Miks tänapäeva inimesed peaksid rohkem raamatuid lugema? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Lugemine rikastab

Lugemine rikastab Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus

Eesti keel

13

doc

Uurimus Noored ja lugemine

Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha.

Eesti keel

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil ­ kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A

Eesti keel

11

docx

E-raamatute kasutamine ja ajalugu

Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö esimeses osas võetakse vaatluse alla e-raamatute ajalugu, e-raamatute plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen küsitlenud Valga Gümnaasiumi õpilasi, et saada teada nende arvamused e-raamatute kohta.

Arvuti riistvara

11

docx

E-raamatud uurimistöö

1989. aastas augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10nda e-raamatu ''King James Bible''. 1991. Aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut ­ ''Alice Imedemaal'' ja ''Peeter Paan''. Pärast esimese netibrauseri Mosaic välja laskmist kahekordistus Gutenbergi Projekti jõudlus igal aastal. Augustis 1997 jõudis Projekt Gutenberg oma 1000nda e-raamatuni. 1998. Aastal teatas Michael Hart, et tema eesmärk on jõuda 10 000 e-raamatuni. See eesmärk saavutati 2003. aasta oktoobris. Sissetrükitud raamatuid hakati põletama CD-dele ja DVD-dele. Kuna toorikud olid odavad saatis Gutenbergi Projekt tasuta koopia kõigile, kes seda tahtsid. 10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga. Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005. aasta jaanuaris jõuti 15 000nda raamatuni, milleks oli George Santayana ''The Life of Reason''. Tänaseks on Gutenbergi

Informaatika

38

docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013. aastal Ülenurme Gümnaasiumis põhikooli 6. ja 9. klasside õpilaste seas (Lisa 1). Küsimustikule vastajad pidid andma vastuse ka püstitatud oletustele. Hüpoteesid olid järgnevad: 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. 3 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Varasemad uuringud Tallinna Reaalgümnaasiumis tehtud uurimustööst (Pungas, 2008) selgus, et vanuse kasvades uudiste lugemise populaarsus internetiportaalidest suureneb. Samas paberkandjal ajalehti loevad vanemad õpilased vähem. Ajalehtede ja internetimeedia lugemist koos

Kirjandus ja ühiskond

59

pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

......................................................................... 33 2.6.4. Küsimus 18. Võõrkeelne kirjandus ............................................................................. 37 2.6.5. Küsimus 19. Lugemise meeldimine ............................................................................ 38 2.6.6. Küsimus 20. Palju lugevad õpilased............................................................................ 39 2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda............................................................................... 41 2.7. Tulemuste kokkuvõte ......................................................................................................... 45 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 48 LISA 1 Küsitlus ...................................................................................................................

Kirjandus

17

doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

eluvaldkondades. Laps kasvab aga eelkõige eeskuju najal (Talts&Tilk 1997:36). Teatud arenguetapis vajavad lapsed juhendajaid ja eeskujusid sama palju kui korralikku kasvatust. Juhendaja roll ei ole turvata lapse emotsionaalset baasi, vaid parandada tema arusaamist maailma asjadest. Vanavanemad võivad olla suurepärased juhendajad.Vanavanemad kannavad endaga kaasas elutarkusi ja traditsioone (Kropp 2001:262). Viis põhjust, miks vanavanemad peavad käe ulatama. · Neil on laste kasvatamises teatud kogemusi ning nad võivad mõnikord olla paremad hooldajad kui lapse oma vanemad. · Neil on sageli dollar või paar lastelaste peale kulutamiseks. · Nad ei istuta lapsi televiisoriekraani ette, nagu mõned lapsehoidjad teevad. · Sellepärast, et vanemad vajavad kogu abi, mida nad saavad ­ laste kasvatamine on raske nendele perekondadele, kus on vaid üks palgateenija, kurnav nendele, kus

Eelkoolipedagoogika

Kommentaarid (0)