EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme
igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil
4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava) Õppekava on õppimise plaan. Õppekavatöö protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal. Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi laps ja tema elundid muutuvad suuremaks. Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes või käitumises. Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes. Päevakava laste elurütmile vastav tegevuste vaheldumine, milles arvestatakse laste vanust. Lasteaia arengukava on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arenguperspektiividest. osa paikkonna arengukavast. Põhitegevus õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega
Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige.
Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll)
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides.
konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased
töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad",
pidades silmas lapse isiksust tervikuna. Individuaalse tööviisi väärtustena tuuakse esile laste võimalus töötada iseseisvalt, oma huvide ja võimete kohaselt ja individuaalses tempos. Individuaalne töö aitab kaasa kasvatusülesannete täitmisele, suureneb omandatava info maht ja intellektuaalne aktiivsus ning iseseisvus. Lapsed õpivad oma arvamusi paremini põhjendama. Individuaalse töö puhul ei ole lapsel objektiivses mõttes rühmakaaslaste ees kohustusi. (Liimets, 2001.) Kui lasteasutus on lapsele meeldivaks tegevuspaigaks ja ta märkab, et tema eest hoolitsetakse, siis kasvab ja tugevneb lapse eneseteadvus ja eneseusaldus (Eisen, 1992.). Seega tuleb õppe- ja kasvatustegevust kohandada lapse individuaalsusega, et soodustada lapse arenemist igakülgseks isiksuseks. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piiridesse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Üksik isiku arenemist tuleks suunata selliselt, et ta tunnustaks sotsiaalseid väärtusi
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik
kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll.
distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse standartid: *demonstreerib kompetentsust motoorsetes oskustes *dem arusaamist liik põhialustest *on regul keh akt *saavutab ja sälitab keh vormisoleku *näitab üles vasttutustundlikku indiv ja sots käitumist *väärtustab keh akt KELA riikliku õppekava järgi : valdkonna liikumine ja õppe-kasvatustegevuse eesmärgiks on et laps: *tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu *suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel *tegutseb akt üksi ja rühmas *mõistab kehalise aktiivsuse olulisust in tevisele *järgib esmaseid hügenieeni ja ohutusnõudeid. Liikumisõpetuse õpisisu Liikumise valdkonna sisu: *kehalise kasvatuse alased teadmised (ohutus, enesekontroll, hügieen) *põhiliikumised (roomamine, kõnd,
lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused. Lasteasutus saab edastada põhilisi terviseväärtusi ja arendada laste sotsiaalseid oskusi, olles tervisliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mudeliks kodu kõrval. Ühelt poolt on haridusasutustel seadusandlusest tulenevad kohustused, teiselt poolt head võimalused laste tervise edendamiseks, riskikäitumise ja haiguste ennetamiseks, sest koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS 1
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
- hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998) Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004)
poliitikakujundajate kasvavat huvi näitab õppekvaliteet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kuigi kvaliteedi kontseptsioon on riikide lõikes väga erinev, näitavad teadus- ja rahvusvahelise poliitika aruanded selget üksmeelt. Kvaliteetsed teenused vajavad "hooldust" ja "haridust" kui lahutamatuid mõisteid. Antud mõistete kooslus on vältimatu, kui soovitakse pakkuda täielikku ning kõiki osapooli rahuldavaid teenuseid. Kui lapsevanem teab, et tema laps on hoius hästi hoitud ja hooldatud, siis julgeb ta teda sinna ka rahulikuma südamega jätta, mis omakorda teeb võimalikuks lapse alushariduse omandamise. Mitmed rahvusvahelised poliitika ja akadeemilised õiendid on analüüsinud tegutsejate (õpetajate/õpetaja abide) profiile. Neile makstakse, et nad töötaksid ECEC heaks ja vastutaksid rühma laste hoolduse ja hariduse eest. Lõhenenud süsteemides, kus
Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel
empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku väärtusarenduse baasdokumente. Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa ökokülade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jätkusuutliku eluviisi õpetamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru ökokogukonna ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma kogemusi. Metoodilise materjali ülesehituse
Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev areng Kaasav kool- kool kõigile Õpetaja kui liider ja administraator kaasavas koolis Planeerib ja organiseerib õpetamist ja õppimist Motiveerib, märkab ja toetab õpilasi Kontrollib ja suunab õppimisprotsessi Lahendab probleeme õppimises ja õpetamises Võrgustiku kujundamine õpilaste ja õpetajate vah Iga õpilase individuaalsed õppe eesmärgid Individuaalne õppekava Õppe kohandamine Õpetajate oskuste, valmisoleku suurendamine Õpilaste valmisolek jätkuõppeks Üleminekuteks valmistumine Elukestva õppe - õppimise armastamine Erivajadustega õpilaste kaasamine kooli on olnud viimasel kümnendil hariduse prioriteete. Erivajadustega inimeste eeldus ühiskonda integreerumisel on koolis omandatud teadmised, oskused, hoiakud ja valmisolekud. Viimasel ajal on kasvatusteaduses kasutuses termin "kaasav haridus" (inclusive education), mis
.28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti
alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium
Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
(Rästas, 2000.) Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine................................................
õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
uue mõistmise alusel lisamõisteid. · Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana. Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele. Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
