frontaalsed, horisontaalsed. Sagitaaltasapind kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest-taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne
Küünraarter (a.ulnaris) kulgeb küünarvarre eesmise rühma lihaste vahel, nende mediaalsel küljel küünarvaos; hernesluu kohal läheb üle peopesale, kus võtab osa pindmise pihukaare moodustamisest. Küünraarter annab ära harud küünarliigesele, küünarvarre ja käe lihastele, samuti haru , mis anastomoseerudes kodaarteri vastava haruga kujundab süva pihukaare. Küünraarteri kõige suuremaks haruks on ühine luudevaheline arter, mis jagunedes eesmiseks ja tagumiseks luudevaheliseks arteriks, varustab vastavaid küünarvarre lihaste rühme. Käel, randme piirkonnas on kodara- ja küünraarteri harude poolt moodustatud pihkmine ja selgmine arteriaalne võrgustik. Käe pihkmisel küljel paiknevad pindmine ja süva pihukaar. Pindmine pihukaar asub pihukilekõõluse all painutajatelihaste kõõluste peal. Ta on moodustatud küünraarterist ja kodaraarteri pindmisest pihuharust. Pihukaarest lähtuvad
arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. limaskestast Peaharud jaguneva dveel omakorda kolmeks haruks- nucl spinalis n trigemini eesmiseks e. keskseks (tüve jätk), (üsa), valu- ja lateraalseks(näonahk) ja mediaalseks (limaskestad) temperatuuritundlikkus näonahast, motoorne juur läheb täielikult n mandibularise silmast, suu- ja ninaõõne
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem.
diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1
vahel hingamisliigutuste ajal. Pleuraõõnes valitseb negatiivne rõhk, seega õhk puudub. Parem ja vasak pleuraõõs ei ole ühenduses. 13) Mis on keskseinand; kus see asub ja mida see sisaldab? - Keskseinand on rinnaõõne keskosas kahe pleurakoti vahel paiknev ruum. Eest on keskseinand piiratud rinnaku tagapinnaga ja osaliselt roidekõhredega, tagant rinnalülidega, alt diafragmaga ja külgedelt keskseinandmise pleuraga. Keskseinand jaguneb eesmiseks ja tagumiseks osaks. Eesmises keskseinandis paikneb süda koos südame paunaga, harkelund, diafragmaalnärvid, ülenev aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen, lümfisõlmed – rinnakutagused, eesmised keskseinandi- ja ülemised diafragmaalsõlmed. Tagumises keskseinandis paiknevad trahhea, peabronhid, söögitoru, rinnaaort, paaritu ja poolpaaritu veen, rinna ja lümfijuha, uitnärvid,
anatoomia-alaseid termineid. Kehale tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. 1.Sagitaalpind vertikaalne, keha eest-taha suunas parem ja vasak pool. Keskpidine e.mediaantasapind sagitaalpind, mis läbib keha keskkohalt. 2.Frontaaltasapind tasapind, mis läbib keha vertikaalsuunas, on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga. Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e
a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve
- Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad: Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale Vertikaaltelg Ülevalt all 9. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaaltelg Eemaldamine ja lähendamine Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast
Elundid on luud, lihased, süda, maks jt. · Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi- liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt. 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks) Frontaaltelg Frontaaltasapind (jagab keha eesmiseks (kõhtmiseks) ja tagumiseks (selgmiseks) osaks) Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks) · Joonis lk 22 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale) Vertikaaltelg pöörlemine (ülalt-alla) 7. Luukoe ehitus. Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest.
kannab hapnikurikka vere kehasse laiali. Keha suuremad veenid (neerudest tulev tagumine kardinaalveen, peast tulev eesmine kardinaalveen, küljeveenid) koonduvad kummalgi pool südant Cuvier' juhadesse, mis viivad vere tagasi südame kotta. 6 Erituselundkond Jääkainete eritamine toimub kõhrkaladel veel osaliselt naha kaudu. Peamiseks erituselundiks on taganeerud, mis paiknevad kahe pika väädina piki kõhuõõne selgmist külge. Neer jaguneb eesmiseks ja tagumiseks pooleks. Emastel talitleb jääkainete filtreerimisel kogu neer. Jääkained väljutatakse neeru eesosast neerujuha kaudu ja neeru tagaosast kusejuhade kaudu. Kõik mainitud juhad suubuvad kuseurkesse, mis avaneb kloaaki. Isastel on eritusfunktsioon vaid neeru tagumisel poolel, eesmine pool osaleb koos neerujuhaga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast
· Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked: · Sagitaallõige poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks. · Frontaallõige (koronaallõige) poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi eesmiseks ja tagumiseks pooleks. · Ristilõige (läbilõige) poolitab horisontaalselt, jagades keha või organi ülemiseks ja alumiseks pooleks. RAKU TASAND Rakk on inimkeha väikseim, membraani varal muust organismi elutegevusest eristuv elus ja iseseisva toimimisvõimega üksus. Inimese kehas on umbes 200 eri tüüpi rakku. Keemiliste ühendite kooslus ja funktsionaalne eluomaste keemiliste ainete tootmise üksus kehas. Raku struktuuri elemendid:
ophthalmicus, n. maxillaris, n. mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. 2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise koostisse, innerveerib mälumis- ja suupõhjalihaseid. Harud: 6 1. N. ophtalmicus ja n. maxillaris: aferentsed (üsa) 2. N. mandibularis: segaiseloom (üsa, eve) N. trigeminuse peaharud jagunevad omakorda 3 haruks: eesmiseks e keskseks, lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale
Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks. . 1 Tallinn 8. Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: on kahte liiki pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroossete ühenduste alaliigid:
Nende impulsside toimel lihased teostavad kehaosade liigutusi. Juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, s.t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks. Tagumised harud innerveerivad selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka. Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e. pleksusi . Igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta. Neid nim
5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha. b) Frontaaltelg - vasakult paremale. c) Vertikaaltelg - ülalt alla. d) Sagitaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. e) Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See jagab keha kaheks: eesmiseks ehk kõhtmiseks ja tagumiseks ehk selgmiseks. f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine. b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks
............................................................................62 17.3Endokriinsüsteem...........................................................................................................63 9 1 Sissejuhatus 1.1 Mõisted Kirjuta seletusele õige mõiste. Organismi välis-ja siseehitus ________________ Organismi ja elundite talitlus ning nende seos ümbritseva keskkonnaga ________________ Jagab keha eesmiseks (ventraalne) ja tagumiseks (dorsaalne) pooleks _______________ Jagab keha paremaks (dexter) ja vasakuks (sinister) pooleks _______________ Jagab keha ülemiseks (kraniaalne) ja alumiseks (kaudaalne) osaks _______________ Keskmine, seespoolne ________________ Külgmine, väljaspoolne ________________ Kehale lähemal ________________ Kehast kaugemal ________________ Südamest kaugemal ________________ Keha keskosa juures ________________
elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke, keele süljenäärmete lõpposasid. Keele alumise pinna limaskest on sile, teda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel. Keele selgmist pinda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel ja seal paiknevad mitmed eristruktuurid. Eristatakse nelja tüüpi papille. Keele selgmine pind jaguneb eesmiseks kaheks kolmandikuks ja tagumiseks kolmandikuks. Nende osade vahele jääb ettepoole avatud V-kujuline joon, millel paiknevad 6 – 12 vallpapilli. Keelepapillid - kõik keelepapillid on limaskesta derivaadid ja nende ehitus on sarnane. Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt mitmekihilise sarvestuva lameepiteeliga (niitpapillides). Niitpapillid – papillae filiformis - kõige suurem papillide grupp, nad paiknevad keeleseljal. Suuruselt
mis on täidetud välimise kuulmevedeliku ehk perilümfiga. Kile- ja luulabürindi vahel puudub ühendus, nii et kumbki labürint kujutab endast kinnist õõntesüsteemi. * Luulabürint koosneb esikust, teost ja poolringkanalitest. Esik moodustab luulabürindi suurema osa. Tema külgseinas asuvad esiku- e. ovaalaken ja teo- e. ümaraken, tema keskmisel seinal paikneb madal luuline hari, mis jaotab esiku ülemis-tagumiseks ovaalsopiseks ja alumis- eesmiseks ümarsopiseks. Ovaalsopisest algavad poolringkanalid ja esikukanalike, ümarsopisest aga tigu ja teokanalike. Poolringkanaleid on kolm. Nad moodustavad luulabürindi tagumise osa ja asetsevad peaaegu perpendikulaarselt üksteisega kolmes eri tasapinnas. Iga kanali ühes otsas asub laienemus e. ampull. Tigu kujutab endast teokojasarnaselt spiraalselt keerdunud luukanalit, mis moodustab 2,5 keerdu ümber oma luulise koonusja telje
bHLH faktorid Myogenin, ka MyoD ja Mrf4 -> lihasspetsiifilised geenid/valgud: aktiin, müosiin, tropomyosin, troponin, titin, nebulin, desmin, dystrophin, atsetüülkoliini retseptorid. Osa müoblaste jääb eellasrakkudeks – satelliitrakud. Müoblastid liituvad müotuubideks, mis differentseerivad ja korralduvad lihaskiududeks. Täiskasvanud skeletilihaskiud – hulktuumsed rakud. Sadu tuumasid, lihaskiu pinna all,müofibrillide ja rakumembraani vahel.Sklerotoomi rakud jagunevad eesmiseks-tagumiseks pooleks -> pooled ühinevad -> selgroolüli. Luude moodustumine (osteogenees). Jäsemete luud – külgplaadi mesodermi (lateral plate mesoderm) mesenhüümirakkudest,endokondraalne luustumine. Koljuluud – neuraalharjast ja pea prekordaalsest mesodermist, intramembranoosne luustumine. Endokrondaalne luustumine. Mesenhüümirakkude kõhreline determinatsioon. Kondroblastide kondenseerumine tulevase luu kohal -> kondrotsüüdid. Kondrotsüüdid paljunevad ja suurenevad mõõtmetelt
organid, mis transpordivad ja säilitavad neid (naistel munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks (cranium-kolju) ja alumiseks ehk kaudaalseks (cauda-saba) osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS)
lülisambalüliga + otse kukla all 1) - rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 6 ● Kõik seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust kaheks haruks: 1)tagumiseks e selgmiseks DORSAALSEKS haruks -> seljalihastele, nahale - innerveerivad selja süvasid lihaseid - seljapiirkonna nahka 2)eesmiseks e kõhtmiseks VENTRAALSEKS h aruks -> osaleb põimikute moodustamisel ● Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e PLEKSUSI - igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid kui rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta!!! Th 1-12
segmendi piiri teke (hairy1 ekspressioon vajalik), epitelialiseerumine (ephriin retseptor EphA4 ja ligand ephriin B2 vajalikud), spetsialiseerumine (vastutavad Hox geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks (posterioorne) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. Selgroo moodustumine Selgroolüli moodustamise alustamiseks indutseerib seljakeelik oma kõrvalolevaid mesenhüümi rakke, et need sekreteeriks epimorfiini, mis tõmbab ligi sklerotoomi
Õlavarreluu on tüüpiline toruluu (jämedad otsad- epifüüsid ja torujas kere- diafüüs) - õlavarreluu liigestub abaluuga õlaliigese abil (liigesepeaks on õlavarreluu pea ja liigeseauguks abaluu liigeseõõnis); - liigeseõõnis on nii lõtv, et käsi seisab kõõluste abil; - õlaliiges on keraliiges. Küünarvarre luud on küünarluu ja kodarluu: - küünarluu on suurem ja keskel (jaguneb tagumiseks, pikemaks ja jämedamaks küünarnukiks ning eesmiseks väiksemaks nokkjätkeks); - kodarluu on väiksem ja äärmisem (küünarnuki poolne osa on peenem kui käe poolne osa); - küünarliiges on liitliiges, mida ümbritseb ühine liigeskihn ning toimuvad kahesugused liigutused -küünarvarre painutus ja sirutus ning kodarluu pöörlemine oma telje ümber. 22 Käe luud jagunevad randme-, kämbla- ja sõrmede luudeks. Randme luustik koosneb
Kohev sidekude (paikneb vöötlihaskimpude vahel) sisaldab palju rasvarakke, seal paiknevad ka keele süljenäärmete lõpposad Keele alumise ja külgmise pinna limaskest on sile, teda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel (katab ka suupõhja) Keele selgmist pinda katab mitmekihiline sarvestunud lameepiteel ja seal paiknevad mitmed eristruktuurid Selgmine pind jaguneb eesmiseks kaheks kolmandikuks ja tagumiseks kolmandikuks – nende osade vahele jääb ettepoole avatud V-kujuline joon, millel paiknevad 6-12 vallpapilli Keelepapillid Eristatakse kuut tüüpi papille: niit-, koonus-, lääts-, seen-, vall- ja lehtpapillid, neist enamik paikneb keele eesmisel pinnal Maitsmispapillid: seenpapillid, vallpapillid, lehtpapillid Mehaanilised papillid: niit-, koonus- ja läätspapillid (keeleselja tagumine piirkond)
Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. Hüpotalamus koosneb: hallköbrust (tuber cinereum) hüpofüüsist (hypophysis) nägemisristmikust (chiasma opticum) nibukehast (corpus mamillare) Kui täiskasvanud inimese peaaju mass on umbes 1400 grammi, siis sellest umbes 4 grammi moodustab hüpotalamus, seega on ta väga väike, kuid siiski väga oluline. Hüpotalamus jaguneb eesmiseks, keskmiseks ja tagumiseks osaks. Eesmises osas on nägemisristmik, kus asub preoptiline ala, mille funktsiooniks on kontrollida vererõhku ja südame tegevust, kehatemperatuuri ning hormoonide eritust ja paljunemist. Keskmises osas asub ajuripats. Tagumine osa osaleb aktiivselt emotsioonide ja erutuse reguleerimises ning une ja ärkveloleku reguleerimises. Hüpotalamusest jookseb läbi suur juhttee (läbib lateraalset hüpotalamust) ning see juhttee ühendab allpool asuva ajutüve ja eesaju
moodustub selgroolülide kereosa Dorsomediaalne sklerotoom – selgroolülide ogajätked ja lülikaared Ventraalne-posterioorne sklerotoom – dorsaalaordi ja lülidevaheliste veresoonte seina (silelihaste ja endoteeli)rakud. Neuraaltoru kõrval paiknevast mediaalsest sklerotoomist arenevad ka seljaaju katvad meningesed ehk ajukelmed ja seljaaju toitvad veresooned. Somiiiti anterio-posteriooorne polaarsus: Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne - A) ja tagumiseks (posterioorne - P) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. A/P polaarsus on määratud juba segmenteerumata mesodermi staadiumis Selgroo moodustumine Enne sklerotoomi rakkudest moodustunud selgroo moodustumist peab
●● juhtimiskeskusele teatatakse täpsed koordinaadid (täpset asukohta tu- leb võibolla hiljem kinnitada); ●● algab kaevamine, alustatakse tulekaarte ja vaatlust; ●● vaatlusposti ehitamine lõpetatakse ja ülem kontrollib selle üle; ●● vaatluspost mehitatakse ning see kannab ette oma tegutsemisvalmidusest. Tegevus vaatluspostil Rutiinne tegevus algab niipea, kui hõivamine on lõpuni viidud. Vaatlustehnika. ●● Jagage vaatlussektor eesmiseks, keskmiseks ja tagumiseks osaks. Vaadake kõik osad binokli abil hoolikalt läbi (ühest otsast teise), sealjuu- res aeg-ajalt silmi puhates. ●● Süstemaatilise läbivaatuse ajal tuleb rakendada vaatluse põhireegleid. Hämaraid piirkondi tuleb kontrollida erilise hoolikusega. Otsige vigu vaenlase maskeeringus. Korrapärasus, liikumine ja muutused loodusli- kus maastikus osutavad vaenlase kohalolekule. Ülesanne vaatluspostil.
(preoptiline pk.+stria terminalis nn.voodituum • Supramarginaalkääru ja angulaarkääru kokku nimetatakse kiiirusagara alumiseks osaks. INAH3+nuc.suprachiasmaticus) sisaldavad meestel 2-3x > rakke kui naistel • Homoseksuaalsed mehed- hüpotees: hüpotaalamuse ehitus> sarnane naistele Talitluslikult võib kiirusagara jagada: • eesmiseks tsooniks ehk somatosensoorseks ajukooreks (Brodmanni piirkonnad 1, 2, 3 ja 43) Mittetraditsioniline sex-orientatsioon ja • transseksuaalsuse põhjustest vähe teada- ”voodituum” väike- naiste suurus • tagumiseks tsooniks ehk tagumiseks kiirukooreks ülejäänud piirkondadega. • hormonaalsed muutused (gonadotroopsed hormoonid)
tab kui ritta s¨atitult l~oikama, Kuugi heidab veel varju, aeg h¨a¨aldusosutina . T¨ahendus hommikurituaaliks, valitse- `eespool' ja `edasi minema' tu- misp¨aeva algus. Pronkskirjas leb ilmselt varba otste kaudu, on kuu asemel vesi mis inimese eesmiseks osaks. , m¨ arki kasutati t~ousu Algt¨ahendus: varbak¨ uu¨nte ja m~oo~na t¨ahenduses. juuste l~oikamine leina v~oi pakub t¨ ahendusekshom- eneseohverduse m¨argiks, on mikut ning lippu ( ), s¨ailinud m¨arkides
卜文 ✄ し しう ✂会意 ✁Vana kujuせん . 止 onせん varvas v. jalaots; 舟 varvaste pesemiskauss andes kokku m¨argi ‘valama’ . 前 on 剪 algm¨argiks, 剪 alaosas olev 刀 kujutab terariis- ta. 〔説文〕seletab kui ritta s¨atitult l˜oikama, h¨aa¨ ldusosutina . T¨ahendus ‘eespool’ ja ‘edasi minema’ tuleb ilmselt varba otste kaudu, mis inimese eesmiseks osaks. Algt¨ahendus: varbak¨uu¨ nte ja juuste l˜oikamine leina v˜oi eneseohverduse m¨argiks, せん せん on s¨ailinud m¨arkides 剪・翦・揃 jt. 45 議類 ⇒ 上 反対 ⇒ 後 参考 ⇒ 先 1 antud punktist ajaliselt ja ruumiliselt 5 edasi kulgema
44 Joonis 3.12. Peaaju funktsionaalsed piirkonnad Seljaaju Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub lülisambalülide avades ehk lülisambakanalis. Ühelt poolt on seljaaju ette nähtud närvisignaalide edasiandmiseks peaajust perifeersetele närvidele ja vastupidi, teiselt poolt saadab ka seljaaju ise lihasreflekside signaale. Perifeersed närvid jagavad seljaaju eesmiseks (motoorseks) ja tagumiseks (sensoorseks) kaareks, mis ühinevad ühiseks sambaks. Seljaajul on 31 (32) lülisambasegmenti: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti ja 1(2) õndrasegment(i). 45 Joonis 3.13. Seljaaju paiknemine Seljaaju on lülisambakanalist lühem ning lõpeb esimese nimmelüli tasemel ning moodustab alumistes segmentides nimme- ja ristluulülisamba kanalis närvikimbu, mida nimetatakse hobusesabaks (cauda equina).
annaabi.ee 
