Känguru - esitlus (0)

Känguru
8.B klass
Kristin Kaskema
Elukoht
Elab Austraalias ja Uus- Guineal ja sealse piirkonna väikestel saartel
Suuremad kängurud on kohandunud elama Austraalia maastikutel inimeste poolt
loodud muudatustega ning kuigi paljud nende väiksemad sugulased on ohus, on neid
ikkagi küllaga
Elukoht: hõrendikud, savann või põõsastud, neid leidub nii tasandikel kui mägedes
Eluviis
Päevase eluviisiga
Ei ole agressiivsed, kui aga sundida neid kaitsma, võivad nad saada ohtlikuks
Känguru liike:
Hiidkänguru (Macropus)
Metskänguru (Protemnodon)
Puiskänguru (Dendrolagus)
Kaljukänguru (Petrogale)
Toitumine
Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil
sõralised
Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi
Inimene on hävitanud mitut liiki känguruid, kui põllu- ja aiakahjuritena ning muutnud
need niiviisi väga haruldaseks
Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju
Vahel söövad ka loomset toitu
Vaenlased
Paljud kängurude looduslikud vaenlased on juba välja surnud
Koos inimestega on tulnud kängurudele ohtlikud dingod ja goannad
Ohtlikud on ka liivakärbsed ja inimesed
MIDA TEEB EMAKÄNGURU NÄLJA
AJAL?
Kui põuaperioodidel tekib toidunappus ja ema ei suuda piisavalt piima toota, heidab ta
poja pikema jututa kukrust välja ning laseb tal nälga surra. On igati mõttekas, et ema
kogu toidu enda jaoks ära kasutab. Järglane tarvitaks emapiima kaudu ära need
toitained, mida ema ise ellujäämiseks vajab. Kui ta nälja tingimustes hakkaks veel ka
poega toitma, lõppeks see tõenäoliselt mõlema surmaga. Poega välja visates on emal
aga suuremad võimalused näljaaeg üle elada ning edaspidi, mil toitu jälle rohkem
leidub, uus poeg ilmale tuua
MIKS ON EMAKÄNGURUL ALATI ÜKS
POEG KAASAS?
Niikaua, kui piisab toitu, on emakängurul pidevalt poeg kukrus. Kui täiskasvanud poeg
on küllalt suur, et kukrust lahkuda, sünnib ilmale uus. Emakängurul on kogu aeg üks
sündimata poeg kõhus "reservis" ja kohe järgmisel päeval pärast kukru vabanemist
toob ta ootel olnud poja ilmale
MIS TAGAB KÄNGURUTELE NENDE
SUUREPÄRASE HÜPPEVÕIME?
Jäme lihaseline saba toimib hüppel tüürina ning tagab ka looma tasakaalus püsimise.
See, mis väliselt vaadates tundub olevat äärmiselt vaevarikas, osutub tegelikult
erakordselt jõudusäästvaks liikumisviisiks. Enam kui 20-kilomeetrise tunnikiiruse
juures kulutavad hüppajad energiat vähem kui niisama raske loom neljal jalal joostes.
Selle põhjuseks on asjaolu, et känguru hüppeliigese ehitus võimaldab maandumise
põrkeenergia taas edasiliikumise energiaks muuta. Känguru hüppeliigesed toimivad
vedrudena. Selline hüppejooksustiil on omane ainult kängurudele
MISSUGUNE KÄNGURU ON
VÕIMELINE RONIMA?
Austraalia stepipiirkondade mägistel aladel elunevad kaljukängurud on suutelised oma
pehmetel käppadel asuvate küünte abil suurepäraselt ronima. Muidugi pole nad oma
võimetelt võrreldavad Euroopas elavate kaljukitsedega. On isegi selliseid känguruliike,
kes end ka puude otsas koduselt tunnevad. Nende esijalad on kohandunud okstest
haarama ning ronimisel aitab neil tasakaalu hoida pikk ja peenike saba