(1), nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk Katseandmed: Tabel 1
nr 9 kirjeldatud viisil. KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE Töö eesmärk Uurida elektroforeesi nähtust, mōōtes piirpinna kolloidlahus-dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle pōhjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal. Töövahendid Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. See koosneb U-kujulisest torust (1), gradueeritud skaalast piirpinna edasiliikumise ulatuse määramiseks (2), kraani abil U-toruga ühendatud külgtorust (3), agar-agariga ja KCl-ga täidetud soolasillast (4), CuSO 4 vahelahusest (5), Cu-elektroodidest (6) ja alalisvoolu toiteallikast. Teoreetilise alused Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga
ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Katseandmed:
Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumma elektroodi poole piirpind nihkus). Valemid: Elektrokineetiline potentsiaal , kus - külgvedeliku viskoossus Pas, v - piirpinna edasiliikumise kiirus m/s, v = h/t, E - elektrivälja tugevus V/m, E= U/L = külgvedeliku dielektriline läbitavus, 0 - vaakumi dielektriline läbitavus 8,85410-12 F/m. Piirpinna nihkumise suuna järgi määratakse laetud osakese märk. Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumine aeg t (s) viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L (m) h (m) (Pa*s) läbitavus
Selleks oli antud katses destilleeritud vesi. 6. Kraani hoidsin lahti seni, kuni külgvedelik tõusis elektroodideni. 7. Seejärel sulgesin kraani lõplikult ja määrasin piirpinna asukohad kolloidlahuse ja destilleeritud vee vahel mõlemas U-toru harus. 8. Lülitasin pingeallika sisse ja reguleerisin vastava pinge elektroodidele, fikseerides ka aja. 9. Ettenähtud aja (30 min) möödudes lülitasin pinge välja ja määrasin piirpinna edasiliikumise ulatuse ja suuna. Katsetulemused ja arvutused Potentsiaalide Elektroodide Piirpinna Külgvedeliku Elektroforeesi Külgvedeliku vahe vaheline edasinihkumi dielektriline aeg viskoossus
kolloidlahust ja jätkatakse U-toru täitmist, kuni külgvedeliku nivoo ulatub soolasillani. Seejärel suletakse kraan lplikult ja määratakse piirpinna asukohad kolloidlahuse ja külgvedeliku vahel mlemas U-toru harus. Vastavalt juhendaja poolt antud tööülesandele lülitatakse pingeallikas sisse ja reguleeritakse vastav pinge elektroodidele, fikseerides ühtlasi ka aja. Ettenähtud aja möödudes lülitatakse pinge välja ja määratakse piirpinna edasiliikumise ulatus ja suund (kumba elektroodi poole piirpind nihkus) KATSEANDMED Potentsiaalid Elektroodide Piirpinna Elektroforeesi Külgvedeliku Külgvedeliku e vahe vaheline edasinihkumine aeg t viskoossus dielektriline elektroodidel kaugus L h läbitavus U V m m s mPa*s
Sakala kõrgustik Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, e...
tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Täpsemalt siis , ujumine toimub kõhuli asendis, nii jalad kui ka käed teevad paaristööd. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapool, tänapäeval painutatakse käed aga juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad
Hüüa appi!! Püüa mitte sattuda paanikasse jäädes rahulikuks ja mitte rabeleda Otsi ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes Riided ja saapad võivad aidata veepinnal hõljuda Tagajärjed Surm Kooma Halvatus Õnnetuse äratundmine Kahte tüüpi hädaolukordi vees: Väsinud ujuja ja uppumine Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata ning hüüda appi!! Väsinud ujuja edasiliikumise võime on nullilähedane Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma enegia pea ülalpool veepinda hoidmiseks Aktiivne uppuja teeb kätega üles-alla liigutusi veepinnal püsimiseks, tema keha on vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi Passiivne uppuja ei liiguta, ta hõljub nägu alaspidi vahetult veepinna all või põhjas
Berliini müüri langemine 1989(mi soli sotsalismileeri tugipunktiks, siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida Saksamaal ulatusliku massiliikumine, avati piir Austriaga ning 89 lühkus rahvas müüri, Saksamaa ühines), Lech Walesa(poola poliitik,inimõiguste activist ja kaitsja) & liikumine “Solidaarsus”,liiduvabariikide iseseisvumine.,USA”toetav käsi” ja külma sõja lõpp.Stagnatsioon-majandusilpoliitiline ideoloogia seisak, liikumatus, ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist,sovetiseerimine-NSVL mõju alla sattunud riikide majanduskord muudeti NSVL omega sarnaseks dissidentlus- teisitimõtlemine,inimesed kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele,seisukahel,poliitilisele reziimile, tekkis nõukogude ühiskonnas 1960, seoses tegurluse pealetungiga stagnatsiooniajal perestroika-ehk liberaliseerimine,Gorbatsovi poolt 1987 läbi viidud majanudreformide programm,omane senisest suurem vabadus, eraettevõttluse teatav tekkimine ja kaasamine,
Gaasisõjad. Sõjatehnikasse tõi Esimene maailmasõda suuri uuendusi. Üks uuendustest oli see, et võeti kasutusele sõjagaasid ja loodi gaasikaitse. Gaas oli sõjaotstarbeline keemiline ühend vastase elavjõu hävitamiseks või võitlusvõimetuks muutmiseks ning tema maa-alal taimestiku ja loomastiku hävitamiseks. Kasutusel oli palju erinevaid mürkgaase, millest eristatakse närvisüsteemi kahjustavaid mürke, kõigi elundite talitust kahjustavaid üldmürke, limaskesti ja hingamiselundeid kahjustavaid lämmatavaid mürke, üldmürgistavaid ning tugevasti limaskesti kahjustavaid sööbemürke, vastase ajutiselt töövõimetuks muutvaid psühhokeemilisi mürke, pisaravoolust tektitavaid mürke ja ülemisi hingamisteid ärritavaid mürke. 1915. aasta jaanuaris kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi venelaste vastu. Kasutatav aine, mida sakslased nimetasid T-Stoffi-iks, ei olnud surmav, vaid üksnes pisaraid tekitav. See ei põhjustanud venelastele mingeid v...
SUUREPÄRASE HÜPPEVÕIME? Jäme lihaseline saba toimib hüppel tüürina ning tagab ka looma tasakaalus püsimise. See, mis väliselt vaadates tundub olevat äärmiselt vaevarikas, osutub tegelikult erakordselt jõudusäästvaks liikumisviisiks. Enam kui 20-kilomeetrise tunnikiiruse juures kulutavad hüppajad energiat vähem kui niisama raske loom neljal jalal joostes. Selle põhjuseks on asjaolu, et känguru hüppeliigese ehitus võimaldab maandumise põrkeenergia taas edasiliikumise energiaks muuta. Känguru hüppeliigesed toimivad vedrudena. Selline hüppejooksustiil on omane ainult kängurudele MISSUGUNE KÄNGURU ON VÕIMELINE RONIMA? Austraalia stepipiirkondade mägistel aladel elunevad kaljukängurud on suutelised oma pehmetel käppadel asuvate küünte abil suurepäraselt ronima. Muidugi pole nad oma võimetelt võrreldavad Euroopas elavate kaljukitsedega. On isegi selliseid känguruliike, kes end ka puude otsas koduselt tunnevad. Nende esijalad on kohandunud okstest
. Saksamaal oli ka oma sõjaplaan, mida nimetatakse Schlieffeni plaaniks. Selle eesmärgiks oli Prantsusmaa kiiresti purustada, kuid see kukkus kahjuks läbi. Põhjuseks siis see, et prantslased hakkasid vastu ning väga edukalt. Aasta alguses toimus ka Verdune lahing, mis kestis mitu kuud.. Verdune lahingus üritas Saksamaa Prantsusmaa jõude nõrgendada, sundides neid kindlust kaitsma. Prantsusmaa aga pidas vastu ja hoopis suurendas oma meeste arvu ja see tõkestas meie edasiliikumise. See oli tohutute kaotustega lahing. Ma näen siiani õudusunenägusid sellest, kuidas iga päev mu lähedased mehed hukkusid. Need mälestused jätavad mu hinge igaveseks valusa jälje. Praegu on peal aga Somme lahing. See algas juba 1. juulil ning kestab senini. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Kaotused on taaskord olnud meeletud. Selles lahingus on ka esimest korda sõdade ajaloos kasutusel tankid.
seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad. Piesoelektrilised Piesoelektriline mootor Piesoelektriline mootor ehk piesomootor on elektrimootori tüüp, mis põhineb piesoelektriliste materjalide kujumuutusel elektrivälja muutudes. Piesomootor kasutab piesoelektrilist pöördefekti, kus lineaar- või pöördliikumise saavutamiseks tekitab materjal akustilisi või ultraheli vibratsioone. Ühe võimaliku edasiliikumise viisina kasutatakse erineva kiirusega pikenemist ja lühenemist ühes tasapinnas, et roomata edasi nagu röövik.
Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. 19. sajandi teine pool oli eesti kultuurile üpris lootustandev. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk, ilmusid mitmed eestikeelsed ajalehed, mis kajastasid erinevaid nägemusi rahvusliku edasiliikumise teemadel. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod, mille tähtsust eesti natsiooni ehitamisel ja säilitamisel ei saa kuidagi alahinnata ka 20. sajandil. See oli ka linnastumise ja eestikeelse linnaelanikkonna suurenemise aeg. Esile kerkisid esimesed eesti luuletajad ja kirjanikud – Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Juhan Liiv ja teisedki. Tegutsemist olid alustanud Eesti Kirjameeste Selts ning esimene eestikeelne ja
KÕNNIANALÜÜS ALGKONTAKT ALGKONTAKT – z Jala asend, kui see puudutab maad z Oluline stabiilsuseks ja edasiliikumiseks z KRK siirdamine tugifaasis on põhiline edasiliikumise impulss z Õige kannalöögi asend ja KRK vastuvõtmine on tähtis stabiilsuse saavutamiseks KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS z Põlves 10 – 15 kraadi flekstiooni z Keharaskus siirdub kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje
Ei ole oluline, kas alustate vahe-etappide sõnastamisega tulevikust oleviku poole ,,tagasi" tulles või praegusest olukorrast edasi lõppeesmärgi suunas liikudes. Tähtis on, et lõpliku eesmärgi saavutamise ja praeguse olukorra vahele ei tohi jääda ühtki katmata perioodi ega etappi. Konkreetsed (vahe)eesmärgid aitavad märgata seda, kas lapse käitumises toimub soovitud muutus loodetud tempos. Edasiliikumise nägemine aitab hoida alal motivatsiooni tegutsemiseks. Kui on näha (kahe nädala jooksul), et tulemusi ei saavutata (mitte mingisugust muutust pole toimunud või on toimunud soovimatu muutus), on aeg teha tugikavas muudatusi. Kirjeldage enda jaoks üksipulgi ära täpsed käitumisviisid, mida te lapselt ootate. (2 p) Näiteks: Kuidas täpselt saab laps käituda nii, et ta on järjekorras seistes teiste vastu kena? Mida saab laps teha selleks, et maha rahuneda?
Tikksaag Kasutusalad Kirjeldatav tööriist on universaalne tikksaag leht- ja okaspuupuidu, kaetud puidu, puitlaastplaatide, vineeri, metalli ja plastiku lõikamiseks (kuni lubatud maksimaalse paksuseni). Tikksaega töötamine Saagimisel jälgige, et tikksae tald toetuks kindlalt lõigatavale detailile. Nüüd saab tikksaagi hõlpsasti käega juhtida. Puhta lõike ja optimaalse lõikamiskiiruse jaoks tuleb pendelliikumise reziim ja edasiliikumise kiirus valida vastavalt materjalile (nt metalli lõikamisel peab pendelliikumise reziimiks olema 0 ning saagi tuleb aeglaselt edasi lükata). Hea nähtavuse tagamiseks hoiab sisseehitatud puhur lõikejoone saepurust vabana. Metalli lõikamisel tilgutage lõikejoonele pisut õli. Lehtmetall tuleb kinnitada sobivale kõvale alusele (puitlaastplaadile või vineertahvlile). Sellega välditakse lehtmetalli edasi- tagasi võnkumist 6
[1] Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitatakse neid pikamaalennukiteks, keskmaalennukiteks ja lühimaalennukiteks. Lennukiiruse järgi liigitatakse neid eel- ja ülehelikiirusega lennukiteks. Lennukeid liigitatakse ka jõuseadme ehk lennukimootori tüübi järgi.[1] Jõuallikaga varustatud lennukid saavad edasiliikumise lennukiiruse reaktiivtõukest või propelleri või ka ventilaatori poolt tekitatud tõmbest. Kasutatava jõuallika ehk mootori osas jagunevad lennukid kolbmootor- ja reaktiivlennukiteks. Kolbmootoriga lennukid jagunevad omakorda täht- või ridamootoriga lennukiteks.Enamik tänapäeva
Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele
1.Maailmasõda- 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 Vabadussõja algus- 1918. aasta 28. November 1.Saksa okupatsioon- 5. Sõja aastad. Sõjaaastad 1940-1945 Genotsiidiaastad 1945-1953 Lootuse aastad 1954-1968 Sumbumisaastad 1969-1980 Virgumisaastad 1980-1986 6. Mõisted Stagnatsioon- on seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses (majanduslik stagnatsioon) tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Dessident- on inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. Sõna algne tähendus on 'teisitimõtleja usuküsimustes', st lahkusuline. Poliitiline- peale Stalini surma, kui rahvas muutus julgemaks Vaikiv ajastu- K.Pätsi ainuisikuline valitsemine Interrinne- Eesti vastane liikumine uuel Ärkamisajal 1934-1939
Jalgade töö liigutab edasi, ent on oluline ka keha stabiliseerimisel. Minimaalseks energiakuluks on oluline kere õige pöörlemine. Tõmbeiseloomu tõttu pöörleb ujumise ajal terve keha. See on loomulik ja aitab ka tugevamalt tõmmata. Keha aitab vee peal hoida pea väljasirutamine ja rinna vee peal hoidmine. 3.3 Rinnuliujumine Rahvapäraselt nimetatakse rinnuliujumist konnaujumiseks. Rinnuliujumine on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Rinnuliujumine on üks põhilisi viise ujumistehnikast ja seepärast tervisesportlased seda ka tavaliselt kasutavad. Ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Käetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama
niitjad "karvakesed, mis paiknevad peaaegu ühtlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vältida olukorda, kus lained võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste 5 kokkutõmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku alumise külje keskpunkti kokku. Seal aga, nagu teame, asub looma suuava. Nagu paljud teisedki Läänemere idaosas elavad loomad, on ka meie vete millimallikad mõnevõrra väiksemad kui nende suguvennad ja -õed soolasemates ja soojemates meredes.
1999). Arnold Rüütel 1983 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Mõisted perestroika- muutused, tegemist oli majanduslike muutuste programmiga ( alkoholi müügi keeld) glasnost-ehk avalikustamine. Hakati rääkima ajaloost nii nagu see oli. Defitsiit kaupade puudus Breznevi doktriin NSVL-ul on õigus ja kohutus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Stagnatsioon ehk seisak. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Solidaarsus -Põrandaalune kommunismivastane organisatsioon loodi 1982.a. Modzaheed ehk Afganistaani vastupanuvõitlejad Tähtede sõda USA programm mille eesmärk oli luua relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp. nn laulev revolutsioon - Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988 toimunud sündmustele. Vägivalla asemel tehti ennast kuuldavaks ühiselt lauldes.
Nõukogude Liidu lõpuni. Sulaperiood-Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ja rehabiliteerimise näol, mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ega karistusi. Stagnatsioon-Stagnatsioon on seisak, Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Nõukogude Liidus oli stagnatsioon aastatel 1964–1987 – alates Leonid Brežnevi võimuletulekust 1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika. 7. Missugused muutused maailmas viisid vastaseisu lõpuni ja kommunistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemiseni? Tulenevalt plaanimajandusest oli riigi majandus pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja
tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. 3.5. Marne'i lahing Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest välja kurnatud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. 3.6. Tannembergi lahing Lahing toimus 26.-30. august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile. Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal. Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas
Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele
4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus Marne'i lahing. Tähtsus: Prantsuse aremee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22. aprill 1915 Ypres'i lahing positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid.
soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ainult kuumemalt kehalt külmemale. Keha kuumeneb, kui temale kandub kusagilt soojusenergiat või temas muudetakse soojuseks muud liiki energiat. Soojus võib levida kolmel moel: I. Soojusjuhtivus puhul levib soojus keha osakeste vahetu kontakti teel, seda eeskätt tahkete kehade puhul II. Soojusülekanne e. konvektsiooniks nimetatakse soojuse levikut, mis tekib vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel. III. Soojuskiirgus esineb kõikidel absoluutsest nullist soojematel kehadel ja on seda suurem mida kõrgem on keha temperatuur. Soojus muutub kiirgusenergiaks ja levib elektromagneetilise lainetusena, mis muundub neeldumisel uuesti soojuseks. IV. Aine agregaat oleku muutus ehk siis faasi siire. Kõigiks agregaat oleku muutusteks (sulamiseks, tahkumiseks, aurustumiseks, peab aine kas soojust juurde saama või ära andma
*tähesõdade programm-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. *dissident-inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. *stagnatsioon-seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. *gerontokraatia-oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast nt:Gorbatsov *VLO-1955-Varssavi Lepingu Organisatsioon, Ida-Euroopa, NKL sõjaline liit *NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1949 Washingdonis-Algne eesmärk kaitse saksa võimaliku rünnaku eest. Asutajaliikmed:USA, Kanada, SB, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Portugal
venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) inglism(ei tahtnud sõdida, valmis ainult koostööks ja abiks) vene (nõrgalt ettevalmistatud) A-U(peavad võitlema mitmel rindel) Läänerinne- 2 aug 1914 saksa väed hõivasidvastupanuta luksemburgi, 5 aug 1914saksa sissetung belgiasse, 21-25 aug 1914 piirilahing P ja Inglise väedsaavad lüüa, 2sept 1914 Marne'i lahing-Prants pani saksa edasiliikumise seisma, algas positsioonisõda, veebruar 1915 allveesõda, saksa uputas inglise reisilaeva, veebruar 1916 Verduni lahing, saksa murdis läbi prants kaitseliinid, aga purustada ei suutnud, 31 mai 1916 Jüüti merelahing sakslased ja inglased suurte kaotustega, 1juuli 1916-nov Somme'i lahing, inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke,
Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...
Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud kahele riigile üheaegselt: Venemaa ja Sebria 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918 1914: Saksamaa alustas pealetungi Belgiasse – Saksamaa ründas Prantsusmaa vasakut tiiba, kuid sinna ilmusid Briti väed. Sakslased said piirist läbi ning lähenesid Pariisile. Marne’i lahingus sai Prantsusmaa koos Inglismaa abiga sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Tannenbergi lahingus läks Venemaa Prantsusmaale appi, kuid vene armee sai lüüa. 1915: Sõda läänes muutus positsioonisõjaks. Ypres’i lahingus kasutasid saksa väed esimest korda mürkgaasi inglaste vastu. Antanti riigid suutsid veenda Itaaliat nende poolel sõtta astuma. Tekkis uus rinne Itaalia ja Austria-Ungari vahel. Serbia väed purustati Saksamaa ja Bulgaaria poolt.
Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud kahele riigile üheaegselt: Venemaa ja Sebria 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918 1914: Saksamaa alustas pealetungi Belgiasse – Saksamaa ründas Prantsusmaa vasakut tiiba, kuid sinna ilmusid Briti väed. Sakslased said piirist läbi ning lähenesid Pariisile. Marne’i lahingus sai Prantsusmaa koos Inglismaa abiga sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Tannenbergi lahingus läks Venemaa Prantsusmaale appi, kuid vene armee sai lüüa. 1915: Sõda läänes muutus positsioonisõjaks. Ypres’i lahingus kasutasid saksa väed esimest korda mürkgaasi inglaste vastu. Antanti riigid suutsid veenda Itaaliat nende poolel sõtta astuma. Tekkis uus rinne Itaalia ja Austria-Ungari vahel. Serbia väed purustati Saksamaa ja Bulgaaria poolt.
Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.(1) 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid Eesti armee löögirusikaiks kohapeal valmistatud soomusrongid ja soomusautod. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Merili Müür 203 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Sõjapõhjused................................................................................................................4 Riikide sõjaplaanid..................................................................................
Teoorias kirjutas ta, et keskkond ei koosne inimestest vaid välispoolsetest jõududest [CITATION Aco19 l 1033]. Nightingale ja Hendersoni teooraist tuleb välja üks erinevus, kus Hendersoni arvates saame läbi keskkonna vältida vigastusi, kuid Nightingale teoorias mõjutada patsiendi seisundit. 2.2. Tervis Peplau definitsioon tervisele on sarnane teistele teoreetikutele. Ta kirjeldab teoorias seda nii inimese enda kui ka tema isiksuse edasiliikumise protsessi loomingulisuse, kogukonna, isikliku ja konstruktiivsuse poole [CITATION Aco19 l 1033]. Hendersoni teoorias tervise definitsioon põhineb üksikisiku võime toime tulla vastavalt tema 14nele komponendile. Tema 2 arvates hea tervis tähendab inimesele väljakutset. Seda mõjutavad mitmed aspektid nagu näiteks emotsionaalne tasakaal, füüsiline kui ka intellektuaalne suutlikkus, inimese vanus ja ka kultuuriline taust
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi nin...
pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga . Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks). 1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool ülekaalu, kuid aasta lõpuks
Võetakse vastu otsus kuulutada Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 1940.a augustis võetakse Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Samal kuul valitakse Johannes Vares-Barbarus ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ja seda tööd teeba ta kuni surmani. 1941.a alustas Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule.(st. Alanud oli II maailmasõda).1941 juulis, pärast sõja puhkemist evakueerus Barbarus Nõukogude Venemaale, Leningradi, et organiseerida evakuatsiooni. Rinde edasiliikumise tõttu ei õnnestunud tal enam Eestisse tagasi tulla. Ta hakkas organiseerima evakueerunud eestlaste tööd, kunstilist isetegevust ja rahvusväeosade loomist ning väljaõpet, aga ka eestlastele suunatud raadiosaateid. 1946. aastal omistati talle kõrgeim autasu- Lenini orden, võttes arvesse tema suuri teeneid Nõukogude Eesti taassünnil. Teda autasustati ka Vabadusristiga, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. 9
vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung, Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama Venemaa – nõrgalt ettevalmistatud, Prantsusmaa soovil rünnati Ida-Preisimaad A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918 Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine) Ypres’i lahing (aprill 1915) – positsioonisõja algus, sakslased kasutasid mürkgaasi, said inglastelt siiski tagasilöögi ja nende edasitung peatati Gorlice operatsioon (mai – juuni 1915) – Saksmaa murdis Vene kaitseliinidest läbi ja tekitas Venemaale suurt kahju, kuid ei tõrjund neid sõjast välja Jüüti merelahing (mai–juuni 1916) – Saksa laevastik sattus Inglise varistuse alla,
tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. 4.5. Marne'i lahing Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest välja kurnatud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. 4.6. Tannembergi lahing Lahing toimus 26.-30. august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda lääk Austria- Ungarile. Prantsusmaa aga nõusid, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal. Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas
Inglismaa- puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega; Venemaa- nõrk ettevalmistus, armee tunduvalt suurem kuid viletsalt varustatud, kaua aega võttis selle kogunemine ja rindele saatmine; A-U- koostatud arusaamaga et A-U tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Vene vastu. 5 Tähtsamad lahingud: a Marne'i lahing- Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, ägedates lahingutes panid inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept algul sakslaste edasiliikumise seisma; b Lahingud Türgi rindel- 1915 üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta, 1916 inglased lahkusid; c Verduni lahing- Saksa asus 1916 veebr rünnakule. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsis Saksa suurtükitules raskeid kaotusi. Lahing kestis 10 kuud, hukkus 1 milj meest
Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri minutit kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 6070 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet minutit imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis.
Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel: 1914 · Algas 2. augustil. Saksa väed hõivasid Luksemburi. 4. augustil Belgia (seal tugev vastupanu). · 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa. · Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile).
· Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Liidu viimane kõrgeim riigivõimu organ*
kool eriala nimi klass ELEKTIMOOTOR Referaat Juhendaja: õpetaja linn 2015 SISSEJUHATUS Mis on elektrimootor? Kes oli leiutaja elektrimootoril? Milleks seda kasutatakse ja millised on elektrimootori alaliigid? Millised on erinevad mootoritüübid? Neile küsimustele ma saan vastuse referaadi koostamise käigus. 2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajali...
õppida. Teinekord pöiad jäävad löögi lähteasendis lõdvaks ning selle tulemusena toimub löök sarnaselt delfiiniujumisele pöiapealsega. Sagedaseks veaks on samuti löögi ebasümmeetrilisus. Põhjust tuleb otsida taas löögi lähteasendist. 4. Käte ja jalgade liigutuste rütmiline kooskõlastamine rinnuliujumises ei toimu käte ja jalgade tööliigutused üheaegselt, vaid vahelduvalt. Õige liigutuste koordinatsioon kindlustab sujuva ja häireteta edasiliikumise. Kui tõmmet alustanud käed on teineteisest eemaldunud õlgade laiuseni, algab jalgade juurdetõmbamine. Viimane kestab katkematult kuni etteviidavate käte jõudmisel lõuani- seega käte töö aktiivse osa lõppemiseni. Järgnevalt lülitub käte tõmbest saadud edasiliikumisse jalgade töö aktiivne osa, millega tagatakse liikumise pidevus. Jalgade löögi ajal sirutatakse käed täielikult välja. Kuna käed jõuavad puhkeasendisse veel
jalgadega kordamööda üleslööke. Löök tuleb sooritada nii, et vesi pritsib näo suunas. Järgmisena tuleb lasta tal ujuda selili lamades ja jalgade töötades krooli umbes kümme meetrit. Jälgida tuleb, et varbad ulatuksid veepinnani ja põlved ei tuleks liiga palju veest välja. Käte liikumine on vahelduv. Teisisõnu : kui üks käsi on vee all tõuget tegemas, on teine juba pinna peal valmis uueks tõukeks. Kätetõmbed kindlustavad kiire edasiliikumise. Liigutusel on kolm staadiumi: tõmme, lüke ja taastumine. Käsi vajub vähesel määral allapoole ja peopesa pöörab 45 kraadi ulatuses, kus pöidlapiirkond on suunatud rohkem põhja poole. Seda kutsutakse veepüüdmiseks ja valmistab ette tõmbeks. Tõmbeliigutusele järgneb poolring, kus küünarnukki hoitakse käest kõrgemal ja käsi suunab keha keskpunkti suunas ja allapoole. Poolring lõpeb ees, rinna juures ja rindkere alguses. Mingil hetkel
Selle õppimiseks tuleks paigal olles kanda esmalt raskus ühele suusale (tugijalale) ja siis viia vastassuusk käärasendisse ning kanda koos suusa- ja kepitõukega sellele keharaskus. Järgneb libisemine, mille ajal tuuakse tõuke sooritanud jalg tugijala lähedale, pööratakse sealt kohe jälle ette käärsesse asendisse ja minnakse teisele poole käärsele libisemisele. See uisutehnika variant nõuab head tasakaalu ja korras rada, samas on see väga tõhus edasiliikumise viis, kuna suusad libisevad tunduvalt otsem ja iga sammu saadab paariskepitõuge. Olemas on ka Mogreni nimeline uisustiil. Seda iseloomustab esimesel sammul sooritatav nii öelda tugiasendi tekitamine. Nimelt liigutakse lühikese käte hooliigutusega käärsele suusale, millele järgneb vabajala liikumine võimalikult enda alla ja toimub selle võimalikult otsesuunaline mahaasetamine. Nüüd suunatakse kogu paaristõuge sellele otsesuunalisele liikumisele. Kasutatud kirjandus: 1. http://et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
