Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õhutemperatuur, kõrgustik, sood, moreen, pilvisus, sisemaa, vööndis, päikesekiirgus, aastaaeg, järved, sisemaal, lumikate, aastaaega, kevadtalv, mandrijää, vall, oosid, maapind, ilmad, palumetsad, kruusa, liivad, raba, rand, kooslus, tunduv, soojal, rannikualad, õhuniiskus, muutlik, niisked, pandivere, tartuensis, pinnakate, saviliiv, peipsiEESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved.
tekitavad mikro- ja mesomastaapseid kliimaerinevusi. Geograafilisteks kliimateguriteks nimetatakse neid, mis on tingitatud aluspinna erinevusega. Esimeseks teguriks on mere ja maismaa kliimatilised erinevused, see tähendab vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa tänu madalamale albeedole ja suuremale soojusmahtuvusele ja soojusjuhtivusele (11). Mõjuriks on siin Läänemeri ja. See tekitab erinevusi ranniku- ja sisemaa 8 temperatuurrežiimide vahel: talvel on rannikutel soojem kui sisemaal, kevadel sisemaa soojeneb kiiremini ja sügisel ka kiiremini jahtub (10). Teiseks teguriks on reljeefi ebaühtlus. Vaatamata sellele, et Eesti on lauskmaaline piirkond, isegi selle väikeste kõrgustike toime on tuntav. Näiteks, Haanja kõrgustikul on keskmine temperatuur
GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis aluspõhjakivimid aga märksa paksema pinnakattelasundi all ning reljeef on tugevamini voorestatud. Reljeefi voorestatus tuleneb otseselt Pandivere kõrgustiku kui kunagise jäälahkmeala olemasolust. Kõrgustik takistas viimase jääaja lõpus liustike vaba pealetungi ning jaotas selle erinevateks jääkeelteks. Viimased liikusid kõrgustikust kummaltki poolt mööda: üks piki läänenõlva edelasse Pärnu lahe suunas ning teine piki idanõlva kagusse Peipsi nõkku. Nii kujunesid voored mandrijää kulutuse ja kuhje dünaamilises tasakaalus välja eelkõige Pandivere kõrgustikust edela ja kagu pool. 4
Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on suurem talve teisel poolel, kevadel ja suve esimesel poolel (Raukas 1995: 190). Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Eestis on aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Kõige
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. _Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus. Lademeist koosneb ladestik. Lade on kivimkompleks, mis on tekkinud ea jooksul. Lademete nimed on piirkondlikud. Eestis kehtivad lademete nimed on peale Eesti kasutusel vaid lähiümbruses. Mitte segi ajada lademiga, mis on suurim kronostratigraafiline üksus.
Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja
kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. ★ Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid. ★ Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade.
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid
ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Lumi võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Kliimauuringute järgi väheneb keskmine lumikattega päevade arv aja jooksul (saja aastaga umbes 5 päeva). 4.4. Lörts Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0°C. 4.5. Lumikate Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel. Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30-40%. Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele,
Ilmavaatluste ajaloost ja allikmaterjalid Kesk-Inglismaa temperatuuririda (CET) Londoni-Bristoli-Manchesteri 3 saj pikkune rida kui on vaja eriti pikka aegrida analüüsida. Mõõtmiste ajalugu Eestis on A. Tarand uurinud. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (8. kogumik), välja antud 1992. a. - põhjalik meteoajalugu. Vaatlusmetoodika iseärasused: vaatlused 3 korda päevas, õhurõhku mõõdeti tollides, õhutemp Reamuri skaala järgi, lisaks tuule tugevus pallides, tuule suund, pilvisus, sademed jmt esinemine, meretaseme mõõtmine alates 1806. a 1. jaanuarist Tallinna sadamas. Tallinnast pidev aegrida 1826. aastast, Tartust 1830. aastatest. Paldiski 50-aastane aegrida vaatleja surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud. 1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm, kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud, mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga. Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab
- Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. (lainepikkus) < 400 nm on UV-kiirgus, mis mõjutab elusaid rakke (UVA on vahemikus 400-320 nm ja UVB, mis on inimesele eriti ohtlik jääb vahemikku 320-280 nm). > 760 nm on infrapunane kiirgus ja see omab peamiselt soojuslikku toimet
Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. 20. Ilm tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Kõrgrõhualas(antitsüklon) valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside loodusgeoloogia haru, mis uurib ja keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').Maa Rõhu taandamine merepinnale. energiaallikaks on Päike. Maapinnale jõuab kirjeldab siseveekogusid. b) atmosfääri alumine piir on maa ja merepind, Et kõrguse suurenemisega õhu rõhk päikesekiirgus mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin
Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul
kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab
(küngastikul, orustikus, ulatuslikumal tasandikul) maastikurajoon e loodusgeograafiline rajoon kujunenud reljeefi suurvormil või selle suurel osal (kõrgustikul, lavamaal, madalikul) 5. Millised on olulisemad maastikku moodustavad ja mõjutavad tegurid? 6. Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis? Kauges minevikus kattis suurt osa praegusest Eesti alast metsad ja sood, siis nüüdisajal on üle 1/3 terrotooriumist põllumajanduslike kõlvikute ja ligemale 20% poollooduslike heina- ja karjamaade all. 7. Kirjelda inimtegevuse mõjutuste arengusuundi. Tööstuse areng; rahvaarvu kasv; metsade maharaiumine; karjääriviisiline kaevandamine; jõgede paisutamine; süvendamine jne; pinnase ja kivimasside teisaldamine maavarade kaevandamisel; pinnavete äravoolu kiirendamine; põhjavete intensiivne kasutamine jne see kõik
on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
pilved kiirgusel maapinnani jõuda, öösel aga kiirgavad soojust maapinna poole tagasi). Suvel on õhutemperatuuri ööpäevane käik selgemini välja kujunenud kui talvel (suvel on rohkem päikesekiirgust, kuna päike tõuseb päeval kõrgemale horisondi kohale). Suvel on õhk kõige soojem mõni tund pärast keskpäeva (14 v 15), kõige külmen päikesetõusu ajal või natuke pärast päiksetõusu. Inversioon. Olukord, kus õhutemperatuur tõuseb kõrgusega maapinnalähedases õhukihis. Tekib kiirgusliku jahtumise tõttu, suvisel ajal öösel selge ja vaikse ilma korral, talvisel ajal võib esineda ka päeval ning kesta mitu päeva. Teine tekkeviis advektsioon: 1) soe õhk liigub külma aluspinna kohale 2) külm õhk (nt ookeanilt külma hoovuse mõjupiirkonnast) liigub maapinna lähedal sooja õhu alla. Päeva pikkuse muutused. Põhjus- maakera pöörlemistelje kalle ja selle muutus aasta jooksul
soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talve läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , Kelvini skaala -273 kraadi c null skaala, Celsiuse skaala meie 0. 3. Atmosfääri energiaallikad Atm energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus.Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam murrab kõige 1 vähem punaseid ja kõige rohkem violetseid kiiri, sinna vahele jäävad ülejäänud: orantz, kollane roheline, sinine.Päikese aktiivsus päikese pinnatemp. on umb 6000K.Kiirgusvälja karakteristikud ja mõõtühikud - Kiirgusvoog: läbi antud pinna S ühe ajaühiku jooksul läinud
Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.). Ookeane ja meresid uurib aga okeanoloogia või okeanograafia. Litosfääri ehk maakoort uurivad mitmed teadusharud, mis kuuluvad enamasti geoloogia valdkonda. Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5
Mäestikud jagunevad kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks. · Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks. · Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda. · Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke.
seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub. Lõuna-Eesti tasandikel on pinnakatte paksus 10 m piires. Kõige paksem on ta Haanja ja Otepää kõrgustikel (kohati üle 180 m) ja vanade, ennejääaegsete mattunud orgude kohal. Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen. Rohkesti leidub ka liivasid ja savisid. Pinnakatte hulka loetakse ka turvas, mida praegugi soodes juurde tekib. Eestis leidub kõikjal palju rändkive, mida samuti võib pinnakatte hulka lugeda. Lääne-Eestis on palju viirsavisid, mida iseloomustab õhukeste heledamate ja tumedamate viirgude vertikaalne vaheldumine. Heledad viirud on liivakamad, need moodustusid suvel, kui sulavett oli rohkem ja see oli sogasem. Tumedad viirud tähistavad savikaid vahekihte,
Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse. 4) vööndite tase . vööndis on sarnased soojustingimused, niiskustingimused, bioloogilised maastikukomponendid, mullad ja eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (näiteks murenemine, erosioon). Tundravöönd Metsatundravöönd Okasmetsavöönd (taiga) Segametsavöönd Lehtmetsavöönd 5) maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) kujunenud geokompleks (paigastike kogum). harju lavamaa,
mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast, sulamisvee hulgast, kuhjumise viisist ja kohast liustikuserva suhtes. A) Kui aktiivse liustiku serv taandus pidevalt ja jääalune pind oli lavamaaliselt tasane, jäi
ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, ekspositsioon kui ka kalded. Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike). Vegetatsiooniperioodil saavad 10º kaldega lõunanõlvad 106,9 MJ/m2 kiirgust enam ja
annaabi.ee 
