Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? (0)

1 Hindamata
Punktid

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?
Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima e-õpikutest ja mis on nende plussid ja miinused. Üksikud koolid on juba vahetanud osades klassides tavalised õpikud e-õpikuteks ja jälgivad kuidas õpilastele need sobivad. Eestis on suur plaan vahetada õpikud välja e-õpikuteks. Kuid arvestada tuleb ka kooli väljaminekutega, mitte ainult õpilaste mugavustega.
Üks suurimateks plussideks olekski kindlasti koolikoti kergemaks muutumine. Õpilased peavad igapäev kaasas kandma vähemalt viie tunni õpikuid koos töövihikute ja vihikutega. Kõik need õppematerjalid kaaluvad kokku üpris palju. Kui tekiks võimalus panna need samad materjalid kokku ühte elektroonilisse seadmesse, oleks see väga positiivne. Lapsed ise ei peaks enam kandma kaasas mitu kilo kaaluvat kotti. Tihti ka räägitakse, et laste hoiak on saanud kahjustada raskete õpikute pärast ja e-õpik ja kergem koolikott, parandaks ka selle probleemi ära.
Miinuseks oleks loomulikult, suur väljaminek . Eriti alguses, kui peab ostma mitukümmend tahvelarvutit ühe klassi peale. On olemas ka võimalus, et õpilased kannavad kaasas oma arvuteid või tahvleid. Tänapäeval on väga paljudes peredes lastel olemas oma arvuti või tahvelarvuti ja arvan, et selle kasutamine koolis muudel eesmärkidel kui mängimine ei oleks halb mõte. Kui aga kool otsustab õpilastele osta isiklikud e-õpikud, siis peaks ka arvestama sellega, et õpilased neid ei lõhuks. Siinkohal võibki tekkida probleem, et suur väljaminek läheb juba e-õpikute ostu peale ja hiljem võib minna veel suurem väljaminek nende parandamisele. Kui aga lastele korralikult selgeks teha juba algklassidest peale, et neid peab hoidma, jääks kool siiski minu arvates plussi.
Minule tundub, et kool peab ühte või teistviisi koolimaterjalide peale raha kulutama, sest praegugi peab kool iga paari aasta tagant või tihedamini ostma uusi õpikuid, sest õpikud lähevad katki, õpiku sisu vananeb või õppekava uueneb. Aga kui oletada, et õpilased tõesti hoiavad tahvelarvuteid kus nad õpivad, tuleks e-õpikute ostmine kindlasti odavam.
E-õpikutega kaasneks veel üks suurem probleem. Kui juba praegu on vanematel raskusi lapsi arvutitest ja internetist eemale hoida, ei oleks võibolla tehnoloogia kooli toomine kõige parem idee. Kuna isegi praegu ei suuda noored natukest aega internetis eemal hoida ja koguaeg on seda vaja kontrollida, siis mis saaks siis kui ainukesse kohta, kus nad telefonist peavad eemal olema, tuuakse elektroonika . Juba praegu ei oska paljud korralikult päriselus inimestega suhelda ja on tekkinud terviseprobleemid . Ei käida õues, vaid istutakse toas ja mängitakse arvutimänge või ollakse Facebookis. Selle koha pealt pooldaksin ise ma pigem õpikuid.
E-õpikute Eesti koolidesse toomisel on palju plusse ja miinuseid kõigi osapoolte jaoks. Kindlasti on probleeme veel palju rohkem. Isegi sellised, mida me praegu ette ei suuda kujutada. Mulle isiklikult meeldiks jääda õpikute juurde, kuigi neid on kohutavalt raske ja tüütu iga päev kaasas kanda. Mulle ei meeldi lugeda õpikuid ja raamatuid kuskilt telefonist, tahvlist või arvutist, sest minu jaoks on neid ebamugav lugeda ja üritan niigi vähendada aega, kus ma istun teleka-,arvuti- või telefoniekraani ees. Ometigi kaldun arvama , et e-õpikud ikkagist tulevad, sest maailm liigub edasi ja Eesti on juba praegu väga e-riik. Samuti veedavad väiksed lapsed aina rohkem aega tehnoloogia ümber ja nende võib tunduda isegi loomulik, et koolis peaks õppima e-õpikutega. Arvan, et e-õpikute mõju rahakotile või koolikotile näeme alles tulevikus, kui e-õpikud on reaalselt kasutusele võetud. Seni kaua peame ootama ja teemat edasi arutama.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti #1 Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi

Ühiskond
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid

Kirjandus
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis

Kirjandus
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti
4
docx

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti?

Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on tehnika suur osa meie elust. Tehnika on peaaegu igal pool kasutusel ja seda hakatakse veel rohkematel aladel kasutama ja arendama. Praegu on inimestel suureks küsimuseks, et kas koolides võiks hakata kasutama e-õpikuid või jääda raamatutele ning kui võtta, siis mis kasu nendest oleks. E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja

Kirjandus
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said

Ajalugu
Lapse areng ja arvuti
16
doc

Lapse areng ja arvuti

...................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut.

Informaatika
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

õpivad. Projektist, Te teate, mis raskused on olemas ja kuidas neid likvideerida. 1. Teise keele keelekümblusprogrammid Keelekümblusprogrammid on sellised õppeprogrammid, mille puhul kasutatakse koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 45­60 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun