Võrdlev koolikorraldus (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kodune ülesanne 1
Kolm olulisemat edu põhjust minu arvates ja võrdlus Eestiga :

Õpetamise kvaliteeti tuleb tõsta: Õpetamise kvaliteeti saab õpetaja tõsta lähtudes mitmetest eesmärkidest, näiteks peab õpetaja suutma tuvastada õpetamispraktika nõrgad ja muutmistvajavad kohad. Lisaks peab õpetaja olema tuttav tulemuslike õpetamismeetodidega ja kõige olulisem, mida õpetaja saab õpetamiskvaliteedi tõstmiseks teha on see, et motiveerib end õpetama nii, et saavutavad kõrgemaid tulemusi, omama kolleegidega ühist eesmärki ja uskuma, et õpilased suudavad paremini õppida. Paraku on kõiki eelnimetatud eesmärke raske samaaegselt täide viia, mis tähendabki, et edu on raske saavutada, ent mitte võimatu. Muidugi selleks, et õpetajad oleksid suutelised antud eesmärke täitma, on välja mõeldud erinevad lahendused: praktiliste oskuste omandamine koolituste raames, toetavate mentorite rakendamine koolidesse, kogemuste jagamine teiste õpetajatega, tõhusate eestvedajate ettevalmistamine.
Võrdlus Eestiga: Eestis, minu arvates, õpetajad suudavad tuvastada õpetamispraktika nõrku kohti, kuid motiveeritus kõrgetest tulemustest ja eesmärkidest pole meie õpejate puhul veel eriti hea. Minu arvates võib põhjuseks olla vähene usk õpilastesse. Meie õpetajad käivad koolitustel, kuid toetavaid mentoreid siiski veel koolidesse rakendatud pole. Kogemusi saavad õpetajad jagada teiste õpetajatega. Tõhusate eestvedajate ettevalmistamine on samuti Eestis murekohaks, vähemalt mina arvan nii, sest tihti on koolides direktoriteks, mitte nii pädavad inimesed.

Haridussüsteemi kvaliteet ei saa olla parem kui õpetajate kvaliteet: õpetajaametisse tuleb leida nii-öelda sobivad inimesed, kellel on motivatsioon oma tööd teha ja kes teevad seda hingega. Ühtlasi ei saa antud olukorras olla haridussüsteemi kvaliteet parem kui õpetajate kvaliteet, mistõttu tuleb just panustada õpetajate väljakoolitamisse, et tõsta harisussüsteemi kvaliteeti. Lisaks ei tohiks tööle võtta neid inimesi, kelle pädevus antud alal on küsimärgi all. See tähendab, kes pole läbinud vastavat kvalifikatsiooni ja kellel pole eeldust saavutada häid tulemusi. Kindlasti tuleks seejuures koolides õpetaja valimisel viia väbi konkurss , testida õpetajaid erinevates valdkondades ja seejärel valida välja just sobivam õpetaja.
Võrdlus Eestiga: Eestis kontrollitakse õpetajaks sobimist koolides kvalifikatsiooni olemasolu alusel. Kuulutatakse tavaliselt välja konkurss.

Kõikide õpilaste tulemused on head: . Seejuures ongi parimate haridussüsteemide puhul on seire ja sekkumine viidud koolide tasandile , kus on võimalik abi vajavad õpilased üles leida ning neid vajadusel pidevalt toetada. Kõik maailma parimad ja kiiresti arenevad süsteemid on välja töötanud õppekavastandardid, mis püstitavad õpilaste saavutuste suhtes selgeid ja kõrgeid ootusi. Lisaks on jõutud arvamusele, et pole võimalik paranda seda, mida ei mõõdeta. Seega kasutatakse tulemuste mõõtmiseks erinevaid meetodeid , näiteks õpilased sooritavad eksameid, mille abil kontrollitaksegi, millest õpilased saavad aru ja millest mitte. Peale õpilaste kontrollimise kontrollitakse ka koole , selleks, et välja selgitada tõhustamist vajavad töölõigud. Näiteks Singapuris nõutakse koolidelt regulaarsete koolisiseste hindamiste läbiviimist; kooliväline inspekteerimine toimub vaid üks kord viie aasta jooksul. Sekkumine kooli tasandil aitab vältida massilise edasijõudmatuse tekkimist haridussüsteemis . Kõige tulemuslikumad koolid ja haridussüsteemid aga kasutavad seiret ja sekkumist ka õpilase tasandil. Mahajäänud õpilasi aidatakse õppetöös järele erinevalt: toimuvad individuaalsed või väikestes gruppides toimuvad järeleaitamistunnid, järelaitamisse kaasatakse eripedagoogid, kellel on väljaõpe olnud aasta võrra pikem. Lisaks teevad eripedagoogid tihedalt koostööd laiapõhjalise toetusmeeskonnaga, mis hõlmab nii psühholooge, meditsiiniõdesid kui ka erivajadustega õpilaste nõustajaid. Seda selleks, et parandada mahajäänud õpilaste tulemusi.
Võrdlus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kati95 Õppematerjali autor

Kolm olulisemat edu põhjust minu arvates ja võrdlus Eestiga:
1. Õpetamise kvaliteeti tuleb tõsta: Õpetamise kvaliteeti saab õpetaja tõsta lähtudes mitmetest eesmärkidest, näiteks peab õpetaja suutma tuvastada õpetamispraktika nõrgad ja muutmistvajavad kohad.

kool õppekvaliteet hea haridus Võrdlev koolikorraldus

Sarnased õppematerjalid

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe. Haridussüsteem Suurbritannias on keeruline ja mitmetasandiline. Suurbritannia haridus on juba pikemat aega meelitanud laia kaliibriga õpilasi erinevatest rahvustest ja taustaga

Inglise keel

doc

HEV koordinaatori roll

õppekava järgi, kuid tulemused on ikkagi nõrgad. Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja

Sotsiaalpedagoogika

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll

Pedagoogiline psuhholoogia

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

loomingulisi õpilasi. Kuid õpilaste loomingulisuse väärtustamine ja arendamine on oluline nii kasvatuslikust kui ka rahvuse inimkvaliteedi kindlustamise seisukohast. Loomingulisus võib õpilastel avalduda ühes või teises ainevaldkonnas, kuid mitte kõigis nagu täiskasvanutelgi. Sellele lisandub veel sageli üleolev hoiak huvi mittepakkuva aine suhtes, kuigi tuleb loomingulisust mittepakkuv aine väga loomingulistel õpilastel ära õppida. Kool peaks küll väärtustama ja arendama loomevõimeid, kuid samas ka aru saama, et kogu õppimist ei saa taandada vaid õpilase loomingulisuse ja originaalsuse imetlemisele. Loomingulise arendamine seisneb eelkõige õpilastele võimaluste loomises nende loomepotensiaali avaldumiseks õppimisega, mis ajendub sisemisest huvist. Õpetaja peab tegema kõik, et õpilaste loomevõimed saaksid areneda. Ka väheloominguline õpetaja peaks oskama hinnata loomingulisust kui suurt väärtust (!

Alternatiivpedagoogika

doc

Andekas laps

vanemate arvamus) (Sepp 2010: 63). 13 Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimiseks psühhomeetriliste testidega ja samuti pole see ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvastamiseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama (ibid.) Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi (etappide) mudel (Ziegler, Ströger 2003), mis hõlmab tervet identifitseerimise protsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (tabel 1) väitel (Sepp 2010: 63). Tabel 1. Andekate identifitseerimise ENTER-mudel Diagnoosimine Meetodid

Sotsiaalpedagoogika

doc

Uurimistööde korraldamine

täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama. Kuid teiste kogemustest tasub õppida. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et ei saa lootma jääda, et vaid üksikud õpetajad uurimus- ja praktilisi töid juhendama hakkavad, nagu see praegu mõnedes koolides on olnud. Arvestades seda, et nõue kehtib kõigile õpilastele, siis on lootus, et üksikud õpetajad kõigi õpilaste juhendamisega toime tulevad, neile

Uurimistöö

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid