" (Vikipeedia) 1 Lause määratlused: - keelelise suhtluse põhiüksus - grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet - süntaktiline konstruktsioon, milles on finiitne verbivorm. ,,Lause on süntaksi põhiüksus. Tüüpiline lause sisaldab sisaldab finiitset verbivormi ja üht või mitut sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna." (M. Erelt) Vikipeedia: Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb lause moodustajatest, milleks on sõnavormid, fraasid, üks või mitu osalauset ja/või sekundaartarindit.
2. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust ØA. Selle nn. Hilberti programmi täitmise korral oleksid probleemid matemaatika aluste õigsuse osas mõistagi lahendatud. Hilberti printsiibiks matemaatika aksiomatiseerimisel oli nn. finitism: vastuloude puudumise tõestamise võimalikkus eeldas konstrueeritava aksiomaatika lõplikku, finiitset iseloomu, st sümbolite abil ei lubatud tähistada lõpmatuid objekte. Lõpmatus oli keelatud abstraktsioon: kõik tuletamissammud, kõik tõestused ja aksioomid pidid olema lõplikud. Vastasel korral ei oleks võimalik teooria mittevastuolulisust usaldusväärselt analüüsida. 1920. aastal alustas Hilbert koos silmapaistvatest loogikutest koosneva rahvusvahelise kolleegide grupiga (Wilhelm
annaabi.ee 
