Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Fovism (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Fovism #1 Fovism #2 Fovism #3 Fovism #4 Fovism #5 Fovism #6 Fovism #7 Fovism #8 Fovism #9 Fovism #10 Fovism #11 Fovism #12 Fovism #13 Fovism #14 Fovism #15 Fovism #16 Fovism #17 Fovism #18 Fovism #19 Fovism #20 Fovism #21 Fovism #22 Fovism #23 Fovism #24 Fovism #25 Fovism #26 Fovism #27 Fovism #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liivia18 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
ppt

Fovism

FOVISM Ebe-Kai Huuse 12a Fovismi nime tekkimine · 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), esines oma maalidega rühm noori kunstnike · maalide metsikute värvide ja tingliku joonistusega pildid tekitasid peaaegu skandaali · Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest Rühmitus · Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna t

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

FOVISM

vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906)

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

Fovism

Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul. Konrad Mägi: Pühajärv, Merikapsad, Maastik kividega. Nikolai Triik: Menningu portree, Soome maastik. Paul Burman: Kitsekari. Georg Hellat: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone. Oskar Kallis: Linda, Kalevipoeg allmaailmas. August Jansen: Luigejaht. Eliel Saarinen: Endine Krediitpanga hoone Tallinnas.

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Fovism

värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906)

Kunst
thumbnail
1
doc

Fovism

FOVISM Aeg:1901 Pariis Nimetus:kriitikutelt maalilaadi 2.analüütiline kubism.objekt on jagatud geom.kujunditeks ja kohta,pr.k Fouve-kiskja Põhjus:1901.a toimunud Goghi segi paisatud;võeti kasutusele kollaaztehnika (Pablo Picasso) mälestusnäitus,mille eredad värvid andsin tõuke uue suuna 3.sünteetiline kubism-suured erksad värvilised tekkele Tunnused:võtsid eeskuju Goghi töödestpuhtad pinnad,millele kuj sooviti lihtsustatult *eestis ado erksad värvid,mis olid vastupidised looduseleerineva vabbe,eduard ole,märt laarmaa,arnold akberg FUTURISM suurusega värvilaigudhooletud pintslilöögidtinglik Aeg:1909 itaalia nimetus:it.k futoro-tulevik eesmärk:luua joonistusjulged moonutusedkindlapiiriline kunstmis katkestab sidemed minevikuga tunnused: rühmitusenamasti kuj. loodusvaateidruumilisusest vaimustus tehnika(eriti masinate)arengu vastukuj aja kaugenemine Eesmärk: väl

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Fovism

Fovism 20.saj alguse kunst. Voolu nimi on fovism, kuid kunstnikke nimetati foovid või fovistid. Prantsuse keeles tähendab sõna foovid metsikuid. Tinglik algus on aastal 1905, kui kunstnikud äratasid tähelepanu Pariisi Sügissalongi näitusel. Fovism on eelnevate voolude (impressinoism, neo- japostimpressionism) loogiline edasiarendus. Fovismile on iseloomulik: · Puhtad erksad värvipinnad, mis sageli vastuolus loodusega · Maalimislaad on hoogn, jõuline · Joonistus on lihtsustatud, vormid sageli moonutatud · Ei taotleta ruumilist sügavust Fovidele oli kõige tähtsm meeleolu väljendamine. Rõhutati värvide ilu. Enamasti valitseb nende töödes rõõmus meeleolu. Henri Matisse- Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis. Parimaks väljendusvahendiks olid värvid. Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandv�

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

FOVISM

FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest,

Kultuur
thumbnail
2
docx

20. saj kunst

Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued

Kunstiajalugu



Lisainfo

piltte on palju

Meedia

Kommentaarid (1)

mmargit profiilipilt
mmargit: Oli kasu
21:21 07-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun