50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liivia18
Õppematerjali autor
FOVISM Ebe-Kai Huuse 12a Fovismi nime tekkimine · 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), esines oma maalidega rühm noori kunstnike · maalide metsikute värvide ja tingliku joonistusega pildid tekitasid peaaegu skandaali · Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest Rühmitus · Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna t
nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks Kunstiajaloolased räägivad fovismist kui moodsa kunsti esimesest suurest liikumisest. Samuti oli fovism ka esimene ekspressionistlikku laadi suund maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele rännakule läbi kunstniku maailmapildi, mida andis edasi antinaturalistlik vorm ja värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses
FOVISM ARENG Uuendusliku kunsti ühiskondlik seisund oli 20.sajandi alguseks paranenud. Erinevad stiilid ja voolud kunstis. Žüriiga näitus, Pariisis 1903. aastal asutatud Sügis salong. 1905.aastal paistis silma rühm noori kunstnikke. Uue rühmituse nimi – foovid. (prantsuse k. fauves –”metsikud” Henri Matisse. Madame Matisse (Roheline joon). 1905. Tunnused Kirkad värvid, jõulised, värvid suurte laikudena. Oluline oli väljendada meeleolu. Valguse ja varjuga modelleerimine. Objektide ainuomaste värvide kujutamine. Eeskuju saadi Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive.
Fovism Merilin Raidmets 2012 Fovistid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice De Vlaminck · André Derain · Georges Braque Fovism algab · Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" Fovism · Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine
vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906)
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid