Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse, vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all) Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid?
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba. a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes.
- Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde!
Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s 11 Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni . 12 Olev Kellena? Millena? Tüdrukun Tüdrukuten . a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija
v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna.
1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linnad on Tallinn, Tartu ja Narva. 1.6 Mõttekriipsu kasutatakse koondlauses, kui loetelu järel on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga-selline peabki üks ülemus olema. NB! Koma ei panda: 1
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele.
Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks
KÕNE jutumärkidega. (!?)" ,,Palun vabandust, (!?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- Lauselühendis on kõrvallause öeldis LÜHEN asendunud verbi käändelise või D puudub hoopis. Komaga eraldatakse: a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid Võtnud rihma kätte (millal?), (küsimus millal?) vaatas isa poisile kurjalt otsa.
määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem.
a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi).
Esineb eelkõige pealkirjades, rahvapärasust või lakoonilisust taotlevas kõnepruugis, kõnekäändudes, vanasõnades ja mujal nt: Eesti teel turumajandusele; Sul veel elu sees; Ise nii väike ja juba nii tark. Neutraalses kõnepruugis ei tohi olema ära järmisega liialdada. See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4. Mis on fraas? Fraas on sõnaühend , mis täidab lauses mingit kindlat rolli( on alus, sihitis, määrus või öeldistäide). Fraas on tervik ja pole oluline kas ta koosneb ühest sõnast või kümnest nt: Kass püüdis hiire. 5. Lauselühend. 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju!
nim too nood om tolle nonde os toda noid sis. tollesse nondesse e.noisse sees. tolles nondes e nois 11.Arvsõnade käänamine Põhiarvs- 3,4,5 , järgarvs-kuues,kolmas; lihtarvs.-ühest sõnast7,5,3 liitarvs 2+sõna *Põhiarvsõnade käänamine: Liitarvsõnadel käänduvad sisseütlevani kõik moodustusosad, alates sisseütlevast ainult viimane sõna. *Järgarvsõnade käänamine: Käändub ainult viimane sõna,kõik eelnevad on põhiarvsõna ainsuse omastavas käändes! *Murdarvsõnade käänamine: Käändub nii murru lugejas kui ka nimetajas olev arv! *Arvude kasutamine kirjas: 1.Ma sündisin 20.12.1903 sauniku seitsmenda pojana. 2.Sündisin 20.XII 1903 sauniku seitsmenda pojana.Punkt pannakse rooma nri järele,kui märgitakse järjestust(esiteks,teiseks) 3.Lennuk väljub 15.45 kohaliku aja järgi. 4.Kümnendmurd erald. komaga(23 400 563,5) 5.Ei lisata -nda,kui seda ei nõua selgus. Eriti külm talv oli 1943.aastal. (Eriti külm talv oli 1943-ndal.) 12
Sõna: • Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiride määramine on probemaatilisem. • Tüüpiline sõna o esineb üksi o liigub tervikuna o omab tähendust o ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Sõnavorm - ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. Sõnavormid erinevad üksteisest oma grammatilise tähenduse poolest. Sõnavormidest pannakse omakorda kokku kõrgema astme üksused – lause moodustajad ja laused. Sõne – statistiline sõna; ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar. See on kirjatähtede jada või kõneühik. Eksemplarsõnade loendamine tekstis tähendab tühikutega eraldatud kirjatähejadade loendamist.
eesti keele rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega -ühendeid eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a, e, i, o, u NB! Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB! Mõned kaassõnad funktsioneerivad ka määrsõnana (läbi, pärast, üle, alla, alt)
9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles (morfil ja morfeemil peaaegu et ei olegi vahet) Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morfeemide liigid: * Vabade morfeemid - morfeemid, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. * Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited ehk afiksid. * Leksikaalsed morfeemid – tähendusega * Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud 10. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendusviis, markeerituse printsiip). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus.
Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus, nt raamatutele, kirjutasime. Formatiiv: Ühes sõnavormis kajastub enamasti mitu grammatilist tähendust. Kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust nimetatakse formatiiviks. 2. Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. I. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia. (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse SJ ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?)
Substantiivi(nimisõna) kategooriad -arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23.10 MORFOLOOGIA Sünteetiline- sõnavormi sees lisatakse tähendus Analüütiline lisatakse teine sõna ja sellel uus tähendus Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus,
Komplementaarne distributsioon erinevad variandid erinevates kontekstides (pole võimalik ära vahetada) Distributsioonilt sama erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada) Morfeemide liigid: Vabad Seotud (Juured ja) tüved Afiksid Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself")
Komplementaarne distributsioon erinevad variandid erinevates kontekstides (pole võimalik ära vahetada) Distributsioonilt sama erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada) Morfeemide liigid: Vabad Seotud (Juured ja) tüved Afiksid Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself")
Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema. Häälikuühendite õigekiri Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borsi. Erandid 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
