Jalgpall Kaspar Klaus Sissejuhatus Mis on jalgpall? Ajalugu Millal jõudis Eestisse Eesti koondis A le qoq Arena Fännid Edukaimad väravakütid JärvaJaani kuulsaimad mängijad Mis on jalgpall Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uurin...
Eesti 2019. Kümme aastat tagasi ei osanud paljud arvatagi, missugune elu meid ees ootab. Ka täna on raske ennustada, missugune on elu meie ümber 10 aasta pärast, kuid proovida tasub siiski. Järgnevalt visioon tulevikust jaotatuna kaheksaks valdkonnaks: Energiaallikad ja elektrijaamad: Kuna taastumatud varad lõpevad, tuleb hakata kasutama taastuvaid energiaallikaid tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, samuti geotermaalenergiat. Rajatakse tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kos...
Head vallaelanikud, spordisõbrad! Täna on kätte jõudnud see päev, mil saame rõõmu tunda uuest rajatisest meie vallas. Tänasest päevast alates saavad nii noored kui vanad, nii mehed kui naised, nii spordihuvilised kui tõsimeelsed sportlased täita oma vaba aega suurepärasel spordiväljakul. Oleme kõik pikka aega oodanud seda võimalust. Uuel staadionil on meil täismõõtmeline jalgpalliväljak, kus nüüdsest saab treenida meie valla jalgpalli- koondis. Staadioni jooksurajal on kasutatud kõrgtehnoloogilist rajakatet, mis lubab korraldada meie vallas tippvõistluseid. Staadioni ääres asuvad tribüünid mahutavad mitte ainult meie valla, vaid ka küllatulnud pealtvaatajaid. Tahaks tänada kogu valla rahvast selle panuse eest, mida teie olete andnud tänase päeva kordaminekuks. Meie ühine töö on saanud väärika finisi. Samuti tahaks tänada tublisi ehitajaid, kes õigeaegselt teostasid ja tähtajaliselt lõpetasid kõik vajalikud tööd meie staadionil. Lubage...
TEEMA LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina, Gert Laas, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood ………………………… Õpperühm ………………………… Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastami...
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...
Saalijalgpall ehk futsal Tanel Säde Sissejuhatus Erinevus jalgpallist Ajalugu Futsal Eestis Varustus Parimad mängijad Tanel Säde 2 Kirjeldus, erinevus tavajalgpallist Väiksem väljak, mängitakse siseruumis Nimetus tuleb Portugali keelest: Futebol de salão Brasiilias väga populaarne 5 mängijat, piiramatu vahetuste arv Kasutatakse väiksemat palli Tanel Säde 3 Tanel Säde 4 Futsali ajalugu 1930 alustati tegevust Mäng levis kiirelt South American Futsal Confederation (1956) Tanel Säde 5 Futsal Eestis Rahvusvaheline koondis 2008 FIFA edetabelis 92. kohal Tanel Säde 6 Eesti futsal Aasta Turniir Toimumiskoht Koht 2008 Baltic Cup Läti III 2010 Baltic Cup Läti ...
Hispaania Hispaania on suur riik. Seal elab üle 46 miljoni inimese. Hispaania pindala on 504 605 km², mis on umbes 11 korda suurem, kui Eesti. Hispaanial on neli naabrit: Prantsusmaa, Maroko, Portugal ja Andorra. Hispaania rahaühikuks on euro. Hispaania pealinn on Madrid. Linna pindala on 605,77 km². Linnas tegutseb kuulus jalgpalli koondis Madridi real. Seal asub ka maailma suurim staadion. Hispaania on kuningriik ehk seda valitseb kuningas. Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas – aastas külastab seda riiki 50–60 miljonit turisti. Riik on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lõunapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mägisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mägine maastik ja viimastel aastakümnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks. 89% hispaanlastest räägib hispaania keelt. Iga aasta toim...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk MH II Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis- strukturaalsest olemusest Kolmas ülesanne aines Ruumiline Planeerimine Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatavalt Avinurmest..................................................................................................... 3 Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul.............................................. 3 Avinurme mõis..................................................................................................................... 3 Pastoraat ..................................................
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
NSVL NÕRGENEMINE · Ainuke tuluallikas nafta (Siberis) o Võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit toidu- ja tarbekaupade puudus · Süvenes stagnatsioon ehk seisak (ei soovitud muudatusi) · Riigijuht: Leonid Breznev o 4 kordne NSVL kangelane o Marssal o Võidu orden (II MS väejuhtidele jagatud, ta ise jagas selle endale) o Rahupreemiad o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda ...
Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene jalgpalli selts ,kuhu kuulus ligmeale 40 spordi huvilist eesotsas Bernhard Abramsi ,Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas e...
Eesti jalgpallikoondis Gert Christjanson TTG 2013 Sissejuhatus ü Mängijad Eesti jalgpallikoondises. ü Koondise parim mängija. ü Minu lemmik mängia. ü Tulpdiagramm Eesti jalgpallikoondise väravaküttidest. ü Koht kus Eesti koondis treenib. ü Eesti jalgpallikoondise peatreener. ü Lingid. ü Tänusõnad. Eest jalgpallikoondise mängiad Sergei Pareiko Martin Vunk Ragnar Klavan Andrus Ooper Dimitri Kruglov Raio Piiroja Taavi Rähn Joel Lindpere Tarmo Kink Sergei Mosnikov Sander Puri Ats Purje Konstantin Vassiljev Koondise parim mängija Konstantin Vassiljev on venelane kuid räägib Eesti keelt.Sündinud 16.augustil.1984.a.Ta on Click to edit Master text styles tnnustatud 3 hõbe palliga Second level 2009,2011, ...
Ajalugu III arvestus 11.klass 1. Venestusaeg: haldusjuhtimises, hariduses, kultuuris. Esindajad, sündmused. Balti aadlikud jäid ilma oma privileegides, venelased said kindlarkubermangudeks sakslaste asemel, ametiasutustes tuli rääkida vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada õigeusku, rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, 2. Tartu renessanss: ärkamisaja uus tõus: esindajad, Tallinna radikaalid. rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, Hurt algatas üle eestilise rahvaluule kogumise, Reimann karskusliikumise ja Eesti ...
EESTI KAHE MAAILMASÕJA VAHEL KORDAMISKÜSIMUSED 9. KLASS Aastaarvud 1. Vabadussõja algus ja lõpp 28.november 1918 kuni 3 jaanuar 1920 2. Eesti Vabariigi väljakuulutamine (täpne kuupäev) 24.veebruar 1918 3. Vaikiv ajastu Eestis (autoritaarne Eesti) - algus ja lõpp. 1934-1940 Teemad/küsimused 1. Eesti vabadussõja põhjused 1. Taheti Eesti Vabariiki, säilitada riiklik iseseisvus ehk Eesti nn kaitsevõitlus punaarmee eest 2. Venelased tahtsid kommunistliku maailma, tahtsid taastada endused riigipiirid 2. Mis sündmusega algas vabadussõda? 1. Vabadussõda algas n28. novembril 1918 kui Punaarmee ründas Narvat. 3. Milliseid raskusi pidi Eesti riik vabadussõja algul ületama? 1. Vastaste arvuline ülekaal- rahvaväe loomine oli alles algusjärgus 2. Relvastust ja varustust oli vähe 3. Madal võistlusmoraal- inimesed ei tahtnud enam relva kätte võtta 4. Otstarbeka juhtimise puudumine 4. ...
Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel Poliitilised erakonnad. Parempoolseks erakonnaks oli Põllumeeste Kogud- selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Iisaku Gümnaasium Referaat Martin Müürsepp Jaanika Liiv XI klass Iisaku 2011 Martin Müürsepp (sündinud 26. septembril 1974 Tallinnas) on Eesti professionaalne korvpallur. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Siiani ainuke eestlane NBA-s ning hetkel veel ei paista järgmist, kes sinna jõuda võiks. Müürsepp ei ole mitte lihtsalt NBA- s käinud mees, vaid lausa NBA drafti esimese ringi 25. valik Utah Jazzi poolt 1996 aastal. Lepinguni jõudis Müürsepp siiski Miami Heati-ga. Avamängu tegi ta 1996 aasta 21. detsembril Houstonis, vastaseks sealne Rockets. Miami võitis kohtumise 86:66, kus ka Müürsepp sai käe valgeks oma minutilis...
SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15 3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGILD…………………………………………..19 3.1. Jalgpalliväljak……………………………………………………….19 3.2.Pall………………………………………………….…………….…..21 3.3. Mängijad…………………………………………………………….21 3.4. Mängijate varustus………………………………...………………..23 3.5. Kohtunik…………………………………………………………….23 3.6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: ...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Hispaania jalgpall Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Helina Haljaste TARTU 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Jalgpalli ajalugu.................................................................................................................4 3. Tuntumad jalgpalliklubid..................................................................................................5 4. Jalgpallistaadionid.............................................................................................................7 5. Tuntumad jalgpallurid.......................................................................................................9 6. Kokkuvõte...................................
Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas. Näitleja hariduse omandas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1986-ndal aastal. Ta on kuulunud kahe Eesti tuntud bändi: ,,Kuldne Trio" ja ,,Bläck Rokit" koosseisu. Suurima tuntuse on ta vast kogunud absuridhuumorit ja iprovisatsiooni viljelenud tel...
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks. Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee ...
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud...
Protestantism .. on peamiselt 16. sajandil eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'.Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Kalvinism Protestantlik usuvool, rajatud 1536 J. Calvini poolt. Lähtus Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sall...
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Joh...
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. M...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Claudia Smirnov G1D MART POOMI ELULUGU Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 TEMA ISE JA PERE...................................................................................................................3 KOONDISE- JA KLUBIKARJÄÄR..........................................................................................5 Derby County.......................................................................................................................... 5 Sunderland...................................................................................
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 2007. aasta märtsivalimistel said nad Riigikogus 10 kohta ning alates sellest on nad taas esindatud ka valitsuses. Erakonna esimees Ivari Padar on rahandusminister, Jüri Pihl siseminister ja Urve Palo rahvastikuminister. 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Sellest ajast esindavad sotsiaaldemokraate europarlamendis Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks. Lisaks sellele on nad esindatud ka terves hulgas kohalikes omavalitsustes. Eesmärk Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Missioon Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev h...
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
Brasiilia jalgpall Ave Nurmeots Üldine Brasiilia jalgpallikoondis Jalgpalliliit Confederação Brasileira de Futebol (asutatud 1914) Peatreener Luiz Felipe Scolari Abitreener Flávio Murtosa Kapten Thiago Silva Rekordinternatsionaal Cafu (142 mängu) Parim väravakütt Pelé (77 väravat) FIFA edetabeli koht 3. (juuni 2014) Kõrgeim 1 (September 1993) Madalaim 22 (juuni 1993) Kodus Võõrsil Esimene kohtumine Argentina – Brasiilia 3:0 (Buenos Aires, 20. september 2014) Suurim võit Brasiilia – Nicaragua 14:0 (Mexico, 17. oktoober 1975) Suurim kaotus ...
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.........................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1...
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Jalgpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toim...
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Ams...
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...........................................................
Seisuse portree Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamin...
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõuna...
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aasta...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
1959. aasta lõpuks oli Eestisse harijaid, umbes 200 noort. tagasi pöördunud üle 30 000 Asutamisraskus- test veel mitte üle küüditatu ja arreteeritu. 1. jaanuari saanud kohalikele kolhoosidele 1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähe...
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
Mitmekülgsed üheksakümnendad A Eesti luule 1990. aastatel 1. Kes eesti kirjanikest siirdusid 1990. aastatel poliitikasse? Millega nad tegelesid, mis ametikohtadel töötasid, kui kaua jne? Rummo ,,Vanemuise" dramaturg (1965), sõjaväeteenistus Kaliningradis (1965-1966), kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,...
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapita...
annaabi.ee 
