Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti 19. sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõisnik, talupoeg, talud, talurahvas, talurahvaseadus, raudtee, estofiilid, liivimaa, omavalitsus, raharendile, passi, seminar, kirjasõna, kreutzwald, masing, haridus, prof, inst, koormised, vallale, 1856, maltsvet, organisatsioon, vallareform, passikorraldus, volikogu, sakslased, raudteed, pärnus, kirjanduslik, faehlmann, köler, karellkoormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja
1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum 3. 1849
lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema neid peeti isegi sisevaenlasteks. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. (* Selline saksavastasus saabus haripunkti I ms ajal, mille tagajärjel hakati baltisakslasi lausa represseerima. Sellele vaatamata jäid baltisakslased isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.a.) Talurahva omavalitsus 1802-1804 talurahvaseadused Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis 18.-19. saj vahetusel päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Põhjuseks olid valgustusideede levik Euroopas ning tähelepanu pööramine inimõigustele. 1802. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste
piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused. Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: · Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega,
Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg kukkus õigusteta pärisorja seisundisse. 1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele. Seati piirangud ka karistamisele. 1802. a
· Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine
liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2)
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias
Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' välja Saksa keisririik. keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara
lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud
Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda,
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest.
Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti
Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k
· 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud.
EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".
Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt
Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus
raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819
enam ajaga kaasas Eesti XIX saj I poolel talurahvaseadused Seaduse väljaandmise aeg Kuidas mõjutas seadus Seadus ja kubermang talupoja elu Talude pärandamise õigus, kui Olid mingilmääral pettunud. 1765 Liivimaa kubermang olid kohustused täitnud, piiratu Usina töö eest said õiglase 1802 Eestimaa kubermang müümist, õigus vallasvarale tasu ning said kindlustunnet (hobusele nt) juurde Teokoormiste normeerimine (maa suuruste järgi)/ Eestis ei
1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all; Õigus vallasvarale. 3
raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks
Too välja 5 momenti seaduste sisust.Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks Pandi perekonnanimed;Tp sai maad rentida mõisniku käest;Rendilepingud- koormiste piiran tühistatiEi tohtinud minna linna, kuid võis vahetada mõisniku.11.Pärisorjuse kaotamise neg ja pos tagajärjed.Pos: tp said isiklikult vabaks; tp said endile perekonnanimed.Neg: liikumisvabadus jäi suhteliselt piiratuks; maa kuuluatati täielikult mõisniku omandiks, tp sai seda vaid rentida, mille suuruse määras mõisnik.12.Mis on vald?Vald on talurahva omavalitsus13Millal moodustati vallad?19. saj alg 14.Mis olid valla ülesanded?Teede korrashoid;Magasiaida ja koolide ehitamine;Tülide lahendamine;Eksinute karistamine; Valla piirkonnas vajalike tööde tegemine15.Mis õigusi sai vald 1866. A vallaseadusega?Valdade vabanemine mõisa eestkoste alt. 16.1849. a Liivimaa ja 1856. a.talurahvaseadused:Mis olid seaduste vastuvõtmise põhjused?Majanduslikud raskused-
1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused
Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega
Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda. Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel. Mõis pidas üleval kooli, kooliõpetajat, kirikut ning kirikuteenijaid. Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad saada erandkorras vabaks Talud ja talurahvas 19 sajandil Talurahva koosseis 19.sajandil Mõisarahvas 10% Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas tegeles teoliste tööle- sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised Külarahvas Taluperemehed (koos peredega) 40% Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega Sulasrahvas 30%
nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest kindralkuberner- monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses Rüütelkonnad Võimu omandasid ka rüütlekonnad ja linnavalitsus kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnike kõrval Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik
Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus)
Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid
Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks;
...................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused..................................................................................................................6 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks...".................................................................................................... 7 4.2 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus.............................................................................. 8 4.3 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadused...........................................................................8 5. Hilisemad talurahvaseadused..................................................................................................9 5.1 Usuvahetus........................................................................................................................9 5.2 Reformid..............
(Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli
annaabi.ee 
