Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis on rannajoonega paralleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega , mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ja saares on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule. Tegemist on suhteliselt harva esineva rannatüübiga. Pilte Dalmaatsia rannikust Tänan tähelepanu eest!
Seitsmes Lugu (Tagasisõit.Varjude laul.Vendade reisilood.Isa haual) Päike paistis läbi puude latvade,hommik oli juba tulemas .Varjud hakkasid kaduma üle muru rahulikus metsas.Kuuse otsas laulis üksik laululind lõpetades öö enda lauluga. Kangelane Kalevipoeg hakkas ärkama linnu laulu peale ning hakkas meelde tuletama kus ta käinud ja mis teinud.Imetledes sügist udu tuletas ta meelde eilsed sündmused ehk kuidas oli Soomes ehk Saares pikki lustisid pidanud,kus tal Turgis tulnud tüli ning taplust Tuura rajal.Ei kahetsenud seda Kalevipoeg sugugi. Kalevipoeg tõusis üles ning tõttas kiirel sammul rändama.Nii ta seikles metsas paar päeva jõge mööda ning üle mägede kiirustades ranna poole.Lõpuks jõudis Kalevipoeg randa kus leidis Tuuslar-taadi paadi.Surmas ta sortsilase ning võttis paadi omaks,võttis aerud kätte ja hakkas sõudma kodumaale.Sättis riided purjedeks ning tuul oli talle abiks
väravate ees Troojanlased, et jumalad aidasid neil ja saatsid neile kingituse hobuse kuju puust Samal ajal kõik armee petis end ära, et tronjanlased mõtleksid, et kõik läksid ära Ja kui hobust viiti linna, nad tulid hobusest välja ja ründasid troojanlasi Pärast Trooja sõjat Kui Trooja linn oli juba vallutatud, Odysseus võttis paadid ja lahkus Ja seejäarel tal hakkavad igasugused huvitavad seiklused, kus ta saabub igasugustele saartele Kus igas saares ootab teda ja team meeskonda mingi oht Koju jõuak Pärast ~8 aastaid seiklusi saartel saabub tagasi koju oma abikaasale Penilopale Jumalanna Atheena teeb nii, et Odysseus nägi välja nagu abitu vana inimene, et teda keegi ei tunneks ära Penelopa oli juba valmis abiellude teisege, kes saab vibuga lasta mööda 12 rõngast Keegi ei saanud seda teha väljaarvatud ühe vana inimest, kes oligi Odysseus Ja Seejärel ta tappis kõiki, kes tahtsid abielluda tema naisel
rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa, suur on olemise piin. hinguse viivul, Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö. jõe voolus mere poole, Uinuda nii tahaks, kustuda oled elu kõrve saares, Tähti igaviku sülesse, helgid ilul vikerkaares. leegitsev vöö, kõlana, täis kurbust otsata, ikka ja ikka, üle sügavikkude. Hiilgad kastes heledana, pikka, silmalaugel pisarana, kauguste hämaras süles,
Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel Kultuuritaust · 1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi. · 1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · 1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt....
Ka Tartu Kirjandusmuuseumis on õletajate kirjeldus: „Enne pulmades naised liekusid laulda, sõimasid üksteist vastakuti, kui pulmasae tuli sisse. Mitu korda oli kohe päris tüli lahti. Räti alla söötmine. „Kui peigmehe kodus esmakordselt söödi, seoti nooriku nägu rätikuga kinni ja kõrvalolev naisterahvas söötis teda.“ Vanades Saare pulmakommetes oli veel mõnda, mis võis viidata naiseröövija omaaegseile kohustustele oma kaaslaste ees. Nii näiteks viisid Saares pulmanaised vanema peiupoisi lühikeseks ajaks nooriku juurde voodisse. Ühest teisest pulmakobest Saaremaal on M. J. Eiseni tähelepanekud järgmised: „Noorik pandud pulma ajal palja alumise kehaga kõhuli laua peale ja ’isased’ (tarvitan kohalikku nimetust, mis ka Suurelmaal tuntud on) pulmalised löönud järgemööda igaüks oma membri viriliga talle hoobi katmata keha peale, juure lausudes: ’seda pead sa saama.’ “
Üksildane asupaik lõdvendas sidemeid rahvamuusika traditsioonidega. Seda tugevamini erutasid, võlusid ja jäid kõrvu kõlama kirikus kuuldud harmoonilised orelihelid. Hakati ehitama oreleid. Neil improviseerides tunti loova fantaasialennu piiramatut vabadust. Mart Saare vanaisa, nagu helilooja teadis jutustada, teinud kõiksugust "peenikest tööd" ja ehitanud ka oreleid (positiive). Vanaisa rääkinud, et sugulaste seas olla olnud neid, kes teinud oreleid. Ka Mart Saares hõõgus juba varakult eriline kiresäde 4 muusika vastu. Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde. Simlimängijad tõmbasid kvinte." M. Saar, kes jutustamise ajal lamas haiguse tõttu voodis, tuli voodist välja, läks klaveri juurde ja mängis selle, mis talle oli kõrvu jäänud ette. 5
/.../ Üht tema sugukonna liikmetest tuntakse praegugi veel "Toru-Jakobi" nime all. See pole mingi tavaline hüüdnimi, vaid tabav iseloomustus muusikakirele selles perekonnas. Tolle mehe elamu näeb välja nagu mingi omapärane orelikauplus, kus peretuba mahutab kõige nelja seina ääres muudkui oreleid ja oreleid. Ja ometi on too kummaline mees lihtne maamees, kes pole mingit haridust saanud ja võib öelda, et ta pole isegi kodukülast palju kaugemal käinud." Ka Mart Saares hõõgus juba varakult eriline kiresäde muusika vastu. Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde. Simlimängijad tõmbasid kvinte." M. Saar, kes jutustamise ajal lamas haiguse tõttu voodis, tuli voodist välja, läks klaveri juurde ja mängis selle, mis talle oli kõrvu jäänud ette. Umbes samas eas, nagu helilooja edasi jutustas, käis ta kord isaga onu juures külas. Seal
ning lasu tekkimise seisukohalt. Vasak labajalg on pooratud ligikaudu 45 kraadi vorra laskmissuunast paremale. Vahema pooramise korral ilmnevad pussi kulgliikumised, suurema pooramise korral aga tekib saares ja polves valu. Pussi raskust kannab nagu lamadesasendiski kuunarvarre, olavarre ning pussirihma poolt moodustatud kolmnurk, mis toetub polvele saare vertikaalses asendis pusides.
näib olevat. Voldemar-Erichi laenumeeste õiguses (a. 1315) käib peat. I § 2 järgmiselt: ,,Sest et (aga) maid paganate, leedulaste, venelaste ja karjalaste poolt hädaoht varitseb, nad ka veel sisemiselt maainimeste poolest rahutud on..." (Wente de Lande (auerst) vor den heyden, Littowen, Russen und Carelen varlicken liggen, nock inwendig von den Landtlueden unseker sint). 1343.-1345. a. puhkes lahti suur vabadusvõitlus Harjus, Läänes, Saares, järelkajaga Otepääs, Vastseliinas, vahest ka Viljandis ja kättetasuretkes Leedu sõjaväe abil. Isegi seekord, kuigi võitlus ebaõnnestus, tegi ordumeister Dreylöwen saarlastega 1345. a. veel rahulepingu. Et see võitlus mitte harilik talupoegade mäss vaid puhtsotsiaalses mõttes ei olnud, nagu hilisemad kroonikud seda kujutavad, vaid ühtlasi poliitiline-rahvusline vabadusvõitlus, selgub vanemaist, enam-vähem kaasaegseist kirjutusist. Võitlejaid ei nimeta vanemad allikad mitte
Kalevipoeg mitmel kombel tegev ka Läänemaa rahva abistamisel. Tema toimetamisi meenutavad läbi aegade seisnud hiidkivid. Rändrahnud püsivad, ent nendega seotud muistendid kipuvad unustushõlma vajuma Kõige suurema kivimüraka virutanud Kalevipoeg vastase tähtsaima asupaiga Haapsalu lossi pihta, kus asus piiskopkonna keskus. Muistendeid selle kohta on mitmeid. Üks neist pajatab. Võnnu saares on üks suur kibi...// Rahn asub Pürksi külanõukogus Lenini nimelise kolhoosi maaalal, Võnnussaare poolsaare läänerannal. Haapsalust on kivini umbes 6 km mereteed, Saunja kaudu tuleb mereteed 2 km, lisaks veel kilomeeter jalgsimatka. Rändrahnud on tuntud Truumanni kividena. "Haeska külas TõniseHansu talu põllus on saunasuurune kivi, mille üle räägib rahvajutt, et see olevat Kalevipoja lingukivi. Ennem on Martna kirik ilma tornita olnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
