ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president ja arvati, et erakonnad tahavad täita ainult enda rahakotte. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudu ning langes elatustase. 4. Vabadussõjalased - kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel?
Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele. Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse
Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik
Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD Konstantin Päts 1938.a. eesti presidendi tiitlit, armastas kiitust, võttis vastu aumärke, teda nimetati: eesti rahva isaks, Johann Laidoner kogu Vabadussõja ajal sõjavägede ülemjuhataja, lõi koos Pätsiga uue põhiseaduse Jaan Poska kirjutab alla Eesti-Vene rahulepingule, endine välisminister, esindas Eestit 5- liikmelise delegatsiooniga E
juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril. Seisnes selles, et kui ennem olid edukad venelased, siis nüüd said edukaks eestlased ning läksid üle vastupealetungile. Eesti sai abi Inglismaalt, Soomelt, Taanilt ja Rootsilt. 7. Mis oli Asutav Kogu? Selle põhiülesanded? Tähtsaimad vastuvõetud seadused? Asutav kogu oli Eesti vabariigi esimene valitsus. Selle põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus. Põhiseadus. 8. Mis oli ja millal toimus Landeswehri sõda? 1919. aasta juunis toimunud sõda eestlaste Rahvaväe ja baltisaksa maakaitseväe Landeswehr'i vahel. 9. Millal ja millise lepinguga lõpetati Vabadussõda? Tulemus? 1920, 2. veebruar. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri, Venemaa pidi loobuma kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 10. Selgita mõisted: Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi. manifest ametlik teadeanne, näiteks 23
Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest
Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel; Saadi 15 miljonit kuldrubla; Saadeti laiali Vene valgete loodearmee. 6. Iseloomusta Eesti valitsemiskorda 1920 – 1934 Põhiseadus- Kehtis 1920-1933 Valitsused- Valitsuse juht on peaminister ehk riigivanem- puudub presidendi ametikoht. (Valitsuse juhid Jaan Tõnisson, Ants Piip, Andres Rei -vahetusid tihti). Ühekojaline riigikogu 100 liiget 3a. Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7
Eesti sai endale Setumaa Pihkvaga ja Narva taguse maa. Venemaal elavatel eestlastel lubati koju tulla. Eesti sai Venemaalt 15 milj. kuldrubla. Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust. Tartu rahutingimused olid Eestile soodsad ,sest saadi piir, mida taheti, saadi iseseisvus ning lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid. Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus. III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid
moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)
sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis
Tuli range plaanimajandus. Enamik 1917 aasta riigipöörde korraldajaid hukati. Loodi vangilaagrite süsteem GULAG, kus 1940 vangistati 1.7m inimest. Stalin muutis Maailmarevolutsiooni plaani: Läks üle mässulikuse õhutamisest sõjalise jõu kasuks. Arvas, et punaarmeega on ta võimeline muutma maailma kommunistlikuks, hakkasid meeletud sõjalised ettevalmistused. 8.Kuidas Valitseti Eestit 1920. Põhiseaduse järgi? Oli ühekojaline parlament riigikogu ja täitesaav võimuvalitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riigikogu, valitsuse tegevust juhtis Riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Enamasti oli riigikogus 6 suurt ja 2 väikest parteid, kuna neid olid palju, siis eestit juhtis koalitsioonivalitsused. 9.Mis oli peamine sisepoliitiline proleem 1920.? Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustamise. Ükski partei ei
Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng 1920.a. põhiseadus. Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse juunis 1920. Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu sai teostada valimiste, rahvaalgatuse ja -hääletuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, mille valimised olid iga 3 aasta järel. Valimised olid proportsionaalsed. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid.
väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu. 12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. 12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre: kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis, suleti vapside organisatsioonid, vangistati 400 vapsi, valimised lükati edasi, 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas "Vaikiv ajastu" III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. Eesti riigi ülesehitus vastavalt III põhiseadusele- Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte
Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud
- Adam Johann von Krusenstern o Esimene Vene ümbermaailmareis - Alexander Theodor von Middendorff o 19. Saj tuntuim Eesti aladega seotud isik o zooloog o Siberi ekspeditsioon · Rahvusliku kutselise kultuuri kujunemine - Baltisakslaste eeskuju - Eesti keel: Mihkel Veske, Karl August Hermann - Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson
Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
Rahulepingule kirjutati alla 2.veebruaril 1920 aastal. Leping lõpetas sõja, tagas eestlastele soodsa idapiiri ning lahendas ka majanduslikke probleeme. Seda lepingut nimetatakse Tartu rahuks, mis on eestlastele olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos, sest sellega loobus Venemaa õigustest Eesti üle ning tunnustas Eesti iseseisvust. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1920-1934. 1920. aasta põhiseaduse järgi teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Neil aastail osalesid poliitikas paljud erakonnad ning erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ja Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Erakondade vaheliste vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsusest lagunes kiiresti. 1930. aastatel tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Paljud ettevõtted läksid
5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsusedAsutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks
5 Hirm kommunismi ees lubasid takistada kommunismi levikut 1933 nimetati Hitler kantsleriks, natsid võimul *juutidel keelati töötamine teatud erialadel(õpetajad, advokaadid) 1934 pikkade nugade öö partei sisese opositisooni likvideerimine(umbes 1000 meest suri) 1934, kui president suri, sai Hitlerist president, kuid teda hakati kutsuma juhiks ehk füüreriks. 1938 kristallöö 24h juutide omandi purustamist Sisepoliitika: 6 Lubatud oli vaid üks partei NSDAP 7 Parlament kaotas tähtsuse, võim läks valitsuse kätte 8 Pöörati tähelepane rassiliselt puhtusele aaria rass Majandus: plaanimajandus Riigikontrolli alla 4-aastakuplaanid Eraomand majanduses säilis, kuid riik kirjutas ette, mida toota. Hitlerjugende: natside noorteorganisatsioon. Pilet 17 Teaduse ja tehnika areng 1920-30.aastatel Teadus: *aatomi-ja tuumafüüsika Rutherford esimene tehislik tuumareaktsioon
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
e) Eestile tagastati kultuurivarad leping registreeriti Rahvasteliidus, ning selles oli 20 artiklit 54. 12. Eesti Vabariik 1920. aastatel. 55. Sisepoliitiline, majanduslik ja välispoliitiline areng - vt rühmatöö vastavad küsimused! 56. 57. Sisepoliitiline areng üldvalimistel valiti Asutav kogu Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal Põhiseadus väga liberaalne ja demokraatlik Andis laiad kodanikuõigused kõrgeimaks võimukandjaks rahvas Seadusandlik võim Riigikogul Täidesaatev võim valitsusel, mille nimetas ametisse riigikogu Valitsust juhtis riigivanem riigipea puudus
karistussalgad kohtu ja uurimiseta lasti maha üle 300 inimese Inimesi saadeti vanglatesse ja asumisele jagati ihunuhtlust suleti ajalehti ja organisatsioone Võimud tahtsid tagasi tagasi pöörduda revolutsioonieelsesse aega see ei olnud võimalik 1906 lubas nikolai 2 kokku kutsuda esimese riigiduuma(rahvaesindus) eestist valiti 5 saadikutkellest 4 olid eestlased ja 1 venelanerevolutsiooni tulemused 1. tekkis konstitutsiooniline monarhia 2. hakkas kehtima põhiseadus. Tehti järeleandmisi töölistele ja talupoegadele nt kehtestati 10 tunnine tööpäevlubati ametiühinguid 5. baltimaades lubati avada emakeelseid erakoole ning õpetada algkoolis kahel esimesel aastal emakeeles 1905. aasta relutsioon oli pöörduspunktiks eesti ajaloos. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja astus avaliku poliitilise võistluse areenile aktiivse jõuna. Vabadusliikumine haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt
Tulemus: Saksamaa majanduse stabiliseerumine. Algas üldine majandustõus Euroopas. Maailmamajandus 1920.a USA majandus oli maailma majanduse mootor. Masstoodang. Majandusbuum 1922 - 1929 Ehitusmahtude suurenemine, auto- ja elektrimasinatööstuse areng, tööpuuduse alanemine (4%-ni) Muutused elulaadis ühiskondlikud hoiakud vabamaks, jazz-muusika, Hollywoodi filmide võidukäik (Chaplin). Jõukuse ja heaolu kasv, elektriseadmed, autod, sport, reisimine. Raadiost sai I massimeedium. Reklaam. Usk, et majandusliku õitsengu aeg kestab lõputult. USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal,
· Saksamaa kahe maailmasõja vahel: · Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust. 1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse: · Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. · Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). · Parlament valiti proportsionaalsetel alustel ning Riigipäeva enamus pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani ning seetõttu nimetatakse demokraatia ajajärku 1919-1933 ka Weimari vabariigiks. 1920.aastate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada majanduslangust, riigi välispoliitilist isolatsiooni ning Ruhri kriisi
talivili ja kesa ehk puhkeasendis olev maa. Toitu hangiti ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel, mett tarvitati kui magusainet. · Elatustase: II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja
2.2.1.Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust. 1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse: - Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. - Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). - Parlament valiti proportsionaalsetel alustel ning Riigipäeva enamus pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani ning seetõttu nimetatakse demokraatia ajajärku 1919-1933 ka Weimari vabariigiks. 1920.aastate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada
võtma suuremaid tööstusettevõtteid, neid nö ühiskonnastati, tehased läksid nende tööliskonnale, tegelikkuses tähendases seda, et ettevõtte omanikud ja juhtkond aeti minema. Nendest tööstustöölistest moodustati tööliskomitee, mis pidi hakkame kogu seda tehast juhtima. Enamasti kippusid tööliskontrollile allutatud tehased seisma jääma. Tööstusettevõtete ühiskonnastamine tabas kõige valusamani töölisi. Restoranid, teatrid, kinod jne ja suuremate elamute ülevõtmine. Maareform - enamlased kuulutasid kõik maad riigi omandiks. Eraomandus maal enam ei eksisteerinud. Kui mõisamaade äravõtmisesse suhtuti positiivselt, aga mõisalt ära võetud maid ei jagatud maasoovijatele, vaid Eesti enamlased otsustasid, et maj tasuvam on ühistalupidamine - mõisad jäävad alles, aga see läheb tööliskontrolli alla. Õige pea 1918. aasta veebr-märtsis selgus, et mõisamoonakate esimehed olid hoolitsenud ennekõike iseenda eest
Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks: · Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine · ametikohtadele määramisest keeldumine · iseseisvuse ideele propaganda Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
