Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesistujariigi ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eesistuja, riigikantselei, 2017, ülemkogu, alaliste, juhatamine, 2019, retrieved, council, eesistumine, töökorraldus, coreper, spetsiifiliste, planeerimine, arutelud, brüsselis, koosolekutel, julgeolekupoliitika, paluda, kaubanduspoliitika, küsimusi......3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet.........................................................................13 5.3. Liikmed.......................................................................................14 6. Erakonnad......................................................................................20 7. Asukoht ja kohtumised...................................................................21 7
ministrite tasemel. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised Töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud. Enamus nõukogu otsuseid valmib töögrupi tasandil, töögruppidel on väga oluline roll nõukogus. Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. Töögrupid on allutatud Coreperile. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komiteest ehk liikmesriikide alalistest esindajatest. Ülesanded: nõukogu töö ettevalmistamine. Informatsiooni vahendamine nõukogu ja liikmesriikide vahel. Koordineerib nõukogu poliitikat ja liikmesriikide Euroopa-poliitikat. Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. Koosseisud võivad olla erinevad ja eesistujariik vahetub iga teatud aja tagant.
(mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. • Lissaboni lepinguga saab ülemkogust Euroopa Liidu põhiinstitutsioon. • Ülemkogu tuleb kokku neli korda aastas. • Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline otsustaja, see määrab ühenduse kaugemad eesmärgid. • Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi. • Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht. – Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi.
Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini Esindab EU huve eraldi, üksikult ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu teeb
Lennuohutusagentuur, EMSA- Euroopa Mereohutusagentuur, Üleeuroopalise Transpordivõrgustiku Agentuur, Konkurentsi ja Innovatsiooni Agentuuri transpordivaldkond 6. Euroopa Ülemkogu ülesanded ja struktuur Ametlikult EL institutsioon alates Lissaboni Lepingust. Selle moodustavad ELi kõikide liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni president. Sõltuvalt liikmesriigi poliitilisest süsteemist osaleb ülemkogu kohtumistel president ja/või peaminister. Kohtumised toimuvad tavaliselt neli korda aastas ning kokku lepitakse ELi üldpoliitilistes küsimustes ja antakse hinnang tehtud tööle. Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitikat kujundav organ ning kohtumisi nimetatakse tippkohtumisteks (toimuvad Brüsselis). · poliitilise foorumi loomine ühiste arusaamade leidmine, konsensuse otsimine · keskmiste ja pikaajaliste eesmärkide määratlemine
Konstitutsioon, mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping 2009 Lissaboni leping Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud. Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad). Institutsioonilised muudatused tehti ära. Reformiti EU institutsioonide toimimine, asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht, asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht. Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist.EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping(ELTP). Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). 2018 i poolaasta Eesti eesistumine EU-s. Uue aluslepingu väljatöötamine.
Mis nüüd edasi?) 2 LISSABONI LEPE- Euroopa põhiseadus: Euroopa konstitutsioon (2003 algatatud protsess. Eesmärk: panna EL 27+ toimima. Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi. 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla. Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi. Konstitutsioon prügikastis). Lissaboni lepe (2006 taaselustatakse protsess. 2007 II pool Portugali eesistumine (+Barroso). Kirjutatakse alla uus lepe, mis on suures osas sama, aga pole põhiseadus. Jõustub 2009) 2010+ muutused: Majandus (Täpsemad rahandusmeetmed, uued eurotsooni riigid). Laienemine (Türgi jätkab kõnelusi, Horvaatia ühineb, Island avaldab soovi, aga külmutab, Balkani laienemisplaanid). Poliitika (Palju omavahelist nagelemist. Prantsuse-Saksa telje tugev tõus (ja siis muutumine Saksa teljeks). Lissabonist loobumine, hägune tulevik).
* Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission)
Justiits- ja siseministrid koordineerivad ELi välispiiride valvet ning võitlust terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja . Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja. Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister. Eesistujariigid 2011-2020 Ungari jaanuarjuuni 2011 Poola juulidetsember 2011 Taani jaanuarjuuni 2012 Küpros juulidetsember 2012 Iirimaa jaanuarjuuni 2013 Leedu juulidetsember 2013
9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid · Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas
komisjoni seadusandlik algatus. Tähtis roll koordinatsioonikogul, ministeerium kujundab esialgse seisukoha, KOK kooskõlastab, valitsus kujundab seisukoha ja kiidab heaks ning riigikogu annab arvamuse. 2) Otsustusfaas (nõukogu): mõjutamine. Töögrupid (eksperdid). Ministeerium kujundab seisukoha (kui pole juba varem), annab tagasisidet. COREPER – alaline esindus – nõukogu – minister – ülemkogu – peaminister. 3) Rakendusfaas. EL Nõukogu (ja EP) või EK otsus/määrus/direktiiv. Ministeerium koostab vajadusel siseriikliku rakendusakti eelnõu (Riigikogu võtab vastu). Komisjon jälgib LR-ide rakendustegevust, vajadusel algatab rikkumismenetluse. Kohus (EL õiguse ja siseriikliku õiguse vahekord). Välisministeerium esindab Eestit EL kohtus.
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii
kaasneb terve komisjoni tagasiastumine. Üldisemalt teostab parlament järelevalvet nii, et vaatab regulaarselt läbi aruanded, mis komisjon talle saadab (iga- aastase üldaruande, eelarve täitmise aruanded jne). Lisaks esitavad Euroopa Parlamendi liikmed komisjonile regulaarselt suulisi ja kirjalikke küsimusi. Parlament jälgib ka nõukogu tööd: Euroopa Parlamendi liikmed esitavad nõukogule regulaarselt suulisi ja kirjalikke küsimusi ning nõukogu eesistuja võtab osa täiskogu istungjärkudest ja olulistest aruteludest. Parlament võib teostada demokraatlikku järelevalvet ka kodanike kaebuste läbivaatamise ja ajutiste uurimiskomisjonide moodustamisega. Lisaks varustab parlament ainesega kõiki ELi tippkohtumisi (Euroopa Ülemkogu koosolekuid). Iga tippkohtumise avamisel palutakse parlamendi presidendil esitada parlamendi vaated aktuaalsetes ja Euroopa Ülemkogu päevakorras olevates küsimustes ning öelda, mis parlamenti murelikuks teeb. 3
Lissaboni muutused Rohkem selgust nõukogu töös Konsensus -> kvalifitseeritud häälteenamus: Võimaldab kiiremaid otsuseid, Võimaldab otsuseid Uued institutsioonid ja ametid: Euroopa Keskpank ja Euroopa Ülemkogu, Nõukogu President, Komisjoni esimene asepresident välissuhete teemal Catherine Ashton, Riigiparlamentidel roll Muudatused ei kehti eriti hästi COREPER Alaliste esindajate komiteed: Sisuliselt teevad otsused ära, Igal riigil alaline esindus COREPER I: Alaliste esinduste asetäitjad, Peamised küsimused: sotsiaal ja majandus COREPER II: Esinduste juhid, Poliitika, finants ja välispoliitika Majandus Poliitika Probleemid: EL ei ole maailmas mingi tegija, Majanduskriis Peamised eesmärgid: Arendada majanduskoostööd, Tõsta konkurentsivõimet, Teha EL suureks ja võimsaks, Ühtlustada-ühtlustada-ühtlustada EL majanduskoostöö alus Komisjon vs nõukogu: Läbirääkimised Komisjon riigid Otsused nõukogu
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu
võetakse otsus vastu juhul, kui: vähemalt 72% nõukogu liikmetest hääletavad poolt nad esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast Hääletamisest hoidumine Hääletamisest hoidumist loetakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel vastuhääleks. Hääletamisest hoidumine ei ole sama mis hääletamisel mitte osalemine. Liikmel on õigus igal ajal hääletamisest hoiduda. Eelmine kvalifitseeritud häälteenamuse eeskiri Kuni 31. märtsini 2017 saavad liikmesriigid endiselt taotleda eelmise kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise eeskirja kasutamist. Selle eeskirja kohaselt on iga liikmesriigi esindajal teatav arv hääli, mis on sätestatud ELi aluslepingutes. Häälte arvestamine kajastab umbkaudu iga liikmesriigi rahvaarvu. 352 häält jagunevad järgmiselt: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik: igaüks 29 häält Hispaania, Poola: mõlemad 27 häält
Kontrollfunktsioon Kuulab ja esitab küsimusi Komisjoni liikmetele. Ülemkogu peab iga istungijärgu järel esitama ettekande ja kirjaliku aruande. Võib moodustada sõltumatuid uurimiskomisjone Ametisse nimetamine Nimetab ametisse komisjoni presidendi Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga), Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse häälteenamusega. Parlamendi komisjonid ·Parlamendi komisjone on 20
· 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon inimõigused, vabadused, edendamine. Enne söe- ja teraseühendust: usa huvid ja sekkumine; puhtfüüsiliselt, et ei lase NL edasi liikuda. 50ndal aastal oli Korea sõda. Usa ei saanud hoida sp oma suuri vägesid Euroopas. Sellest sõltus NATO loomine. Usa ja lääne-riikide vahel leping, et kui rünnatakse, siis minnakse kaitsma. See oli sõnum, mis oli tol ajal selgelt suunatud Moskvasse
nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme (nt nõukogu istungitel ministrite tasemel lahenduseta jäänud probleeme). Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II6 Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu
arvamused, välja töötama printsiibe ja juhendi, kuidas EL peab käituma rahvusvahelistes suhetes ja kaitsepoliitikas, vastu võtta otsustustusi vajalike selleks, et defineerida ja rakendada ühtset välispoliitikat, nomineerida Euroopa Komosjoni presidendi, mida kinnitab Parlament. Ülemkogus on kaks tasandi, esimesel on esindatud riigi- või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni president, teisel liikmesriikide välisministrid ja veel üks Euroopa Komisjoni toetav liige. On 52 ametlike ülemkogu liike ja väga piiratud hulk ametnike, kes on lubatud osaleda Ülemkogu sessioonides. Ülemkogu kohtub neli korda aastas. Iga riigi nõukogu eesistumise prerioodi jooksul kaks korda. Kõik istungid toimuvad Brüsselis. Formaalselt kehtivad kaks päeva. Kõikide ettevalmistuste eest vastutab GAERC (välisministrite nõukogu). Eesituja riigi valitsusjuhid ka aktiivselt ja avalikult osalevad istungite ettevalmistamises. Nad vastutavad istungite agenda eest
töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Liidu juhid leppisid kokku ka selle eesmärgi saavutamise üksikasjaliku strateegia. Lissaboni strateegia hõlmab selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, Interneti-ühendus ja online-äritegevus. See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist. Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised. Hinnastabiilsus: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 1,5 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima 6 inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Eelarvedefitsiit: riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes; Võlakoormus: riigi
arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetus seni 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse näiteks liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. · Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. · Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes. · Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi. · Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel. EL-i eesistujad lähiminevikus: 2000 Portugal ja Prantsusmaa, 2001 Rootsi ja Belgia, 2002 Hispaania ja Taani, 2003 Kreeka ja Itaalia, 2004 Iirimaa ja Holland, 2005 Luksemburg ja
teistele struktuuridele allutatud EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (Council of Ministers) on EL'i kõrgeim otsuseid tegev organ, mis koosneb liikmesmaade ministritest. Ministrid vahetuvad vastavalt arutatavatele küsimustele. Nõukogul on seadusandlik võim. Ministrite Nõukogu teeb oma otsuse peale Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepaneku läbivaatamist Euroopa Parlamendi poolt. Nõukogu haldustöö teeb ära peasekretariaat ja erinevad töörühmad. Kohtumisi valmistab ette "COREPER"- alaliste esindajate komitee, mis koosneb liikmesriikide suursaadikutest. Eesistuja maa vahetub 2X aastas. Eesistuja maa välisminister on Euroopa Liidu kõrgeim esindaja. Istungid toimuvad Brüsselis ja Luksemburgis. EUROOPA KOMISJON (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks, milles on 20 liiget, president. Komisjoni liikmed nimetatakse ametisse 5'ks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Kokku komisjonis 16
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud
appi tulemise, võis Nõukogu loomulikult kohe kokku tulla. Nõukogu lõi ministrite tasemel kaks organit - kaitsekomitee ning kaitserahandus- ja -majanduskomitee ning hulga muid alalisi organeid, sealhulgas sõjalise komitee, mis koosneb liikmesriikide staabiülematest. Aasta pärast alliansi sündi selgus, et välisministrite harvadest kohtumistest ei piisa asutatud tsiviil- ja sõjaliste organite kontrollimiseks ja järelevalveks. Seepärast asutati tsiviilorgan nimega Asenõukogu (ingl. k. Council Deputies) täitmaks nõukogu direktiive ja kooskõlastamaks oma allorganite tööd. 1951. aastal muudeti taas Nõukogu struktuuri. Sellest sai ainus ministrite tasemel kokku tulev foorum alliansis. Asenõukogu staatus muudeti tegelikult selleks struktuuriks, mis võimaldas alliansil otsuseid teha. Samal ajal loodi töö ettevalmistamiseks ja järeltööks rahvusvaheline sekretariaat, mida rahastati ühiseelarvest, millesse iga liikmesriik tegi eraldisi.
järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3
koalitsioonitüübid 10 minimal winning (MW) 50+1% tegeletakse võimule saamise ja võimule jäämisega minimal connected winning (MCW) seotud võitlev 50%+...realiseeritakse oma lubadused ja programm ülepaisutatud koalitsioon: rohkem partnereid kui vajalik vähemuskoalitsioon (alla50%) Caretaker või jõulurahuvalitsus 38. Valitsuste päevakorra kujunemine ja Riigikantselei ning valitsuste liikmete roll selles. Riigisekretär esitab VV istungi päevakorra koos materjalidega PM-le kinnitamiseks VV istungi aja ja päevakorra kinnitab PM korraldusega istungi päeval on PM-l õigus lisada päevakorda oma küsimused 39. Küsimuste arutelu ja otsustamine valitsuse istungil. Arutamist alustatakse eelnõu esitaja ettekandest, siis on igal valitsuse liikmel õigus esitada küsimusi või esineda sõnavõtuga siis otsustatakse hääletamine
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur.................................
o kui peaminister astub tagasi või sureb Praeguses EV valitsuses 14 liiget: 13 ministrit ja 1 portfellita minister peaminister, välisminister, kaitseminister, justiitsminister, siseminister, avaliku halduse minister, rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, kultuuriminister, haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister. Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. 8. Bürokraatia. Lk.116-118. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused lk. 119-121 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega;
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
annaabi.ee 
