Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................
Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22
kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande
juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande
Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11st liikmest Riigikohtu esimees, kaks Riigikogu liiget, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja
poolt). Edasikaebamise õiguse täpsemaks käsitlemiseks on vaja kõigepealt vaadelda kohtusüsteemi lüli ja kohtusüsteemi astme mõisteid. Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne. Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel. Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta.
poolt). Edasikaebamise õiguse täpsemaks käsitlemiseks on vaja kõigepealt vaadelda kohtusüsteemi lüli ja kohtusüsteemi astme mõisteid. Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne. Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel. Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta.
Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted ; 3). Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused - Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. 4). Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted: 1). Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu; 2). Õigusemõistmise avalikkus; 3)
Õigusemõistmise funktsioon Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15) Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22) Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all
Otsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on;
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi
Eesti kohtusüsteem 4 maakohust (Harju, pärnu, Tartu, Viru), 2 halduskohust( Tallinn, Tartu) esimese astme kohud, 2 ringkonnakohust( Tallinn, Tartu) - apellatsioonikohtud, Riigikohus Tartu. - kassatsioonikohus Kohtunike täiskogu ülesanded: arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimustega ; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahedamise Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; kinnitab kohtunike eetikakoodeksi Kohtu üldkogu ülesanded: kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; annab justiitsministeeriumile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid I astme kohtunik võib nimetada isikuks, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse
piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas
limist raske lahutada õigusemõistmisest, mida kohus peab saama teha sõltumatult. Seetõttu peab järe- levalvet teostama väga ettevaatlikult, pidades silmas kohtute sõltumatust õigusemõistmisel. Euroopa Liidu ekspertide arvates on kohtuvõimu vastutavus üks neljast elemendist, millele toetub kohtuvõimu suutlikkus. Väline kontroll kohtuvõimu distsiplinaaraparaadi üle võib ohustada sõltuma- tust õigusemõistmisel. Samas õigustavad kohtunikud ekspertide arvates ühiskondlikku otsust anda neile oma ülesande teostamiseks teatav vabadus vaid siis, kui nad on suutelised tegema õigeaegseid ja efektiivseid otsuseid, mis laias laastus ühiskonna õiglustajuga kokku sobivad. Seega on kohtunike sõltumatus ja professionaalsus seotud vastutamisega teiste võimuharude ja ühiskonna ees. Sobivateks vastutamise tagamise viisideks peetakse näiteks kohtute tegevuse läbipaistvuse ja infovahetuse suu-
olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism
Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. Ülemkohtul Rootsis aga parlamendi poolt
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidusetunnistus, mida Eesti Vabariik tunnustab ja kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president, riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks presidendi ettepanekul Riigikogu. 3. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Kohtunikukandidaadil kaheaastane, kohtunikuabikandidaadil üheaastane ja sooritavad selle lõppedes eksami. 4. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Vt 1. küsimus 5. Iseloomustage kohtunike üldkogu, kohtunike täiskogu ja kohtunike nõukogu. Kuidas need moodustatakse, kes neid juhib, mida nad arutavad?
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine).
1.VV määrus - Vabariigi Valitsusel on õigus anda õigustloovaid akte määrusi. Määruste andmisega teostab Vabariigi Valitsus sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus ja ministrid õigustatud andma intra legem (seadusi täpsustavaid) määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud
12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas
vastuvõtmine. Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus.
käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke
Õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavust kas avalduse alusel või omal algatusel. Kui õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus: teeb õiguskantsler õigustloova akti andjale ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega vastavusse.Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul. Ettepanekuga arvestamata jätmise korral pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada õigustloov akt põhiseadusvastaseks või kehtetuks. Õiguskantsler võib teha ka Riigikogule ettekande, et juhtida tähelepanu seaduses esinevatele probleemidele. Õiguskantsleri institutsioon loodi Eesti Vabariigis 1938. aastal jõustunud põhiseadusega. Eesti Vabariigi esimeseks õiguskantsleriks oli Anton Palvadre, kelle ametiaeg oli väga lühike. Nõukogude Liidu 1940. aasta
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
2) väärteod arest maksimaalselt 30 ööpäeva II järgneb rahatrahv 1) määratakse päevamäärades iga isiku kohta eraldi eelmise aasta sissetulekute põhjal 2) 3 300 trahviühikut (1 trahviühik = 60 krooni) Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja. Kohtu esimehe ülesanded: 1) mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2) juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3) peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4) vastutab kohtunike koolituse eest 5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele. Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad:
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6
3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus
põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt, on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni. See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega
ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maa-, haldus ja ringkonnakohtud on justiitsministeeriumi haldusalas, ministrile annab haldamisel nõu Riigikohtu esimehe juhitav kohtute haldamise nõukoda. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
