Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid? 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruus? 7
Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus Põrandatasandussegu 0
ja katusega. Armatuuri ankurdustugevus: Nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele.
RAUD BETOON VAHELAED JA METALL TALADEGA VAHELAED Koostaja: Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg 22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel
• Sissepääsu ripplae paigaldamine • Välisseinte klaaspaneelide paigaldamine • Välivalgustite paigaldamine • Betoonitööd klaaspaneelid Tiigi laiendamine Ripplae paigaldus Betoonitööd ERM • Hooned seinad betoonist, mis on kaetud dekoratiiv klaaspaneelidega • Põrandad on valatud betoonist • Peasissekäigu katus toetub Eesti suurimale teras fermile • 2 hoonesisest silda (suurimad Skandinaavias 40x70 m) • Eelpingestatud seest tühjad sillatalad (2x2 m) • Hoone tagune betoonplats 7x7 m plaatidest (imiteerib Raadi lennuvälja) • Betooniklass C40/45 • Hoones on 8 lifti Hoonesisene sild Terasferm dekoratiivpaneelid Ventilatsioon ja Küte • Hoonel on 5 ventilatsioonikambrit • Kasutatakse rootorsoojusvaheteid • Kasutegur 89-90% • Tootja: Fläktwood (SWE) • Miinuseks: saastunud õhu taasringlusesse minek • Küte saadakse linna trassilt
Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t = 2d saame plaadi laiuse b: b = a + 2t = a + 4d = 308 mm Vastus: Valitakse lõtkuga poltliide M27, mille d1 on 23,752 mm, ava läbimööt da = 28mm ja seibid siseläbimööduga 28 mm, välisläbimööduga 50mm ja paksusega 4mm. b = 308 mm, a = 200 mm, t = 54 mm.
silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh
[email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ Järgnevalt kontrollime polt M10 muljumisele. d= 10 mm ja 1=10 mm, =7 mm ehk siis valin 7 mm. Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t= 2d saame plaadi laiuse b: b= a+2t=a+4d= 200 + 4*27= 308 mm Vastus. Valitakse lõtkuga poltliide, poldid M27, mille d3=23,752 mm, ava läbimõõt da=28 mm ja seibid siseläbimõõduga dseib= 28 mm, välisläbimõõduga D=50 mm ja paksusega s= 4 mm; t= 54 mm ja a= 200 mm.
Kaupade suunamiseks peakonveierilt harukonveieritele kasutatakse spetsiaalseid tõukemehhanisme või liugrattaid. Elektriajamiga varustatud lamerihmkonveierid Lamerihmkonveierid on mõeldud eelkõige suhteliselt kergete kaupade transportimiseks. Need ei sobi kaubaaluste transportimiseks. Lamerihmaga konveier kujutab endast otsarullide vahel liikuvat lamerihma, mis toetub toerullidele. Üks otsarullidest on vedav ja ühendatud elektriajamiga. Konveieri rihm võib olla valmistatud armeeritud ja eelpingestatud kummist või plastikust. Need konveierid töötavad vaikselt, on suure tootlikkusega ning neid võib kasutada ka suurte kallete puhul. Kui hõõrdejõust jääb kallakutel väheseks, kasutatakse konveieritel ka spetsiaalseid karestatud või väljaulatuvate astmetega rihmu. Üldjuhul on lamerihmkonveierid rullkonveieritest odavamad. Pilt 5.3. Rullkonveier laos Pilt 5.4. Kettkonveier postitöötlemiskeskuses Kaubaaluste konveierid
konsoolid. Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid: o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad o peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele o kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad o sageli peavad laed olema veetihedad Eestis on kasutada kaht liiki eelpingestatud õõnespaneele: enamus tehaseid toodab EP- paneele ja vaid Tartu Maja tehas toodab teistsuguse tehnoloogiaga omi TAM-paneele. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: · keldrivahelagi erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada. · korruse vahelagi temperatuuride erinevused ühel ja teisel pool lage on väikesed. Lagi ei vaja soojustamist. · pööningu vahelagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel
· konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi: · Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks. Mullbetoon.
pn-siire 47. Millist nähtust nimetatakse laviiniefektiks? Reversivne ülepinge 48. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib laviiniefekt? Läbilöögipinge 49. Millist nähtust nimetatakse Zeneri efektiks? Reversivne ülepinge 50. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib Zeneri efekt? Zeneri pingeks 5.2.1. Küsimused dioodidest ja türistoridest 1. Mis liiki seadis on diood? Mitte linearne 2. Kuidas on mittejuhtiv diood eelpingestatud? Vastu pingestatud 3. Mis liiki takistus on dioodil? Põhitakistus 4. Kas on see hea, kui dioodi pingelang on väike? Jah 5. Kuidas on diood eelpingestatud, kui dioodi vool on suur? Otse pigestatud 6. Millist pinget nimetatakse dioodi põlvepingeks? 7. Milline on dioodi lekkevool võrreldes pärivooluga? Lekkevool väiksem pärivooluga 8. Milline näeb välja dioodi karakteristik ülalpool põlve? Peaaegu vertikalne 9. Kui dioodi vool on 0
Tuleb vaadata, millised poldid ja mutrid kokku sobivad tabeli järgi. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? 1. Õige tugevusega komponentide kasutamine. 2. Keermepaari pikkus peab olema piisav. 3. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. 4. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. 5. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliite polti? Mina lähen Faasionisse ja küsin :) Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? Võib toimuga proovimise teel, aga: 1. Valida ette (arvutada) poldi keerme nimiläbimõõt ja tugevusklass. 2. Määrata tabelist keerme arvutuslik ristlõikepindala AA. 3. Arvutada ühele poldile lubatav pingestusest tulenev sisejõud N A 4. Arvutada pingestusest tulenev hõõrdejõud. 5. Kontrollida hõõrdejõu piisavust läbilibisemise vältimiseks.
külgkoormusi sellepärast ankurdatakse vahelaed seine külge. Esitatavad nõuded vahelagedele: 1) peavad olema tugevad. 2)peavad olema jäigad. 3)peavad tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele. 4)peavad olema helipidavad. 5)kestvuselt peavad vastama hoone kastvusastme nõuetele. 6)peavad olema soojapidavad 7)peavad olema tihti ka veetihedad. Monteeritavad vahelaed: Õõnespaneelid e. ekstruuderpaneelid (eelpingestatud ja -pingestamata)- kasut põhiliselt tööstus ja laohoonete vahe ning katusekonstrukts. Tähis EP. EP-8 kasut väikemajade s ja tööstushoonete katuselagedes. H- 150mm, l- 1200mm, pikkus vabalt valitav max 8m, helitakistus 51dB, tulepüsivusklass R60. EP-6 kandevõime ja tehnilised omadused sobivad väga erinevateks otstarveteks. H- 200/220mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 10m. Helitakistus 54/55dB,
tulepüsivus (Otsman, 1976: 29). Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on radikaalselt mõjutanud tänaste ehitiste arhitektuuri. Need on õhukeseseinaliste raudbetoonkoorikute ja tehases toodetud monteeritavate raudbetoonelementide kasutuselevõtt ning raudbetoonelementide eelpingestamine (Otsman, 1976: 29). Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide laialdasem kasutuselevõtt pärast Teist maailmasõda. Eelpingestamise mõte on viia veel mitte tööolukorras olev element juba eelnevalt surutud seisundisse või anda talle ekstsentrilise surve korral eelkõverus, mis tööolukorras kompenseerib kasutuskoormuse. Sellisel viisil välditakse pragude teket ja suureavaliste konstruktsioonide läbivajumist, samuti on eelpingestatud element võimeline vastu
Ajutised toed jäävad paika nii kauaks, kuni valatud betoon on omandanud nõutud tugevuse. Tugede asukoht näidatakse paneelide laotuse plaanil. Tugede konstruktsiooni eest ei vastuta Betoontoode OÜ. Toed eemaldada alates 7. päevast peale valu, sõltuvalt objekti konstruktsioonist, keskkonna temperatuurist ja niiskusest. Tugede eemaldamise täpse aja määrab projekteerija. Viimistlus VLK on valatud terasvormis, mis tagab betoonpinna sileduse. Erinevalt eelpingestatud paneelidest puudub VLK-l eeltõus ja lagi on seetõttu tasapinnaline. Kõigil standardlaiusega (2,4 m) VLK-l on pikemas servas kaldkant, et tekitada ^ kujuline vuuk, mille võib kas täita või jätta täitmata. Kujud ja mõõdud Iga VLK on projekteeritud nii, et see vastaks täielikult projekti nõuetele, seda nii kandevõime kui mõõtmete osas. VLK tootmistehnoloogia võimaldab anda koorikule täpselt sellise kuju nagu vaja. VLK võib olla kumera
Liivas, mida kasutatakse betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda: 1) Orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist; 2) väävlit ja väävliühendeid - võib põhjustada ebasoovitavaid reaktsioone ja paisumist betoonis; 3) amorfset ränioksiidi ja maagimineraale reaktsioonid tsemendi mineraalidega, mille tulemusena betoon kahjustub; 4) kloriidide sisaldus on betoonis kasutatavate liivade puhul piiratud, näiteks eelpingestatud betoonis 0,03% põhjustavad sarruse roostetamist; 5) tolmu ja savi >3%. [1] 6 9.2 Miks piiratakse SO3 sisaldust liivas? Väävel ja väävliühendid võivad põhjustada betoonis korrosiooni tekitavaid reaktsioone ja paisumist, nõrgendades betooni struktuuri. 9.3 Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Liivas piiratakse vilgu sisaldus, kuna vilgukivi muudab betooni struktuuri nõrgaks.[1]
Materjalid Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihendus; Piisav tugevus ja jäikus; Betooni liiga kiire kuivamise vältimine; Sobiva pinnaviimistlusega. 23 Armatuur Armatuurvõrke, Armatuurvardaid Eelpingestatud armatuuri. 24 12 Betooni kuivamine Betoontarindi kuivatamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada hoone katuse alla ja vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirelt eemaldada põrandatelt sinna sattunud vesi. Põrandakatte kriitiline suhteline niiskus
(lõikel). Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? Õige tugevusega komponentide kasutamine. Keermepaari pikkus peab olema piisav. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? Võib toimuga proovimise teel, aga: Valida ette (arvutada) poldi keerme nimiläbimõõt ja tugevusklass. Määrata tabelist keerme arvutuslik ristlõikepindala A A.Arvutada ühele poldile lubatav pingestusest tulenev sisejõud N A Arvutada pingestusest tulenev hõõrdejõud. Kontrollida hõõrdejõu piisavust läbilibisemise vältimiseks. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust. Vaata eelmist
sisendpinge lävipinge olemasolu avanemisel. PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode ehk Diood- Transistor Loogika. Samuti ka TTL ja ECL (emitte coupling Logic) Komplementaarloogikaelementideks (e CMOS) - element, mis koosneb kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge alla lävipinge ja P-MOS on seetõttu suletud ehk siis tema takistus on väga suur. CMOSi tüüritavus sõltub ühest küljest väljundivoolust ja teisest küljest järgnevate elemntide sisendite summaarsest mahtuvusest. Trigerid 1. RS-TRIGER (ingl flip-flop) Puudus peitub asjaolus, et aktiivne nivoo saab olla korraga kas R või S sisendil, mitte neil mõlemal. Trigeril on kaks väljundit: 1
silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5
Seepärast tuleb konstrueerimisel jälgida, et paine ei tekiks tsentriliselt tõmmatud poltidesse. Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist tuleb igati vältida (a) ja kasutada selleks näiteks sfäärilise tugipinnaga mutrit või seaduvaid seibe (b). a) b) 11. Eelpingestatud keermesliide Loe läbi ka 2.3.3.1 Konspektist! Soovides liites piisavat tihedust, ei tohi eelpingutusjõud olla 0. Enne mutri pingutamist on liide koormusvaba, peale pingutamist jõuga F1 aga polt pikenenud ja äärik lühenenud.Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab tasakaalustama välisjõu F0 ja eelpingutusjõu jäägi detailis Fc : Fp = F0 + Fc Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe
5) Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pingestamisel o väiksem 35. Kirjel dada (koos valemitega) kuidas valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliite polti? 61. 62. 63. ISO tablist vaadatakse vastav polt ristlõike pindala järgi. Nt Aa >= 40 mm^2 (polt M10) 36
Aktiivsetelt anduritelt antakse digitaalne signaal arvutile ühe juhtme kaudu. Võrreldes induktiivanduritega, on sellisel ülekandemeetodil vähem võimalusi häirete tekkeks. Aktiivsete andurite eeliseks induktiivandurite ees on veel: • Peale pöörlemissageduse, võimaldab anda infot ka pöörlemissuuna kohta • Annab diagnostilist infot ka anduri ja anduriketta vahelisest pilust Hall`i efektil põhinevad aktiivsed andurid Halli efekt: eelpingestatud pooljuhis indutseeritakse magnetvälja mõjutusel eelpingestusega ristisuunaline pinge, mille suurus sõltub magnetvälja tugevusest ja suund magnetvälja suunast. Halli efektil põhineval pöörlemissageduse anduri pooljuhi juurest liigub mööda anduriketas, milles on vahelduv magnetväli. See vahelduv magnetväli genereerib pooljuhis vahelduva pinge, mis elektroonilises võimendiplokis võimendatakse ja muudetakse ABS arvutile saadetavaks digitaalseks signaaliks
kasutatakse sagedamini kaht seotist--1)plokkseotist raskelt koormatud 22cm) büroohooned, raviasutused) Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, seinte korral. 2)mitmekihilist seotist normaaltingimustes 2-eelpingestatud(pik8-18m; laius1,2m; kõrgus 15-40cm) kruus, jämedateraline kuiv liiv(>50% üle 2mm Eelpingestatud õõnespaneelid toodetakse tähistusega EP ja AS Tartu Maja's tähistusega TAM Oma konstruktsioonilt võivad aknad olla:
Naatriumnitriti kasutamine võimaldab töötada temperatuuridel kuni -15 °C, potas kuni -25 °C ilma betooni soojustamata. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et potase mõjul kaotab betoonisegu kiiresti oma plastsuse ja hakkab tarduma. Lisandite doseeringud ulatuvad neil juhtudel 10 kuni 15%-ni tsemendi kaalust, mis ei jäta mõju avaldamata konstruktsioonide pikaealisusele. Seetõttu ei tohiks selliste suurte lisandihulkadega betoone kasutada sildade, suuresildeliste talade ja plaatide, eelpingestatud konstruktsioonide, korstnate ja teiste vastutusrikaste konstruktsioonide valamisel. Samasse lisandite gruppi kuulub ka Eestis tuntud Soome päritoluga Jääkarhu, mille soovitavad doseeringud sõltuvalt keskkonna temperatuurist on 4-8%. Selle grupi lisandite kasutamine tuleks jätta vaid äärmise vajaduse jaoks, kui puuduvad võimalused betooni isoleerimiseks [6]. 11 Kokkuvõte.
Sirgetest või murtud teljega varrastest koosnevat konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab vertikaalseid ja horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse raamiks. Raamsild näiteks on Kroonuaia sild. Kaarsild jaguneb 1.varraskaarsild. Näiteks Võidu sild; 2. tõmbiga (Langeri) kaarsild (jäikustala on ühendatud jäigalt kaarega). Näiteks Kaarsild 3. Mitmeavaline kaarsild. Vabadussild liigitub Kaar rippsilla alla. Silla konstruktsiooniks on kaldasammastele toetuv eelpingestatud raudbetoonist sillaplaat, mis on ühendatud nelja vandi abil silda kandva kaarega.14 Tala- ja plaatsillad. Talasildade korral kantakse koormused sõidutee plaadilt üle peakandjale (peatalale). Sõidutee plaat võib toetuda otse peakandjatele (peataladele) või läbi talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala
Betooni segatakse kas gravitatsioonisegistites või sundsegistites, mis omakorda on kas tsüklilised või pidevatoimelised. Sundsegisteid kasutatakse rohkem peenemate segude, väiksema töödeldavusega segude ning kergbetoonide korral. Samuti suureneb segamise kestus, kui segud on jäigad, täitematerjalid peened ja kerged ning kui segisti on suuremahuline. Erinevad segud segunevad erineva kiirusega. 29. Raudbetoontoodete tehases valmistamise põhilised tehnoloogilised skeemid Pingestamata, eelpingestatud, järelpingestatud. Armeeritakse varraste, võrkude, karkasside ning fiibriga. Erinevad töömeetodid: Agregaatvoolumeetod ümber keskse agregaadi (tavaliselt vibrolaud). Vorm koos tootega tõstetakse kraana abil ühest töökohast teise Konveiermeetod kasutatakse raudbetoontoodete juures harva. Toode liigub konveieril. Stendimeetod vormi põhjale tehakse küljed ja valatakse, töölised liiguvad, seadmed liiguvad, vormid paigal
1.7. Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,3x1,3 m äärmiste postide alla ning 1,6x1,6 m keskmiste postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud TAM 22 ekstruuder-õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandwich-paneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK
Kokkupanekul pannakse kõigepealt liist võlli soonde ja alles seejärel lükatakse detail soonde. Liistude tööpindadeks on külgtahud selletõttu on detailid korralikult tsentreeritud. Segment liistude kasutatakse väikse pöördemomentide ülekandmiseks, detailide detailliikumise vältimiseks kasutatakse lisakinnitust. Pikikiilud on rummu soone kaldele vastava kaldpinnaga. Pikikiil lüüakse vasaraga võlli ja selle ühendava detaili vahele, nii saadakse eelpingestatud liide, mis väldib detailide telgliikumist. Kiilu sisse löömisega rikutakse detaili tsentreeritust võllil, mis tekitab viskumist, seepärast sobib pikikiilu kasutada ainult aeglase käigulistes ülekannetes. Hammas liide (nuutliide) Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel. Hammasliiteid võib vaadelda palju liistuliste liidetena, mille liistud on kujundatud koos võlliga. Tööpindadeks on hammaste külgpinnad. Liikuvate
E V AV · sobivusvõrrand (lisaseos NT ja NTl N l E A NV vahel) tuleb: l = = V ehk N T = N V T T . ET AT EV AV E V AV 12.2.3. Eelpingestatud konstruktsioonid Eelpinge = koostepinge = detaili (koostamisel tekitatud) pinge enne koormamist 12.2.3.1. Pöördmuhvidega pingestatud konstruktsioon Varras on surutud kahe sümmeetriliselt paikneva trossi abil (Joon. 12.8), mida võrdselt pingutatakse pöördmuhvide abil. Koormusi ülekandvad elemendid on absoluutselt jäigad. konstruktsioonile mõjub lisaks veel väline survejõud F. PROBLEEM:
Hoonete puitvahelaed valmistatakse talade vahele kilpidest monteeritud muldlaega, millele tehakse soojustus puistetäidisest, puistevillast või mattidest 84. Millised on monteeritavad raudbetoonvahelae elemendid? Monteeritavad raudbetoonvahelaed valmistatakse kas tavaliselt raske betoonist või kergbetoonist. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1) kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest; 3) ribipaneelidest; 4) ruumilistest raudbetoonplaatidest; 86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted? Trepielementide tüübid: 1. T - sirged kesktalaga trepid 2. U - sirged umbtrepid 3. KT - kesktalaga keerdtrepid 4. KU - umb-keerdtrepid 5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3
Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid. Linnahalli viimistlus on rõhutatult tagasihoidlik, ehitusmaterjalide valik on napp. Välis- ja siseseinad on dolomiidiga vooderdatud. On kasutatud ka monumentaalseid raudbetoonist viimistlusdetaile; garderoobi piirded on liimipuidust. Domineerivad hall, sinine ja roheline toon. Peasaali lage kannavad kaks paari võimsaid 60-m sildegga eelpingestatud terasferme ja nendega risti paigutatud abifermid. Analoogilised on ka jäähalli peakandurid. (Raam, 1993) Joonis 17 Kaasaja arhitektuur (avalik hoone) Hiinalinna lasteaed Lotte Lasteaed ,,Lotte" asub Ida 8 (Hiinalinnas)
lukustuselemendid. Poldid Metallkruvid Seadekruvid A D C D Mutrid B B Kuigi kinnituskeermed on tavaliselt eelpingestatud ja isepidurdavad (keerme tõusunurk on hõõrdenurgast väiksem), vibratsioonidec) ja vahelduva koormuse toimel väheneb D - Dliites A B - B C - suurendatud eelpingutusjõud. Selle vältimiseks tuleb kasutada lukustusvahendeid. a) b) d) e) kärn Mutrite lukustusvahendid.
MULLBETOONID kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal. 1. Vahtbetoon 2. Gaasbetoon(alumiiniumpulber). RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1. Tavaline 2. Eelpingestatud pinge antakse armatuurile, saavutab suurema kandevõime. Betoon kaitseb terast tule ja korrosiooni eest. Teras suurendab tugevust ja kaitsevõimet. POST: riivtalad toetuvad postile, panel toetub riivtaladele. Pstid toetuvad kannudesse. MÖRDID LIIGITUS JA ÜLDOLEMUS: koosnevad sideaine, vesi, ja peentäitematerjal, jämetäitematerjal puudb. Sideained on samad, mis betooni puhul. 1. Õhkmördid lubimört, kipsmört 2
7 c b a 8 c b a 9 c b a 2. Betoonitööd 7 2.1.4. VOODERRAKETIS 2.2 SARRUSETÖÖD ¾ EELPINGESTATUD VÕI PINGESTAMATA SARRUS 2.2.1. SARRUSE MATERJALID VARDAD Ø6-90 MM TRAAT Ø3 -8MM JA TRAADIST POOLTOOTED PINGSARRUS VALTSPROFIILID 2. Betoonitööd 8 SARRUSE LIIGID SARRUSTERAS Väliste tunnuste järgi võib raudbetoonkonstruktsioonide püstitamisel kasutatav sarrusteras sõltuvalt
Firmade Areva NP (Prantsusmaa) ja Siemens AG (Saksamaa) koostöös töötati aastail 2000... 2004 välja ülitöökindel Euroopa survevesireator elektrilise võimsusega 1600 MW, mille kaitsemeetmete hulgas on neli iseseisvalt talitlevat jahutussüsteemi, millest igaüks on võimeline, reaktorit pärast väljalülitamist jahutama; reaktorit ümbritsev lekketihe lisakest; erisüvend ja jahutussüsteem sulametalli vastuvõtmiseks reaktori kütusevarraste sulamise korral; kahekordne eelpingestatud betoonist kaitseümbris seinte kogupaksusega 2,6 m. Keevvesireaktorid: Kütusevardakimbud koosnevad 74...100 kütusevardast. Võimsates reaktorites (elektrilise nimivõimsusega 1000...1300 MW) on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas (boorhappelisandita) vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral
kõvale paealusele. 1. korruse põrand valatakse raudbetoonplaadina vastu pinnast. Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,5x1,5 m äärmiste postide alla ning 1,8x1,8 m keskmiste postide alla, nende peale toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK
Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel. Materjali tugevnemine toimub sama efekti tõttu, nagu sulamite korral vaadeldud pretsipitaatide tekkimisel: osakesed tekitavad materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist.
Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel. Materjali tugevnemine toimub sama efekti tõttu, nagu sulamite korral vaadeldud pretsipitaatide tekkimisel: osakesed tekitavad materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist.
CHu II-22-81 Kivikonstruktsioonid ja armeeritud kivikonstruktsioonid. 1989. Sama, ocoue 1989. 1. TERMINID JA TÄHISED. 1. TERMINID JA TÄHISED Müüritis: sobiva seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või võrk on paigutatud mördi- või betoonikihi sisse nii, et armeeritud müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud rb talade ja -postide (või armeeritud müür) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest. Müürikivi: kivi, tellis, väikeplokk (ka mullbetoonist). Müürikiht: ilma läbiva vuugita vertikaalne müür. (Müüri)- rida: horisontaalne müürikivide kiht. Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis tagab müüri töötamise ühtse
tusega . Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni va- hel tõmbel või survel. Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueeri-
(siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 10.2.2 Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel. Materjali tugevnemine toimub sama efekti tõttu, nagu sulamite korral vaadeldud pretsipitaatide tekkimisel: osakesed tekitavad materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist
Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur (so terasvardaid ja traati), saadakse raudbetoon. Eriti tugev on eelpingestatud raudbetoon, kus armatuur on enne kivistumist tõmbepinge all. 13.2.2 Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonnavahelised sidemed on molekulaarsel tasemel. Materjali tugevnemine toimub sama efekti tõttu, nagu sulamite korral vaadeldud pretsipitaatide tekkimisel: osakesed tekitavad materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist.
välja. Piirde niiskumine mõjutab tunduvalt piirde soojafüüsikalisi omadusi ja lühendab piirde kestvust. Välispiire peab olema kuiv, sest kondenseerunud vesi tekitab välispiirdes kahjustusi nagu korrosiooni, hallitusi, mädanikuseeni. 4.6 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas kaasaegsed r/b õõnespaneelid monoliitida ja ankurdada kivi- ja plokkseintele. Kas lahendus sõltub ka paneelide pikkusest? Kaasaegsed ehk eelpingestatud r/b õõnespaneelid paigaldatakse kas segukihile või neopreenkummist elastsetele patjadele. Paneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm. Vahetult pärast paneelide paigaldamist tuleb paneelid ankurdada ja monoliitida seintega või teiste jäigastavate konstruktsioonidega. Paneelidest koosnev terviklik plaat moodustatakse sarrustatud vuugivalude abil. Selleks paigaldatakse ümber paneelide grupi
Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed. Posti ristküliku, ruudu ja ümara kujuga. Karkasside skeemid Post-plaat Kapiteelidega postid Ribiline vahelagi Saalungi materjalid: Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihedus Piisav tugevus ja jäikus Betooni liiga kiire kuivamise vältimine Sobiva pinnaviimistlusega Armatuur Armatuurvõrgud Armatuurvardad Eelpingestatud armatuur Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada hoone katuse alla ja vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirelt eemaldada põrandatelt sinna sattunud vesi. Kriitilise niiskuse tase: Betoon <75% Parkett <80% Kumm, kork, tekstiil <85% Plast linoleum <90% Epoksiid, akrüül- polüestermass <97% Betooni kuivamine sõltub Tarindi paksusest, kuivamise suundadest (ühes suunas, kahes suunas)
standardsete poltidega A-klassi liiteid. 7.2.2.2 Tõmbejõuga koormatud liited Tõmbejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi: a) Klass D: eelpingestamata liide Tuleks kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada. Seda liiteklassi ei tohiks kasutada siis, kui liitele mõjub vahelduv tõmbejõud. Tavalise tuulekoormuse korral võib seda klassi siiski kasutada. b) Klass E: eelpingestatud poltidega liide E-klassi poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud eelpingestusjõuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis. Seetõttu ei ole nende kasutamine ilma olulise põhjuseta otstarbekas. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid D-klassi eelpingestamata liiteid.
annaabi.ee 
