Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte
Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Praegusel ajal on meie elu väga e-põhine, sellel on plusse ja miinuseid. Kui me võtame praegu ajaloolise aspekti, siis ma julgen öelda, et need õpikud mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast
ise infot omandama viisil, mida on kasutanud tegelikkuses ka ju eelnevad põlved. Miks parandada midagi, mis pole katki. Halb on ka see, et juhul, kui e-õpik on internetipõhine, siis ei saa seda näiteks välismaal või muudes levialast väljas olevates kohtades kasutada. Samas, kui paksude kaantega tavaline õpik peab vastu ja täidab oma kohustuse ükskõik kus, loomulikult juhul, kui sa ta kaasa võtad. Rahakotti tegelikult e-õpikud väga ei paranda. Seadme soetamine ja selle korrashoid võib juba nõuda sadu eurosid. Lisaks pole kunagi välistatud ka võimalus, et kui tavalised õpikud maksavad vahel vanematele mitmekümneid eurosid, siis miks peaks e-õpikud tasuta olema. Alati on keegi, kes üritab endale kasumit sisse tuua. Samas, kui mõelda olukorrale, mille kohaselt soetab kool kõik vajalikud seaded ja ka õpikud sinna sisse, siis on olukord natukene positiivsem. Suure
Miinuseks oleks loomulikult, suur väljaminek. Eriti alguses, kui peab ostma mitukümmend tahvelarvutit ühe klassi peale. On olemas ka võimalus, et õpilased kannavad kaasas oma arvuteid või tahvleid. Tänapäeval on väga paljudes peredes lastel olemas oma arvuti või tahvelarvuti ja arvan, et selle kasutamine koolis muudel eesmärkidel kui mängimine ei oleks halb mõte. Kui aga kool otsustab õpilastele osta isiklikud e-õpikud, siis peaks ka arvestama sellega, et õpilased neid ei lõhuks. Siinkohal võibki tekkida probleem, et suur väljaminek läheb juba e-õpikute ostu peale ja hiljem võib minna veel suurem väljaminek nende parandamisele. Kui aga lastele korralikult selgeks teha juba algklassidest peale, et neid peab hoidma, jääks kool siiski minu arvates plussi. Minule tundub, et kool peab ühte või teistviisi koolimaterjalide peale raha kulutama, sest
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? E-õpikute loomisel on kaks külge: esimene on muidugi see, et see kergendab rahva rahakotti, kuid teine on ju hoopis negatiivsem külg kui laskuda reaalsusesse. Juba praegu istuvad noored inimesed ainult internetis ja kaugemale nad ei näegi. Kui luua veel e-õpikud siis nad ei saagi virtuaalsest maailmast kaugemale. Minu meelest ei ole see üldse mõistlik mõte, sest mis töö jääb siis õpetajatele? Me õpilased võime siis kõik koju jääda ja internetist endale "haridust" pähe tuupida ja siis võiks ju koolid ka hävitada. Kui küsimus tuleb nüüd selles, kas e-õpikud kergendavad kooli? Siis ma arvan, et kool ei tohiks olla kerge koht, vaid vastupidi. Kool on koht mis peab panema õpilased mõtlema ja pingutama. Elu on praegugi liiga mugav
kasu nendest oleks. E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja rutem ning e-õpikutele pääseb lihtsamini ligi, kui raamatutele. E-õpikud läheks ka koolile kasuks, sest siis ei lähe koolil nii palju raha uutel õpikutel ja vihikutel. Kui mingil õpikul avastatakse viga, siis on seda lihtsam parandada ja ei pea uut raamatut selle asemel trükkima. Tahvlil on ka palju rohkem kasutus võimalusi. Kirjutamis ruum pole probleemiks, teksti on lihtsam markeerida ja kopeerida tänu millele säästab palju aega ja saab kuhugi arvutisse asjad ära salvestada, kui tahvel ära kaob erinevalt vihikust
aastat vanas õpikus vananenud informatsioon. E-õpikuid saab aga uuendada pidevalt ja niimoodi saavad iga aasta õpilased õppida uute andmetega. Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arust oleks e-õpikute kasutuselevõtt igati vajalik ja hea ettevõtmine. Nii jääb vanematel palju raha kulutamata ja õpilased ei peaks enam piinlema raske koolikoti tassimise pärast. Loodan, et kui mitte lähitulevikus, siis millalgi ikkagi võtavad enamus koole oma ainekavasse e-õpikud ja teevad sellega vanemate, õpilaste ja õpetajate elu kergemaks.
Selle asemel võiks keskenduda õppimise õpetamisele, tehes õpilastele selgeks, et teadmised on vajalikud ning aitavad meid tulevikus kaugele. Kui õpitu maht oleks väiksem ja temaatika üldisem ning rohkem kokkuvõetud, tekitaks see õpilastele mingisuguse suurema loogilise pildi silme ette. See paneks võib-olla tahtma õppida, sest tulemused on silmaga nähtavad ja ei tunta, et õpitakse midagi väga keerulist. Ühe lahendusena võib tuua esile e-õpikud, mille loomisega võib-olla kitsendatakse õpitavat ning digitaalselt on üleval kokkuvõtlikud õppematerjalid. E-õpikute süsteem tekib Eestis hinnanguliselt 2020. aastaks. See tähendab, et kirjastused peavad riiklikule õppekavale vastavad õpikud ja töövihikud täies mahus netikeskkonnas kättesaadavaks muutma. Paneb mõtlema, kas selline ettevõtmine muudab koolinoorte elu lihtsamaks? E-õpikute kasutamise eelduseks on tahvel- või sülearvuti omamine juba esimeses klassis
Meie areneva tehnoloogia ja e-ühiskonna juures on loomulik, et ka koolisüsteem saab sellest arengust oma panuse. Järjest populaarsemateks on muutumas e-raamatud, mis võimaldavad ühest seadmest lugeda tuhandeid raamatuid. Samasugust võtet saaks ka koolis rakendada e-õpikute näol. E-õpikutele üleminek Eesti koolides oleks vägagi uuenduslik samm, kuid millise eelise annaksid need kooli- ja rahakoti seisukohalt? E-õpikud tähendaks seda, et igal õpilasel peaks olema kooli poolt antud või äärmisel juhul vanemate poolt finantseeritud tehnikavahend, mis võimaldaks lugeda õpikuid nii kodus kui ka koolitunni ajal. Selleks vahendiks võib olla kas e-luger, tahvel- või sülearvuti. Seadmega töötamine õppeprotsessi käigus peab olema mugav nii õpilasele kui ka õpetajale. Kui üks neist tingimustest ei pea paika, siis kaasnevad komplikatsioonid, mis tekitavad peavalu mõlemale osapoolele
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskond areneb kiiresti ja innukalt. Arengus mängib olulist rolli arvutimaalilm. See muudab paljud aeganõudvad ja kauged tegevused kiireks ning kättesaadavaks. Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas
ESSEE Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on väga suureks probleemiks koolikottide raskus ning sellega kaasnevad seljavaluprobleemid. Mõned lapsed jätavad enda arvates mittevajalikud kooliasjad koju, et koolikotti natukenegi kergem ning mugavam tassida oleks. E-õpikud lihtsustavad tunduvalt koolis käimist. E-õpikud on viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud ning paljud koolid on kaalunud nende kasutusele võtmist. Senini ei ole see veel eriti rakendust leidnud, kuid sellise lahendusega oleksid rahul nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, kuna laheneksid nii mõnedki probleemid, mis on seotud seljavalude ning raske koolikotiga. Oleks ju tore, kui igal õpilasel oleks oma kooli
Robin Bogens, 9a Jõhvi Gümnaasium Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval edenevad ühiskonna erinevad valdkonnad aina kiiremini. Üheks jõudsamalt arenevaks ning arendatavamaks osaks on elektroonika ning infotehnoloogia. Üha enam mõeldakse tehnoloogias välja digiajastule kohaseid nutiseadmed. Nii liigub „digirada“ mööda ka haridusvaldkond. Üheks innovaatilisemaks ideeks on e-õpiku kasutuselevõtmine koolides. Mis on üldse e-õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad
vaadata nutiseadme ekraani, see rikub märgatavalt rohkem silmi, kui õpikust lugedes. Kahjuks on ka olemas oht, et õpilased hakkavad vähem suhtlema ja see on niigi suur problem tänases ühiskonnas. Enamus on pidevalt oma nutiseadmetes kinni, harjudes nii ära, et silmast- silma suhtlemine muutub ebamugavaks ja raskeks ning nõuab rohkem julgust. Mina arvan, et igati kergem oleks koolidel osta üks tahvelarvuti igale õpilasele, kui sadu võib olla isegi tuhandeid õpikuid. E-õpikud kergendavad küll koolikotte ja mõningal määral ka rahakotte, kuid nutiseadmed on vähem vastupidavamad ja suurem võimalus on neid katki teha, kui tavalisi õpikuid. Siiamaani on koolid, kes kasutavad nutisüsteemi, Rahul ja ka õpilastele on e-õpik meelepärasem, kui paberkandjal õpik.
olla. Sellise haridusrevolutsiooni läbi viimiseks peab riik võrdselt toetama kõiki koole. Nutiseadmete kasutamine õppimisel ei tohiks olla ainult erakoolide privileeg. Isegi kui e-õpikute kasutamine kooli tahvelarvutites muudab õpilase koolipingi tühjemaks, tuleb kodus kasutada tavalisi paberkandjal õpikuid ja töövihikuid, sest nutividinat koju võtta pole võimalik. Vanemate rahakoti seisukohalt ei olegi vahet, kas e-õpikud või mitte. Digitaliseeritud õpikute maksimaalne efektiivsus väljenduks siis, kui igal õpilasel on ligipääs nutiseadmele nii koolis kui ka kodus ja seda ka alles siis, kui lapsevanema ostetud vidina hind jääks väiksemaks praegu õpikutele kulutatud summast. Kui igal lapsel oleks oma isiklik iPad, siis võib kindel olla, et selle kasutamine ei piirduks ainult õppetööga. Nii võib juhtuda, et mõnigi lõhub oma kalli vidina ära. Siis tuleb vanematel
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis teeb häält, näitab pilti ja mida saab o...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest, kuid kas need on ikka hea ja sobiv alternatiiv klassikalistele paberõpikutele? Paari viimase aasta jooksul on kiirelt populaarsust kogunud e-raamatud, mille võidukäik algas koos tahvelarvutite levimisega. Kui paberkandjal raamat ja klassikaline õpik on väga suurel määral sarnased, siis ...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? 21. sajandit iseloomustatakse eelkõige infotehnoloogia ja tehnika arengu poolest. See areng pole mõjutamata jätnud ühtegi tähtsat eluvaldkonda, kaasa arvatud haridust. Seetõttu olemegi tänaseks jõudnud teelahkmele, kus ühel pool terendab uuenduslik idee õpikute täielikust digitaliseerimisest ning teisel pool harjumus jätkata õppimist traditsiooniliselt vanade heade paberkandjal õpikutega. Kui aina arenev ning uuenev ühiskond viitab selgelt, et valituks peaks saama esimene variant, siis paraku pole see idee siiski kõigile üheselt nii vastuvõetav ja selle idee elluviimine sugugi nii kerge toiming, kui esmapilgul näida võib. Üheks suurimaks ning määravamaks plussiks õpikute digitaliseerimise puhul on kindlasti see, et nende kasutuselevõtt kergendaks oluliselt õpilaste koolikotti. See muutus oleks kindlasti märkimisväärselt oluline just algklasside õpilaste ning muretseva...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära. Maie Oppar AÜ eriped II 08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raame...
Lugemine rikastab Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui olla mingis valdkonnas professionaal, on kasulik uurida, mida arvavad teised sama tegevusala inimesed. Just nende erinevad vaatenurgad võivad ...
Ühiskond Tarbimismaksud- Käibemaks, 20% , kaupadelt ja teenustelt, 9% õpikud jne, maksavad kauba ja teenuse tarbijad. Aktsiisimaks, kaupadel millel on negatiivsed välismõjud(alkohol, kütus, tubakas), tarbija, määrad erinevad. Pakendi aktsiis, keskkonnale kahjulik. Tööjõumaksud- Sotsiaalmaks- tööandja, 33% töötaja palgalt, riigikassasse, 20% pensionikindlustus ja 13% tervisekindlustus Töötuskindlustusmaks- 3 %, maksavad mõlemad. 2% töövõtja, 1% tööandja Maksustamise põhimõttet- Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e. Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused??? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõ...
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui olla mingis valdkonnas professionaal, on kasulik uurida, mida arvavad teised sama tegevusala...
Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljap...
Vanasti sai selline asi toimuda vaid siis kui õpetaja oli klassist väljas või vahetundide ajal. Tundide ajal oli vaikus ja kord. Vanasti kirjutasid lapsed krihvliga tahvlile ja kui tahvel täis oli pidid lapsed kõik ära kustutama. Paberit oli vaid rikkamatel. Praegu on pabervihikud kõigile kättesaadavad ja kui lehekülg täis saab, siis keerame lihtsalt uue lehekülje. Veel saab tekste arvutisse trükkida ja printerist välja printida. Lisaks on tänapäeval e- raamatud ja e-õpikud, mida õppetöös kasutada saab. See võimalus pole veel kõikides koolides, aga loodan, et varsti on. Siis muutub ka raske koolikott kergemaks. Kui tänapäeval on vaja on vaja kellelegi midagi edasi öelda siis helistatakse telefonile või kasutatakse arvuteid, kus on mitmeid suhtlusvõrgustikke, aga siis tuli minna ise teise talusse uudiseid teatama. Tänapäeval kuulame muusikat arvutist ja muudest selleks mõeldud seadeldistest, aga siis laulsid lapsed ise ja mängisid pilli
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal- ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Library of Congress: Esmalt otsisin lihtotsinguga Fjodor Saljapini järgi, aga vasteid ei tulnud. Seejärel proovisin ,,Shaljapin" ning endiselt ...
Mis, miks ja kuidas asendab lugemist? Lugemine on ainulaadne nähtus. Mõned ütlevad, et seda saab asendada, mõned aga ütlevad et mitte. Mina väidan aga, et on tegureid, mis võivad asendada lugemist, kuid lugemine ei tohi täiesti ära kaduda, sest see on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Mis võib lugemist asendada? Toon näiteid iseenda elust, mis on mõjutanud minu enda lugemishuvi vähenemist. Näiteks teised huvid, nagu sport, tantsimine, muusika vms. Kui sa teed pidevalt trenni, siis paratamatult võib sul aega jääda üsna napiks. Sellele kaasa aitavad ka näiteks kodused tööd. Minu lugemist mõjutavad või peaaegu asendavad filmid. Siin on tegevus juba pakutud ja me saame seda lihtsalt jälgida. Kõik filmid ka ei sobi igale inimesele, näiteks mulle meeldivad fantaasia-ulme või armastusfilmid. Vahepeal ma olin nagu täielik kinomaan, vaatasin päevas 2-3 filmi (suvel). Raamatuid asevad ka sellised ...
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
Ainevaldkonnad · Kirjandus · Vene keel · Eesti keel · Saksa keel · Käsitöö ja kodundus Eesmärgid · Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine · Äratada lastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu · Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine · Õpilaste omavaheline suhtlemine · Projekt tulemuste avaldamine internetis Oodatavad tulemused · Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses · Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaat...
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika ...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 191...
KURESAARE AMETIKOOLI ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÜLDSÄTTED Sisekorraeeskiri määrab ära kooli õpilaste käitumisreeglid ja muud tegutsemiskokkulepped koolis §1. Käitumine koolis ja selle territooriumil Õpilane 1. Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Võtab osa õppetundidest ja täidab õpetaja poolt antud ülesandeid. 2. Hoiab oma õpilaspiletit ja muid dokumente. 3. Hoiab ja kaitseb kooli ning valitud eriala mainet. 4. Hoiab kooli ja kaasõpilaste vara. 5. Hoidub tegudest, mis takistavad teistel õpilastel ja kooli töötajatel oma kohustuste täitmist. 6. Hüvitab koolile tekitatud materiaalse kahju (või teevad seda õpilase vanemad/hooldajad). 7. Ei puudu koolist põhjuseta ega hiline tundidesse. 8. Edastab puudumisteate rühmajuhatajale esimesel puudumispäeval. 9. Teatamata jätmise korral on rühmajuhatajal õigus arvestada puudumist põhjuseta puudumisena....
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes elegantne kehahoid, kõnnak, tantsimine, ujumine, kreeka viievõistlus) Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste ...
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Com...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · ...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühik...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine................
Lihula Gümnaasium Leonhard Euler Referaat Õpilane:Maarja Kumm Juhendaja:Andres Arumäe 1 Sisukord Noorus...........................................................................................................................3 Euleri teadustööd...........................................................................................................4 Lisa................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Noorus Euler sündis 15.aprillil 1707.aastal Paselis(Sweits).Tema esimene õpetaja oli isa,kalvi...
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikk...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
