteta takistuse või selle tekkimise ohu 8) Tööandja soovil teavitada tööandjat kõigist töösuhetega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi 9) Hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu
juuli 2002 Mõiste: Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. ERINEVUS: Vana ja Uus: Põhimõtteline erinevus on nn vana ja uue TsÜS-I vahel aegumise puhul see, et 1) tehingutest tuleneva nõue aegus 10 aastaga, uue järgi 3 aastaga. 2) Vana järgi hagi aegumist ei kohaldatud kinnisasjaga seotud nõudele, kui asi oli kantud kinnistusraamatusse. Uue järgi on see nüüd piiratud 10 aastaga. 3) Samuti ehitusega seotud nõuete esitamise tähtaeg vana järgi oli reguleerimata ehk see piirdus 10 aastaga. Uues TsÜS-is on see 5 aastat. Siiski annab uus TsÜS eelpoolnimetatud tähtaegade suhtes erandi - 10 aastase aegumise tähtaja juhuks, kui võlgnik tahtlikult rikkus oma kohustuste täitmist. 15. LEPINGU mõiste ja vorm
annaabi.ee 
