Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti Kirjandus - sarnased materjalid

juta, luuletus, mulk, ppis, muistendid, rase, faehlmann, faehlmanni, tangu, friedrich, maie, likoolis, laulik, luulekogu, ennemuistsed, kurjust, muresid, rssi, maarahva, kukub, abielust, realistlik, muld, postimees, tarlaste, igatsus, emaj, luulekogud, jannsen, sakslased, kuulsaimad, koelli, piibel, ljaanne, oodid, peigmehe, minevik, looks, reinhold
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

kauaaegne ÕES-i esimees. Looming Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. F on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust- oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja värssdialoogi ,,Piibu jutt"- ning kümmekond epigrammi. Kõik F luuletused on kirjutatud antiiksetes värsimõõtudes. ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas F silmas valgustuslikke eesmärke. F loomingu tähtteosed on müütilised muistendid ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset. Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust. Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms

Kirjandus
185 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eesti kirjanikud

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott ­ inimene kes oskab palju keeli · Ood ­ ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal ­ karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES ­ Õpetatud Eesti Seltsi ­ sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond ­ estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, endla

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Samuti oli oma panus Mango Hansu, Michael Ignatiuse jt hernhuutlaste tõlkelistel ja käsikirjades levinud vagadusraamatutel. Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri. Esimese ilmaliku eestikeelse jutukogu tegijaks oli Saksamaalt pärit Johann Martin von Hehn, pole säilinud ning selle koht ka kirjandusprotsessis segane. Virumaalt pärit Tallinna gümnaasiumi professor Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806) ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782-1787, I-II), aluseks saksa koolilugemik, lisatud mõned algupärased jutud. Samuti majapidamise ja tervishoiualaseid nõuandeid pakkuv raamat ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Kuramaalt pärit Saaremaa Karja kiriku pastor Friedrich Wilhelm von Willmann (1746-1819) ,,Juttud ja Teggud" (1782). Willmann on oma õpetusosades kriitiline kõrgema seisuse suhtes,

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid, küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist on

Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti kirjanduse ajalugu

Saj) kaebelaul ,,Oh mo vaene Tardo linn"(lõuna-eesti keelne) tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster. Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika:

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Konspekt kirjandusest

saj, eesti keel, esimene eestikeelne laul, räägib Tartu purustamisest, Autoriks Käsu Hans.  Kalender, lugemikud lastele, „maarahva nädalaleht“, „Arvamise raamat“ – 19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted:  Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras.  Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat.  Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile.  Pastoraal – karjuselaul.  Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod.  Allegooria – mõistujutt.  Komöödia – maljamäng.  Situatsioonikoomika – naljakas olukord.  Novelett – lühinovell.  Ekspositsioon – teose sissejuhatus  Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu.

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

saanud enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades oma tähelepanu rahvavalgustuslikule lektüürile, pani Masing tugeva aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele ning andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine

Kirjandus
475 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

mis leiti 1889. Sisult maalähedasem ja ilmalikum kui Brockmanni pulmalaul. Kui Brocmanni tekst käsitles elitaarset pulma, siis see autor käsitleb rahvalikku sündmust. Kuna kirjeldatakse eestlaste pulmapidu, võib arvata, et tegu on eesti autoriga. Siin kirjeldatakse omaaegseid 5 pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud.  Leina- ja matustelaule on vähe säilinud ja tuntakse vähem. Neis arendatakse piiblimotiive ja ideid, nt jumalapoja ohverdamine inimkonna hüvanguks, surnust ülestõus, surmajärgne elu. Matuselauludes esines vastandusprintsiip: inimelu on lühike ja pinnapealne, samas esitatakse jumaliku päritolu igaviku idee – elu haprus VS usu tugevus. Matuseluule eesmärk on pakkuda lohutust kurva sündmuse taustal.

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti lastekirjandus

säilib esteetiline köitvus, seega kasutatakse müütide aluseks olevaid lugusid v detaile kunstis, kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil. muistend- tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega. Tekkinud mütoloogilistel alustel, faktidele lisandub fantaasia. Tekke- ja seletusmuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, usundilised muistendid, ajaloolised muistendid, kunstmuistendid (nt Faehlmann). Tänapäevane variant: linnalegendid, mis levivad eriti hoogsalt nt kooliõpilaste seas või interneti vahendusel. lastekirjandus- lastele suunatud kirjandus; kitsamalt: täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Siia alla võib kuuluda kõik see, mida lapsed loevad (ka reklaambrožüürid ja teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks.

Eesti kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Parema tuleviku soovimine ning tahe surmani teenida oma rahvast. „Mu isamaa on minu arm!“ on I üldlaulupeo kavas ja on tänapäevalgi populaarsemaid koorilaule. „Eesti Postimehes“ ilmunud isamaalauludest on tuntuim „Eesti muld ja eesti süda“. Koidula hümnilised üleskutsed äratasid ja virgutasid kaasajal rahvuslikku eneseteadvust, sisendasid usku oma rahva ja iseenda jõusse, kutsusid üksmeelele ja isamaa vankumatule teenimisele. „Kalevipoja“ ja Faehlmanni müütide mõju avaldub luulekogu „Emajõe ööbik“ alustavas ja lõpetavas luuletuses – „Emajõe kaldal“ ja „Mõtted Toomemäel“. Seistes Toomemäel, mida ta oma kujutlustes peab Kalevipoja kalmuks, meenutab Koidula orjastajate omavoli, rahva õigusetust, piitsa ja vere valitsemist. Palju on ka rõhumisevastaseid luuletusi. Rahva võitlusvaimu õhutavates, nn priiuselauludes idealiseerib Koidula mõjukate poeetiliste

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ­ ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) ­ lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole ­ rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp ­ B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel ­ 1739 ­ põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans ­ 1708 ­ ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" ­ F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." ­ F.W von Willmann (1782) ­ räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vanem eesti kirjandus

VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat ­ Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise" selts. Eesti Ki

Kirjandus
101 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades oma tähelepanu rahvavalgustuslikule lektüürile, pani Masing tugeva aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele ning andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? Õpetatud Eesti Selts on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.

Kirjandus
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kirjandusajalugu

Eesti kirjandusajalugu 1224 ­ 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat ­ M. Luther ­ katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana ­ Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika ­ esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul ­ esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? ­ eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) ­ Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, kes kirjutas kõrgel tasemel l

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
3
docx

EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL

J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus ­ Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus 1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782)

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti lastekirjanduse KT

tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale,

Lastekirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. ,,Juttud ja tegid": ilukirjanduslikud tekstid + teod (kodused tööd, loomade talitamine, mesilaste pidamine). Tema kaudu tuleb paar uut vormi: valm (mõistukõne v allegooria ­ tegelased on loomad, kes sümboliseerivad inimesi). Tekst, mis nõuab hoolikamat lugemist. Raamatus ka palju mõistatusi. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Baltisaksa literaatide juht Tartus. Arst. Päritolult eestlane. Tema muistendid on saksakeelsed ­ üritab rekonstrueerida eesti muistendit/mütoloogiat. Tema muistendid said tegelikult täitsa populaarseks, eriti välismaal. 1860ndad. Eesti rahvale tutvustatakse neid muistendeid kui reaalset rahvapärimust. Loomismüüt: Jumal loob maailma ­ tema lapsed sisustavad selle. Kristlik-kreekalik mütoloogiline süsteem

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kirjandus 1905-1920

9 · 1944 ­ põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu) · esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901) · Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus "Vesiroosid" (1899) · Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all · 1905 - "Elu tuli" mitmepalgeline võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletused, armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaja kirjandus

Luule vorm · Kindel temaatika, ülesehitus · Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme · Võisteldi täiuslikkuses, tundepeenuses Alba ­ hommikune äratuslaul Serenaad ­ õhtulaul, rüütli laul daami akna all Sirventees ­ taplusülistus, sõttaminekulaul Kantsoon ­ lembelaul, armastuslaul Romanss ­ kaebelaul Ballaad ­ tantsulaul Tsensoon ­ vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin ­ 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal ­ karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan Uus kirjanduszanr, nn uue aja eepos. Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal Algas antiiksüzeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud, kes kirjutasid kroonikaid. 12. saj. kirjutati värsivormis, 13. saj. ka proosas. Peamised teemad: Armastus ja sõda. Vapruse, truuduse ja armastuse proovilepanek.

Kirjandus
113 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti kirjandus 19.sajandil

Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoriaali. Kõik Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Esimene mees, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel, oli Friedrich Robert Faehlmann. Ta on nimetatud eesti kirjandusloos suureks algatajaks: ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid, lõi eesti rahvusmütoloogia, algatas eepose ,,Kalevipoeg" koostamise mõtte ja visandas eepose põhisündmustiku. Veel tähtsaid nimesid eesti kirjanduse algusaastatest: Carl Robert Jakobson, kes asutas oma ideede levitamiseks ajalehe ,,Sakala". Ta kirjutas ka õpikuid eesti koolidele. Johann Voldemar Jannsen ­ järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.

Kirjandus
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kirjakultuur

Esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 1525 Mis ilmus 1535? Vanrat Kooli katekismus Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
18
docx

10. klassi kirjandus

Kirjad inglismaa inglaste kohta. Tagasi tulles kirjutab esimese ajaloolise teose. 1734 välja... keelatud raamat, terve tiraaz põletati ära. Põgeneb 10 aastaks provintsi Châtelet'i juures lossis. Jõudeelu, tema lossides. Siin kirjutab edasi tragöödiaid. ,,muhamed" poeeme."Orleans'i neitsi", lüürilisi luuletusi. Sinna koguneb palju teadlasi. 1745 tagasi Pariisis, läheb jällegi kõrgmoodi- pra akadeemia liikmeks, õukonna kroonikuks, seal ei meeldinud. 1750 sõidab preisimaale Friedrich II palvel. Ta arvab, et hirmus tark. Berliini jõudes selgub, et ta polegi sobiv. Mõlemad pettuvad: Berliinis põletatakse ta teoseid, koduarest. Otsustab, et ei seo ennast ühegi võimukandjaga. Ostab 2 lossi Sveitsi-pra piirile. Sveitsi usuliikumine kalvinism. Saab väga kuulsaks juriidilise protsessiga. Sveits määrati 1760 üks isa surma: üks nooruk sooritas eneka, sest ta oli võlgu. Katoliku kirik süüdistab, et isa poos poja üles. 1762 isa ratastati(4ks), põletati. Voltaire sekkub

Kirjandus
126 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" ­ vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirjanduse KT

.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a ­ esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson ­ sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Eesti kirjandus 19.sajandil

Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 ­ 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 ­ 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 ­ 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

tundevabadus): igaühel on õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal: Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28  KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus.  SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.

Eesti kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti romantism

eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Dramaatika ehk näitekirjandus - üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale.

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid Kasutas Soome ,,Kalevala't". Lõi 8 kunstmuistendit, esitas eheda rahvaluulena Nendes püüdis luua terviklikku jumalate kogu Põimis lugudesse koha- ja usumuistendeid Üldine plaan polnud Eesti kultuuriga seotud ,,Maailma loomine"-vanaisa e. Taara kõige tähtsam ,,Emajõe sünd.Paradiis. Loomade töö. Tasu ja karistus"-seletusmuistend

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti kirjandus enne ärkamist

emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" jagati lugejatele tasuta, selle tiraaz oli 10000 eksemplari. 10. 1782.a ilmub Fr. W. Willmanni ,,Juttud ja Teggud..." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Eesti kirjandus: Lydia Koidula

Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega

Eesti kirjandus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun