EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20
keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel. Romaani keeled- indoeuroopa keelte noorim haru. Tähtsad keeled : it, pr, hisp, port ja rumeenia keel. Kuidas keel tekkis?- keele teket võib tõenäoliselt siduda inimese eellase ajumahu kasvuga, mis toimus u 400 000 kuni 100 000 a tagasi. Kaasaegne inimene saabus euroopase u 40 000- 50 000 a tagasi. Kui vana on eesti keel?- eestased on üks Eu põlisemaid rahvaid. Eesti keel tekkis u 2000a tagasi , kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Keele ja murde erinevus- keel on selline murre, millel on oma armee ja sõjalaevastik. Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Eesti rahva areng- kõnelejate hulk keele tekkeajal arvati 250 000-300 000. keele jaoks ei ole oluline, kas teda kõnelevad nö puhastverd eestalsed või muulased. Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad.
Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keele kasutamise võimalus. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Grammatikad hakkasid ilmuma 16. sajandil ja olid mõeldud saksa kirkuõpetajatele. Sellel ajal oli eesti keel pigem köögikeel, see tähendab, et seda sai kasutada vaid kodus, sellega ei saanud asju ajada väljas pool kodu. Et keelest saaks kujuneda kirjakeel, tuli valida kõigepealt kirjasüsteem nt. tähestik, meie kasutame ladina tähestikku- a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, s, z, z, t, u, v, w, õ, ä, ö, ü. Kirjasüsteemi valimine on sageli poliitiline otsus, millel on vähe tegemist keele eripäraga( Venemaal kõneldavad soome- ugri keeled). Eesti kirjakeele arenemine algas 16. sajandil, õigekirjareeglid ei olnud siis veel järjekindlad, vana kirjaviisi arendas välja B. G
Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi päritolu haritud mees. Forselius õppis eesti keele ära juba lapsena. Lõpetas Wittenbergi ülikooli, tema elutööks sai eesti talurahvahariduse edendamine. Hakkas ka väljatöötama sobivamat kirjaviisi. Ta tegi ettepaneku u.k. mitte kasutada c;f;q;x;y;z. Ning jätta ära pikendusmärk h. Alguses
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse
Rootsi(10milj), taani(230tuhat). 22. Nimeta lääne-germaani keeled. (5) Inglise,saksa, hollandi, jidisi, afrikaani keeled. Inglise(350milj), saksa(100milj), hollandi(20milj). 23. Missugune on romaani keelte algkeel? Nimeta romaani keeli. (5) Ladina keel. Itaalia(40milj), prantsuse(70milj), hispaania(250milj), portugali(135milj) ja rumeenia keel(23milj). 24. Millal ja millest eesti keel tekkis? - Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 25 Kui kaua keel püsib? Millal keel hukkub? - Püsib siis, kui järkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. 26. Missugused keeled on eesti keele arengut mõjutanud? Kui kaua? (3) Alamsaksa ja hiljem saksa keel. Saksa mõju kestis 700 aastat. Vene keel mõjutas umbes 3 sajandi vältel. Inglise keel alates 20. sajandi lõpust. 27. Millal algas eesti kirjakeele arendamine? - 16. sajandil 28. Millal ilmus esimene eesti keele grammatika? - Üle 400 aasta tagasi, 16. sajandil
sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks Hornungi grammatika ilmumist 1693, mis fikseeris vana kirjaviisi põhimõtted. 1686 suur pööre rahvakeelsuse poole ilmus ,,Wastne Testament", mille tõlkijate keelekasutus leidis poolehoidu üle Eesti. Hornungi grammatika kui murrangu tipp fikseeris vana kirjaviisi ehk I ühtlustatud kirjaviisi põhimõtted, tehes eestlastele jumalasõna arusaadavamaks ja lähenedes rahvakeelele
sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust. 1693 Johann Hornung "Grammatica Esthonica". Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp
10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti kasutusele nii põhja- kui lõunaeestikeelsetes usutekstides, lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest (eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis, mistõttu ei erista veel piisavalt kaashäälikute pikkust).
· Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj.
Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, alamsaksa ja ülemsaksa (saksapärane) • Forseliuse-Hornungi kirjaviis: 1693.aastal ilmub Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa. • Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul
Mõju saksa keelel eeskujukeelena, abstraktse sõnavara puudus Mis liiki tekste trükiti? (Vt konspekti, töölehti!) kirikukäsiraamatud ja jutlusekogud 4. 17. saj kirjakeele tekstid (teada aastaid ja seda, miks tähtsad) ● 1600 – 1606 - G. Mülleri jutlused - 39 jutlust, 341 lk. ● Esimesed eesti keele grammatikad 1637 - H. Stahli põhjaeesti grammatika - Tema kujundatud ebaühtlane kirjaviis lähtus saksa keelest, mõeldud sakslastele 1648 - J. Gutslaffi lõunaeesti grammatika -ladinakeelne 5. Bengt Gottfried Forselius eesti rahvahariduse ja kirjakeele arendajana, õp lk 84 + konsp, töölehed ● Rahvakoolide juurutaja (Mis moel?) - Forselius õpetas talupoistele päris tasuta lugemist, kirjutamist, usuõpetust. Natuke arvutamist, kirikulaulu, saksa keelt ja raamatuköitmist.
rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" - Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, morfoloogia, süntaks
murrete ema. Ahrens koostas süstemaatilise soome suunitlusega eesti keele grammatika. Ahrens kirjutas küll eesti keele kohta, kuid alati saksa keeles. Kui esimeses grammatikas oli ainult hääliku- ja vormiõpetus, siis teises trükis oli ka lauseõpetus. Tema grammatika oli esimene, kus kasutatu rahvasuust kogutud ainest. Ta püüdis tugevalt parandada kirikukeelt. Tema ettepanekuks oli minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Ehk siis pikk vokaal kirjutatakse alati kahe tähega ja lühike ühega. (varem kirjutati kaks konsonanti, et näidata pikka vokaali konsonandi ees, kuid siis jäi arusaamatuks ka konsonant ise on pikk või lühike). Ta pakkus välja 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk:naha), assimilatsioon (kumb:kumma) ja nõrgenemine (kaup:kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk
9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat": esimene eesti õigekeelsussõnaraamat 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat": toimetaja Elmar Muuk oskussõnaraamatud 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui inimtegevuse abivahend, instrument, masin, mille ülesandeks on mõtete väljendamine, esteetilise mõju saavutamine. Kuna keel on eeskätt vahend, tuleb seda pidevalt täiustada, arendada, parandada kõigi käepäraste vahenditega kuni tehislikeni välja tõi eesti kirjakeelde hulga materjali rahvakeelest, soome keelest ja teistest võõrkeeltest, moodustas tuletisi ja lõi
MSN/FB tekstide kogumine. Neist tekstidest selgub, kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil (numbrid tähtede asemel)). sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha. küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik) päevikumärkmed – lapsekeel. Viimastel aastatel on leitud, et kõige parem on lapsekeele uurimisel kasutada materjali kogumiseks nii lindistamist (heli- ja videolindistus) kui ka päevikumärkmeid. Nii on tõenäosus, et midagi olulist andmete hulgast välja jääb, veelgi väiksem. intervjuud, argivestluse lindistused – släng, murded (suuline). Lindistatakse inimest või gruppi inimesi ning litereeritakse tekst ja siis analüüsitakse seda
murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes. Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas - kohamurre oli kunagi ainus keel, mida inimene valdas ning see varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Al 19.sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks. Murrete kujunemine seda millal eesti murded kujunesid ei teata, aga põhirühmad u 2000 aastat tagasi, kitsamad murdeerinevused 13-16 sajandil, mil tekkisid ka keelemuutused, mis mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule. 14-16 sajandi sunnismaisus kujundas eripäraseid murrakuid ning eri murretel olid eri keelekontaktid. Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kuid pastor pidi tõdema, et talupojad ,,ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." 16. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg lugema piiblit. Kuigi, et juba 17.sajandi keskpaigast on märke koolide olemasolust, jäi nende tegevus lühikeseks või juhuslikuks. Selle põhjuseks oli ilmselt sobivate koolmeistrite puudumine. Johann Fischeri algatusel avati 1684.aastal Tartu lähedal Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele. Forseliuse tegevuse tähtsus:
elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis
keelekorraldusele. Asutati trükikojad 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku ,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess. Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17. Sajandi keeleõpetuse käsitlus oli J. Hormungi grammatikal. Hormung rajas nn vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Kirjakeel omandas ühtlasema ilme sellest hoolimata, et ta polnud eesti keelele kohane. Piibel ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast... peamised tegevuspaigad asuvad Palestiinas... Piibel on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12. Sajandil eKr ja uusimad 2. Sajandil pKr. Teos on seeda sündinud rohkem kui 1000 aasta jooksul. Vana Testament ja Uus Testament.... Piibel on religioosne ajalookäsitlus
o 1813 – 1857 – rahvapärane eesti keel 1857 – o 1857 – 1900 – rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg o 1900 – 1940 – rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg o 1940 - eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg Tiit Hennoste jagas eesti keele perioodid sotsperioodideks. ... – 13.saj. – suulised murded 13. saj kuni 16-17. saj. – eesti keel on madalama positsiooniga sotsiolekt 16-17. saj – 18. saj. algus – luterlus, Rootsi võim ja eesti keele kujunemine. 18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid.
• 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. Hennoste 1997: 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; alamsaksa mõjud) 1 3. 16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu
Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j) • Põhja- ja lõunaeesti (tallinna ja tartu) kirjakeel (1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd võru kirjakeelena (1989) Läänemeresoome algkeel Läänemeresoome lõunarühma hõimukeeled/murded lõunaeesti põhjaeesti (ugala) maamurre sakala ugandi südaeesti vaia kirde-
17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas).
tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega. 3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või
mitu tähendust, muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 3) polüsünteetilised (reduplikatsioon) Võrdlev-ajalooline meetod Süstematiseeritud häälikuerinevuste rekonstrueeringute põhjal otsitakse allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Sõnavara sarnasus võib tuleneda ka laenamisest, kõik laenud ei ole pärit algkeelest. Võib esineda ka juhuslikke kokkulangemisi. Sõnade päritolu = etümoloogia. Keelte muutumine Sama päritolu keeled muutuvad aja jooksul erinevamaks(nt eesti ja ungari keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulatu rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse maailmas olemas olevat viimased 100 000 aastat. Keeleteadus ei võimalda leida vastust küsimusele, kas kunagi oli maailmas vaid üks algkeel. Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski, burusaski, jaapani keel.
· Liik kui abivahend keelte kirjeldamisel, keelte paljususega toime tulemisel, keelega seotud nähtuste mõistmisel. Genealoogiline liigitus · Keelte sugulus- ja põlvnemissuhted. · Keelepuu (metakeelne väljendus) · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeletaduslike meetoditega võimalik tõestada. · Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeles, mis on pärit samast algkeelest. Võrdlev-ajalooline meetod · Tekkis 19.sajandi alguses, teaduslikuks meetodiks sai 19.sajandi keskel. · Rajajad: Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikusedused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele vastavusi. · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: o Laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes ja seeme)
Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös. · Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: · Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? · Ladina ja saksa. · 1637. · Sakslastest kirikuõpetajatele. Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? · 16.17. sajandil. Stahl, Forselius, Hornung. · Baltisaksa kirikuõpetajad jutluste pidamiseks rahvakeeles. Kelle juhtimisel valmib täielik eestikeelne piiblitõlge? Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes? · Hornung, Gutsleff, Helle. · 1739. · Vanas kirjaviisis.
· Õppekeel: ladina keel (teaduskeel); · Õppevormid: loengud ja dispuudid (avalikud filosoofilised vaidlused); 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused · 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; · Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa; · Käis 2 õpilasega Stockholmis kuninga juures tõestamas, et talurahval on võimalik haridust omandada; · Kooli lõpetas 160 poissi ehk 160 uut koolitatud õpetajat ehk rahva haritus suurenes oluliselt; 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg · 1700-1721 2) eeldused · Venemaa-Poola suhete paranemine; · Venemaa vaherahu Türgiga;
Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab jälgima aastaarve.
Katoliiklaste tõenäoline esimene eestikeelne tekstikogu oli Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli katekismus (1517), kuid säilinud seda pole. Katoliku ajastu vanim säilinud käsikiri on Kullamaa käsikiri ajast 1524-1530, sisaldab kolme palve (Pater noster, Ave Maria, Credo) tõlkeid, üksikuid eestikeelseid sõnu. Need on teinud vähese eesti keele oskusega Kullamaa pastor Johannes Lelow . Võib oletada, et 16. sajandi alguses oli käibel mingi algeline kiriku kirjakeel eestikeelse esinemise tarbeks, kuid pole säilinud trükiseid ega käsikirju. Väga mahukas religioosse sisuga käsikiri pärineb alles 17.sajandi algusest - Georg Mülleri jutustused kui reformatsioonikiriku esinduslikum tekstikogum, sisaldab 39 eestikeelset jutlust Kahe kiriku vastuseisuperioodil pääses domineerima luterlik rahvakeelne jumalateenistus. Sellega kaasnes ka ladina asemel otseseks mõjutajaks saksa kultuuriruum, kiriku ja mõisa surves tähtsustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
