okupantide tegevust Eestis kokku enam kui 40 mln. krooni suuruse intressita laenuga. Panka kohustati loovutama kogu tema valduses olnud kuld (asus Rootsis, Inglismaal ja Ühendriikides) sundmüügi korras NSVL Riigipangale. Sellest kullast õnnestus Moskval kätte saada siiski üksnes Rootsi Riigipangas olnu (u. 10 mln. krooni). NSVL Riigipanga kontole tuli kanda ka Eesti Panga välisvaluutatagavarad. Samal ajal jätkati kuni rubla kasutuselevõtuni krooniemissioone, millega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. [4] Pärast Eesti inkorporeerimist NSV Liitu järgnes 1940. a. oktoobris Eesti Panga reorganiseerimine NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Panga presidendi ametikoht kaotati ja J. Vaabel vallandati. Väärtuste ja varade üleandmis-vastuvõtuaktiga üle tulnud kohustusi NSVL Riigipank eiras (neid tühistades, külmutades või muul viisil
· oktoober 1920 oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule · oktoober 1925 november 1926 oli panga president Artur Uibopuu · november 1926 juuli 1940 oli panga president Jüri Jaakson · juuli 1940 oktoober 1940 oli panga president Juhan Vaabel · 1944 1949 oli panga president Martin Köstner · 21. jaanuar 1968 31. detsember 1980 oli panga president Oskar Kerson · 28. detsember 1989 23. september 1991 oli panga president Rein Otsason · 23.september 1991 27. aprill 1995 oli panga president Siim Kallas · 27. aprill 1995 7. juuni 2005 oli panga president Vahur Kraft 7. juuni 2005 kuni praeguseni on panga president Andres Lipstok 4 Eesti kroon Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992.
Eesti majanduslik olukord oli 1990. aastate alguses vilets. 1992. aasta majandusnäitajad olid kehvad. Igapäevaelus tunti puudust peaaegu kõigest. Kasutusele võeti ostutalongid, eelisjärjekorrad ja veel muid võtteid aga see ei toonud abi. Kriisi põhjuseks oli hüperinflatsioon, nõukogude jaotus ja veondussüsteemi kokkuvarisemine. Majanduslanguse peatamine oli vajalik ja selle lahendamiseks mitmeid viise. Et saada jagu hüperinflatsioonist, oli vaja stabiilset raha. Rubla aga seda ei pakkunud. Oli vaja oma raha, mis aitaks kriisist välja tulla (7: 44-47). 1.2 Rahareformi Komitee 1991. a. märtsis moodustati laialdaste volitustega rahareformi komitee, kuhu kuulusid Edgar Savisaar, Rein Otsason ja Siim Kallas. 1992. a. olid komitee liikmeiks Tiit Vähi, Siim Kallas, Rudolf Jalakas ja Ardo Hansson (asendusliikmena). Komitee määratles algatuseks rahareformi läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon)
Aga alles 2010 aastal leiti, et on toimunud majanduslik ja õiguslik lõimumine euroopa ühis alaga. Euroopa Majanduse ja Rahaliidu liikmesriikides (EMU) võeti euro sularahana käibele jaanuaris 1999 ja 01jaanuar 2011 aastal toimiti ka Eestis. Igapäevastes sularaha ja arveldustehingutes kasutab Euroopas ligi 300 miljonit inimest ühisvaluutat euro. Euroalasse kuulub praegu 18 Euroopa Liidu riiki. Rahvusvahelises kasutuses on Ameerika dollar esimesel kohal olev valuuta, talle järgneb euro ja kolmanda koha on hõivanud jaapani jeen. Kuigi rahvusvahelistel finantsturgudel täheldatakse euro kasutamise intensiivistumist, jääb ta siiski dollari kasutusele veel alla. TNS Emori uuring aastast 2010 näitab, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%. Väga põneva ja hariva kronoloogia leidsin Eesti Panga lehelt, seal avaldatud täpsetest faktidest polnudki eelnevalt teadlik. 2
......................... 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ........................................
Rahareform 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24
.......................................................................................................7 2.3. Eesti kroon 1928-1941.................................................................... ........7-8 2.4. Nõukogude rubla 1940- 1991....................................................................8-9 2.5. Eesti kroon 1992-2010...................................................................... ......10
aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks
• 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga • Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt“. • Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. EESTI KROON AASTATEL 1928–1941 • Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927.
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees.
septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid
oodatud tulemusi. Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent rahanduses puudusid kogemused täielikult. Tsaaririigi keskpanga rahapoliitika- emissiooni ja intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta, näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke taskutesse. Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele
Samal aastal alustati Eestis ka hindade vabakslaskmist. Selle esialgne eesmärk oli üha suureneva kaubadefitsiidi tingimustes kõrgemate hindade ja palkadega kaitsta Eesti turgu väljastpoolt tulevate ostjate eest. 1990. a tõusid Eestis tarbijahinnad keskmiselt 79%, samal ajal oli NSV Liidu keskmine näitaja 56%. Võimsa tõuke hüperinflatsiooni tekkimisele andis Moskva keskvõimu raha- ja eelarvepoliitika. 1990. a novembrist kehtestas NSV Liidu valitsus rubla nn kommertskursi välisvaluutade suhtes, mis omakorda soodustas Nõukogude rahaühiku nõrgenemist. 1991. a jaanuaris võeti NSV Liidu juhi M. Gorbatsovi ukaasiga ootamatult ja kiiresti käibelt 50- ja 100-rublased rahatähed, seda õigustati vajadusega võidelda varimajanduse vastu. See otsus ning hilisem paberraha piiramatu ja arutu juurdetrükkimine ja aina uute rahatähtede (200-, 500- ja 1000-rublaste) käibelelaskmine viisid usalduse rubla vastu väga madalale. 1992
kasutus. Muude põhjuste kõrval on see hindade üleüldise tõusu kaudseks indikaatoriks. Sularaha struktuuri probleemid langevad ära uuemate rahaliikide, nagu arveldusraha ja elektrooniline raha, puhul. See on üks olulisemaid põhjusi, miks suuremate ostude korral kasutataksegi põhiliselt neid. Praeguste rahaliikide puhul muutub üha aktuaalsemaks nende võltsimiskindluse probleem. Paberraha, arveldusraha ja elektroonilise raha kasutamisel on võltsimiskindlus eriti tähtis valuuta kvaliteedi komponent, sest raha valmistamise (emiteerimise) kulu on vahetusväärtusest sadu ja tuhandeid kordi väiksem. Peale hea jaotatavuse ja ehtsuse kontrollitavuse on raha kvaliteedi näitajateks ka hea säilivus (kulumiskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresistentsus), sobiv kaal ja mõõtmed, hõlbus äratuntavus jm. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Kvaliteetsem on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid.
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb
.......................................................................6 2.2. Eesti kroon.......................................................................................................................6 2.2.1. Pangatähed................................................................................................................6 2.2.2. Mündid......................................................................................................................7 2.3. Rubla................................................................................................................................7 3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992...................................................................................8 3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis.................................................................................8 3.2. Euro.......................................................................................................................
Kui soovitakse koguda raha, mida hiljem kasutada, on võimalus seda hoiustada. Rahasüsteemid Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna- Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, kui hakati trükkima suurte väljaminekute katteks kullakatteta raha. Sellega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. Pärast maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast
juunil 1992 hakkas Eestis pärast 51 aastat kestnud vaheaega taas käibima Eesti raha. Olgu siinkohal teile meelde tuletatud või ka öeldud, et Eesti sajandite pikkuses ajaloos on need viiskümmend üks aastat kõige pikem aeg, mille kestel Eesti ei ole ise verminud oma raha. Koloniaalse nabanööri läbilõikamine aasta tagasi on meid lahti rebinud rublatsooni inflatsioonikatastroofist. Krooni käibelelaskmisel oli krooni ekvivalendiks 10 rubla, tänaseks maksab kroon üle üheksakümne rubla, ja inflatsioon, mis Eestis on tingitud eeskätt üleminekust energia ja kütuse maailmahindadele, on tagasihoidlik ja üle 30 korra madalam inflatsioonist rublatsoonis. Valitsus on suutnud säilitada tasakaalustatud riigieelarvet, parlament, valitsus ja president on Eesti Panga seaduse väljakuulutamisega (31.5.1993, otsus nr. 104) taganud Eesti Pangale sõltumatuse ja me kavatseme seda sõltumatust kindlalt
otsekorraldust püsikorraldust Tsekid on kirjalikud korraldused pangale teatud füüsilisele või juriidilisele isikule kindla rahasumma väljamaksmiseks. Tsekid sõltuvalt kasutamisotstarbest: maksetsekk reisitsekk Sõltuvalt väljakirjutajast liigitatakse: isiklikeks tsekkideks kommertstsekkideks pangatsekkideks Pangakaardid: automaadikaardid maksekaardid Maksekaardid jagunevad: deebetkaardid krediitkaardid Deebetkaardid: VISA Cirrus/Maestro MasterCard Krediitkaardid: VISA Eurocard/Mastercard Mittepangandusasutuste poolt väljastatavad kaardid: Diners Club American Express JCB Valuutatehingud: sularahavaluuta vahetamine spottehing ehk konverteerimine forward-tehing (ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus.)
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku.................................
komisjoni juuresolekul. Pangatähed jahvatatakse peeneks puruks. Mündid saadetakse ümbersulatamisele. Valeraha jääb vastava asutuse juurde hoiule. Valeraha uurib ametlikult Politsei kõrval ka Eesti Pank. Uurimiseks kasutatakse spetsiaalset tehnikat, tundlikke mõõteriistu, eriomadustega optikat jne. Eesti krooni ajalugu Aastal 1992, täpsemalt 20. juuni 1992, sai Eesti hakkama julge teoga ja implementeeris omaenda raha krooni (rahvusvaheline lühend EEK). Rublad kaotati mõne ajaga ringlusest. Elanikkond vahetas oma rublad uute Eesti kroonide vastu kursiga 10 rubla = 1 kroon. Mäletan isegi, kuidas ma oma rahapõrsa tühjaks tegin ja koos vanaemaga vahetama laksin. Kui läksin oli mul väga palju raha, aga vastu sain ainult näputaie. Olin väga pettunud, pealegi ei mahtunud uued rahad ka rahakotti, liiga suured olid. Lühikese ajaga muutusid nii hinnad, kui ka palgad Eestis tundmatuseni.
aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid
· Kasutati ka sõjaväge ja rünnati nii mõndagi tsiviilobjekti, oli ka inimohvreid, Eesti suudeti verevalamist vältida. · 1991.a märtsis korraldasid Balti riikide juhid referendumi, tulemustest selgus et eelistati iseseisvust. · Referendumi tulemused välistasid ka liidulepingu IME ettepanek. o IME- Isemajandav Eesti. o IME aluseks võib pidada 1987.a septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kalllas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepannek viia kogu eesti täielikule isemajandamisele. o IME sihid: · Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, · üleminek turumajandusele · oma eelarve ja rahasüsteem. · IME leidis ühiskonnas heakskiidu ja pani sellega aluse ulatsulikule majandusreformide kava koostamissele · Isemajandamise põhimõtteid hakkas järk järgult tunnistama ka Eesti NSV valitsus. · Mitmed põhimõtted rakendati ellu.
regulaarselt aru andma Eesti Panga Nõukogule. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal ja loodi kolme liikmeline kommitee kuhu kuulusid president, asepresident ja direktor. Tänapäeval on Eesti Pank paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks loonud neli kommiteed. Nendeks on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti kroon võeti kasutusele 20. juunil 1992. aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta. Rahatärtede esiküljel kujutatakse kuulsat isikut ja tagaküljel eestlastele tähtsat sümbolit või paika, kasutusel on ka mündid. 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost Eesti Panga asutas Eesti Ajutine Valitsus 24. veebruaril 1919. aastal. Eesti Panga põhikirjalised ülesanded oli rahaliikumise ja makseringluse korraldamine nii sise- kui välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Alates 1928. aastast oli Eesti Pangal ainuõigus emiteerida pangatähti
Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2 krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta (Eesti I Vabariigi 100 kroonise pilt joonis 1A ja 1B). 1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu
Ta ütles, et põhiseaduslik kord peab tagama demokraatlike ja suveräänsuste riikide liidu igakülgse arengu. Ta jõudis järeldusele, et arutusel olevadseaduseelnõud seda ei taga. Ta avaldas ka arvamust, et seaduseelnõusi on võimalik muuta, paremaks teha. Seejärel kõneles Tartu Linnakomitee esimene sekretär Tõnu Laak. Tema avaldas toetust põhiseaduse muudatuste hulgas. Tema arvas, et otsuse peaks tegema käesoleval istungijärgul. Edasi sai sõna uus saadik Edgar Savisaar. Ta tõi konkreetseid näiteid valijate hulgas tehtud uuringute tulemuste kohta. Välja tuli, et ligi pool venekeelsest elanikkonnast ei toeta seaduseelnõusid (47%). Edasi peatus E. Savisaar konkreetsemalt vaidlustel Eesti NSV põhiseaduse 74. Paragrahvi parandamise üle. See oligi terve istungjärgu sõlmmküsimus. Tema sõnavõttu kuulati tähelepanelikult. Edasi arutles E. Savisaar veel võimu ja vaimu vahekorrast. Sõnavõtud jätkusid. Väga palju oli kordamist, sest jutt käis peamiselt
Vabadussõja ajal hakkasid Eestis ringlema ka Soome margad. 1919. aastal kehtestati Eestis seaduslikuks maksevahendiks Eesti mark. 1. jaanuaril 1927. aastal tuli uue rahaseaduse kohaselt Eesti rahaühikuks kroon, mis jagunes 100 sendiks. Nii mark kui ka kroon muutusid võrdlemisi lühikese ajaga stabiilseteks ja arvestatavateks rahadeks. 1940. aasta novembris lasti krooni kõrvale ringlusesse ka Nõukogude Liidus kehtivad rublad. 25. novembrist kehtis Eestis ainult rubla. 1990ndate lõpuks tungis aga üha enam sisse Soome mark ja Rootsi kroon ning Eestis ringles taas mitu arvestatavat valuutat. Eesti oma raha taaskasutuselevõtuni jõuti 1992. aasta juunis ning sellest ajast ringleb Eesti Vabariigi territooriumil seadusliku maksevahendina Eesti kroon, mis on seotud Euroga 1 EUR = 15,6466 EEK. 5 3. RAHA FUNKTSIOONID Raha funktsioonid on need ühiskondlikud ülesanded, mille täitmist rahalt oodatakse,
IME MAJANDUSPROGRAMM Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Kuid põhjalikku murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu.
Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus. Numismaatika e. müntide kogumine Erinevate kultuuride ja riigikordade kiire hävimine ja vahetumine jätsid inimeste taskutesse lugematul arvul erinevaid münte. Ega täpselt polegi teada, kes ja kuna numismaatikaga tegelema hakkas, aga kehtetute müntide väärtustamine levis 20. sajandil väga kiiresti. Näiteks
märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse.Ülemnõu- kogu esimeheks valiti Arnold Rüütel,kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Pilt:Arnold Rüütel(vasakul) ja Boriss Jeltsin(paremal) Click icon to add picture Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Click icon to add picture Savisaare. Pilt:Edgar Savisaar Üleminekuperiood 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.Sellega kuulutati välja üleminekuperiood,mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus,lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn,lipp,vapp) kasutamine.Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused.Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee,Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud.
meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino) vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991). 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegeuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
