ajaloole. Viimase jääaja lõpp. Balti jääpaisjärv ja selle kadumine. Esimesed inimesed jõudsin Põhja-Euroopasse umbes 10 000ekr jääaja lõppedes. Eesti pind lihviti siledaks, oli surve all ja seetõttu kerkib tänapäevani. Jääaja kadudes oli Eesti mandriala praegusest väiksem. Kliima esialgu karm, külm, sarnanes tundrale. Hakkas soojenema 8000ekr. 8213 Billingeri katastroof, Läänemere pind langes 20-30m. 6. Esiaja algus Eestis – Pulli asula. Kus see asus, mis ajast see pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri
Secunda I kursus Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka dendrokronoloogiat ehk puuringide uurimise abi, seega on tänapäeval tänapäeval kalibreeritud radioaktiivse süsiniku meetod.
Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri.
Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum. Umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääkattest vaba
Neandertallased olid esimesed hominiidid, kes hakkasid matma oma surnuid liigikaaslasi ja võimalik, et just see osutab religiooni algetele. Keskmisel kiviajal, umbes 9600 aastat eKr ühinesid Balti jääpaisjärv Kesk-Rootsis Billingeni kohal ookeaniga ja veetase langes Läänemere nõos. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Eesti vanimad inimasutuse jäljed on leitud Sindi lähedal Pullist, mille vanus võib olla 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti jäeti Pulli peatuspaik maha pidevate üleujutuste tõttu. Pulli asukatega alanud etappi Eesti ajaloos nimetatakse üldise esiajaloos kronoloogilise jaotuse järgi Mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks. Kunda lähedal asuva leiukoha järgi on hakatud seda perioodi nimetama Kunda kultuuriks. Asulakohad rajati veekogude äärde. Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Saared asustasid peamiselt hülgekütid. Kekmise kiviaja inimesed elatasid end
Muinasaeg I rida 1. Asustusajaloo algus Eestis. Kunda kultuur. 9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus.
mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Tegeleti küttimisega. Keskmisel kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist, kuid ka luudest, sarvedest ja puust. Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi
Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6. Nimeta esimesi inimese eelkäijaid maal? (lühi iseloomustus) AHVINIMESED. "Fossiil-inimesi" on klassifitseeritud kui Inimese eelkäijaid. NEANDERTALI koopainimesel (aluseks on pealuu, mis erinevate ekspertide arvates on kuulunud kas ahvinimesele, kaasaegsele kasakale, neegrile, varasele germaanlasele vői paljudele teistele - idioot kaasa arvatud) "PEKINGI INIMENE" leiti ilmselt uppununa ja maetuna Hiina kuiva tsooni tsentris.
eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5
Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum - keskmine e mesoliitikum( 9000- u 5000 a eKr) EESTI - noorem kiviaeg e. neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr) Pronksiaeg - vanem pronksiaeg(u 1800 a eKr- u 1100 eKr) - noorem pronksiaeg( u 1100- 500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg ( u 500 a Ekr u 50 pKr) Rooma rauaaeg ( u 50-450 pKr) - Keskmine rauaaeg( u 450-800 pKr) - Noorem rauaaeg Viikingi aeg( u 800-1050 pKr) Hilis rauaaeg( u 1050-1200 pKr) 4.Millise ühiskondliku korraga seostatakse Eesti muinasaega? Selle etapid. Vastus. 5.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad andmed asustuse kohta
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma
Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr. Lõunapoolsetes maades tähendas selle algust keraamika ilmumine, põlluharimine ja karjakasvatamine. Kuna eestis oli harimiseks ja karjakasvatamiseks tingimused esialgu halvad, siis Eestis neoliitikumi algus keraamika ilmumine. Saviesemete ilmumine väga suuri muutusi kaasa ei toonud, ikka elati siseveekogude ja mere ääres, tegevusalad olid samad, jätkus aastaringne küla. Sel ajal 3 erinevat arheoloogilist kultuuri. · Kõige varasem Narva kultuur aastast 5000 eKr (savi pole kuigi ühtlane, sees ka
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur
1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua
a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg: · Vanane rauaaeg (V saj eKr I saj pKr) · Vanem rauaaeg (I saj V saj keskpaik pKr) · Keskmine rauaaeg (V saj teine pool VIII saj lõpp) a) · Noorem rauaaeg (IX XIII saj algus): a)viikingiaeg 800 1050 b)hilisrauaaeg 1050 - 1800 EelRooma 500 eKr 50 pKr Rooma rauaaeg 50-450 pKr 5. Ajalooline aeg ja selle periodiseerimine: a. Ajalooline aeg periood keskaja algusest kuni tänapäevani, seda aega uuritakse
Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui süsinikumeetod oli edasi arenenud ja seda oli võimalik kasutada ka väikese luutüki dateerimiseks, siis Soome mõned uurijad olid huvitatud kui vanad need leiud on. Tehti kindlaks, et need luud on (kõige hilisem) leitud Põltsamaalt ja võib dateerida 9600 eKr. Samal ajal oli avastatud ka asulakoht Pärnumaal Sindis. Pulli oli 9000 eKr. Euroopast pole varem leitud nii hiliseks dateeritud mammuti luid nagu seda oli 9600 eKr. Paar aastat tagasi võtsid Saksa uurijad Läänemere maade mammutiluud ette, kuna Läti ja Leedu leidu polnud veel dateeritud, siis võeti ka neist proove. Selgus, et üks Kuramaalt leitud mammutiluu oli ka päritud umbes 10 500 a eKr. Selleks, et rääkida siinsete esimeste asukate kui mammutiküttide tegevusest, peaks kuskilt välja tulema selline leid, kus oleks mitu mammuti luud koos, kuid
Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha
protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates
Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes. Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks. Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu "Antiikkunsti ajalugu" (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865)
ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789
Elasid koos neandertallaste ning homo sapiensi esindajatega. Seda on nimetati Siberi ja Denisova inimeseks. 2016. aastal: homo sapiens on Aafrikast välja rännanud kahes laines: * 120 000 a eest rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab kaks protsenti paapualaste genoomist. * 75 000 a eest uus homo sapiensi väljaränna Aafrikast. Valdav osa mitteaafriklasi on nende järeltulijad. Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst 6. loeng KIVIAEG, PRONKSIAEG, RAUAAEG KIVIAEG (on ajaliselt kõige pikem periood): paleoliitikum ehk vanem kiviaeg mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 miljonit – 9500 a eKr) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit – 1,5 miljonit a tagasi) – kõige varasem kultuur. Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi)
on sama Kunda kultuur, siis järeldame, et maeti maasse kaevatud haudadesse ja tegemist oli laipmatustega. Laibad on pandud hauda selili. On säilinud ripatseid ja tööriistasid, mis on pandud hauda kaasa. Neoliitikum 5000-1800 eKr Lõunas toimus neoliitiline revolutsioon e mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjas algab neoliitikum savinõude kasutusele võtuga. Kõige varasem arheoloogiline kultuur on NARVA KULTUUR. Kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuurid olid 2 olulisemat. 2 näidet, et kammkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui Kunda kultuur. Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima. Lk 14-17 Kammkeraamika Nöörkeraamika
Swidry kultuur on kultuur , mis on paleoliitiline kultuur, mis on levinud ka läti ja leedu alal, ulatub kirde nurgast ka vene alaldele. Põhiliselt põhjapõtrade küttimisest elatuvad hõimud. I inim saabusid 9000 ekr ( Eestisse) .Swindry kultuuri mõjutusi on ka kunda kultuuril. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi 9000- 5000 ekr. Teada umbes sadakond asulakohta. Kõige vanem asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe ääres , Pullis. Pikka aega Pulli asula dateeriti 7500 ekr , kuid praegu dateeritakse seda u 9000 ekr-iks. Nende elust palju teada pole, on leitud mõningad lõkkeasemed, kus on süüa tehtud. Leitud mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud).See on Kunda kultuuri kõige vanem asupaik. Kunda Lammasmäe asulapaik avastati juba 19 saj, mis oli I kiviaegne asulapaik
(9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud
Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia
järgnesid põhjapõdrakarjadele. Jäljed esimestest püsiasukatest on leitud umbes aastast 9000 e.Kr. ning seda loetakse ka keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi alguseks Eestis. Keskmisel kiviajal elasid Eestis Kunda kultuuri inimesed. Koos selle looga mängitakse ajateljel ette ka sündmused samal ajal mujal maailmas! Eesti noorem kiviaeg Noorema kiviaja alguseks Eestis loetakse keraamika valmistamise algust, mis toimus Eestis umbes 5000 aastat e.Kr. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. 4. Pronksiaeg 1800-1100 eKr Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu, relvi ja ehteid. Inimesed
vastu kaevata välja iidseid templeid. Leitud asjad säilitati tema lossis, mis hiljem omakorda uuesti üles leiti · Tsehhi I arheoloog - 9. saj Konstantinos (Kyrillos) ja Methodios, kes paavst Clemensi maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti RENESSANSSIAJASTUL tõlgendada - kivikirved kui välgunooled, Rooma aja Veenuse alustatakse antiikaegsete skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga esemete kaevamisega. visata, megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud, Eesmärgiks vaid ilusate asjade põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude leidmine ja eksponeerimine, kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel enda kodu ehtimine KUULSAMAID ARHEOLOOGE
*Irdmuistised (üksikesemed). 2. LOENG Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Algab varakult, seotud valitsejatega, kes tundsid huvi vanema ajaloo vastu. Nt Babüloonia kuningas Nabunaid üritas vanemat ajalugu uurida väljakaevamiste teel. Tema valitsusresidendist leiti kivi, mille ta oli lasknud välja kaevata. Teda nimetatakse maailma esimeseks arheoloogiks, kes üritas kaevamiste abil ajalugug uurida. Tšehhi apostlid Konstantinos ja Methodios käisid otsimas Rooma III paavst jäänuseid, kes maeti Krimmis maha. Konstantinos ja Methodios läksid seda otsima 9. saj, taevatähed näitasid neile õige koha kätte. Kui nad leidsid esimese luukillu, siis oli sel kohal eriline tunne ja lõhn, nagu nad oleksid taevas ja oma kehast lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need on piksenooled, vanu savinõusid valmistasid maa all elavad päkapikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
