Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti institutsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, institutsioon, institutsioonid, parlament, kohtunik, ministrid, elise, president, kuueks, kohtujurist, nõukogus, vastutav, koordineerimine, kokkulepete, manuel, portugalist, kohtunikud, juristid, ühisgümnaasium, koostaja, sule, aastasse, viimased, fraktsioone, sotsiaaldemokraadid, saks, mikko, tarand, publica, kelam, siiri, oviir, gertEuroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks
EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12
-juuni) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide
Vormistame nagu memot. Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena.
Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant) 736 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist Liikmed on jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal) Click to edit Master text styles Second level
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid:
aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3.
.......................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit..........................................................................................
Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Parlamendil on 3 põhilist ülesannet. · Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. · Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. · Eelarve
Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione).
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil
OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus. SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament(riigikogu), valitakse 4
jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt
............................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas....
EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
1957 sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 3. Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud? ● Euroopa Liidu leping (Konsolideeritud versioon 2016) ● Euroopa Liidu toimimise lepingu (Konsolideeritud versioon 2016) ● ● Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2016) 4. Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis. EL Parlament: }ELL art 14 lg 1: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. Seega on parlamendil: -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis; -eelarvepädevus ja -järelevalvepädevus. Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise
Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest. Põhiliselt algatab uusi õigusakte Euroopa Komisjon, kuid ta peab konsulteerima ka Euroopa
lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
kindlustamine(Eerola, Mylly, Saarinen, 2001:16) Ühisturu tüüpi majandusühenduste loomine eeldab ühiseid mängureegleid ja koostöö tihendamist mitte ainult majanduses, vaid ka poliitikavaldkondades. Veel on Euroopa Liidu eesmärgiks rõhutada oma rolli rahvusvahelisel tasemel ja kaitsta liikmesriikide kodanike õigusi ja huve, võttes kasutusele ELi kodakonsuse, mille saavad kõik liikmesriikide kodanikud ( EÜ lepingu artikkel 17). Ühised institutsioonid on vajalikud ELi demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Järgmises osas tutvustan Euroopa Liidu institutsioone. Esmalt käsitlen poliitilist koostööd tegevat ja selle eest peamiselt hoolt kandvat organit Euroopa Ülemkogu. Järgmisena
et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
• OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast • EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. • EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga • ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a. • Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon • Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO - on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. • Loodi 1995. a. • 154 liikmesriiki
paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt
Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue. 4 2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME. EUROOPA ÜLEMKOGU • Liikmed: Riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President. • On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. – Seab prioriteete EL tegevusele. – Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. – Koordineerib poliitikaid. – Määratleb põhimõtted ja üldsuunad. • Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone.
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
· Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. · Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid.
ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küp ros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta,Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingusõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast.Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord
annaabi.ee 
