Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keele Sõnaliigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvsõnad, asesõnad, nimisõna, nimisõnad, määrsõnad, kaassõnad, sõnaliigid, käändsõnad, olendeid, mopeed, omadussõnad, sihvakas, põhiarvsõnad, järgarvsõnad, mainitud, pöördsõnad, tegusõnad, mängima, lööma, jooksma, naerma, seisundit, suhtumist, kohamäärus, ajamäärus, lauseid, hüüdsõnad, äratada, tohohNimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo
vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu . 3. Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile
Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti.
· Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. · Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk. · Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe. · Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju. · Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega.
Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu.
Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS e TEGUSÕNA e VERB
Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda
Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome
b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki) c) liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne) d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) * veaohtlikud!!! (kärbsed kärbes, jalgsi jalg, peatselt, jõudsin jõudma, kuldsed kuld, heitsid heitma, õudne õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). 4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema)
(3, 1/3, 125). numbritega (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). 5 ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.
ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome
o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7.liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt- si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). 4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad
kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbi tuumale lähemal kui helitud eesti keeles häälikujärjend ji ei esine eesti keele rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega -ühendeid eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a, e, i, o, u NB! Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist
pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja. Nt mitmed eesti keele määrsõnad, milles võib veel olla säilinud vanu possessiivsufiksite elemente, nt eales, iganes, tahes, samuti vanad instruktiivi vormid paljapäi, üksipäini. Ka paraku, õnneks. NB! Sünkrooniliselt ei analüüsita! 8) Kliitik võrreldes grammatiliste ja leksikaalsete morfeemidega liituvad kliitikud tüvedele vabamalt. Need ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga ega saa esineda lauserõhulises positsioonis
Näide: lamp, kont erandiks on LUMI. Johannes Aavik mõtles eesti keelde uusi sõnu ja väideldavalt on tema poolt mõeldud sõnadest on käibel 34. Näide: mõrv, üllitama, lamp, süümekas. Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet
üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida uue rea lagusesse (ei saa a-la, lai-a). Lühendid vt ÕS-i lühendite lisa. Veaohtlikud käändevormid: nt küüs, kaas, palitu, vilu ilma, kümmekonna, sadakonna, viit, kuut, kontserti, kontsertide, tagaplaanile. SÕNALIIGID: 2 1. Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt
kuidas neid lauses kasutada saab. 21. Võrdlusastmete moodustamine! · Võrdlusastmeid saab moodustada omadussõnadest · Algvõrre- omadussõna niemtav kääne · Keskvõrre- omastav kääne + m (osade sõnade puhul tüvevokaal a või u muutub e- ks) Nt: must- musta- musteim, vana- vanem- vanim, pikk- pika- pikim · Ülivõrre- kõige ülivõrre ja lühike ülivõrre 22. Sõnaliigid! SÕNAD MUUTUMATUD MUUTUVAD SÕNAD SÕNAD PÖÖRDSÕNAD KÄÄNDSÕNAD MÄÄRSÕNAD KAASSÕNAD NIMI ARV -SÕNAD SÕNAD SIDESÕNAD HÜÜDSÕNAD
KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna K kesksoost sõna Mitm mitmus 3 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Alljärgnevalt mõned näited tüüpilistest ainsuse lõppudest: Meessoost nimisõnad Naissoost nimisõnad Kesksoost nimisõnad filiaal firma koht dokument hind kvaliteet direktor perekonnanimi koosolek tramm toodang ettevõte
Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Rõhuliite reegel: k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi, kellelegi) Võõrhäälikud: f, s Võõrtähed- f,s,c,q,w,x,y,x,z Foneetika on teadus, mis uurib häälikuid ja nende füüsilisi omadusi. Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass-kas, kõdu-kõdi, patt(viigiseis)-patt(pahe) 4) Sõnaliigid Sõnaliik on keeles ühtemoodi käituvate ja samade omadustega sõnade hulk. Sõnaliigid jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvatele sõnadele on võimalik liita tunnuseid ja lõppe, muutumatud sõnad on alati sama kujuga. Määrsõnad: Kohamäärsõnad: ette, ees, eest, kõrgele, kukil, kohati, paiguti Ajamäärsõnad: eile, homme, viimati, suviti, ammu, varem, mullu, kaua, harva
III välde-ekstra rõhk pikkadel silpidel. Sõnaliigid- nimi-kes?mis?, omadus-missugune?, arv-mis?mitmes?, ase- (ma,sa,ta;see,too,sama,teine,muu,oma,iga,mitu,kõik,kogu), tegu-mida tegema?, kaas- (nimisõna juurde), määr-(kohta,aega,viisi,seisundit,määra,suhtumist) side- (ja,ning,ega,ehk,või,aga,et,kui,sest,kuigi,nagu jne), hüüdsõna Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa. Pöördelõppe, väljendavad tegevusi-tegusõnad Muutumatud sõnad sama kujuga(võimalik 3 käänet)-määr-, kaas-, side-, hüüdsõnad 14 käänet; 2 arvu(ainsus, mitmus); 2 aega-minevik(liht,täis,enne), olevik; 3 isikut-mina, sina, tema; 4 kõneviisi-kindel, kaudne, tingiv, käskiv; isikuline ja umbisikuline; -ma,-ta tegevusnimi; kesksõnad-nud,-tud,-tav,-v
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19
kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine. Nt mitmed eesti keele määrsõnad Kliitik – grammatilise morfeemi tüüp; liitub tüvele vabamalt kui tüüpiline grammatiline morfeem. Kliitik ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga (“peremeesvormiga”) ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Kliitikutel on pigem pragmaatiline funktsioon. Allomorf on ühe ja sama grammatilise tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad eri
osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom, Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid. Määrus e. adverbiaal igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune adjektiivi ja adverbi laiend, nt. Käisin nädalavahetusel metsas, Tänavune sügis on üllatavalt soe. Täiend e. atribuut nimisõna laiend, nt. sinine taevas, koorega kohv. 6. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse? Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses. TS tegevussubjekt Subjektisuhe Lause põhitüüp Näiteid GS = TS = teema Normaallause:
Esse (olema) Sg singularis 1.(ego) sum 2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel?
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata
Sõdalane ei tohi surra omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid
põõsasse peitu. Sidendiks võivad olla alistavad sidesõnad: ehkki, et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest; ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt; küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses); küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline; o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas; fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt. Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi aluslauseks (mis?): Paistis, et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam. sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks.
Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega.
õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse.
annaabi.ee 
