Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dome des Invalides". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kompleks, kuppel, arhitekt, kullatud, mansart, kupli, koduks, vaesunud, päikesekuningas, jules, hardouin, rooma, barokk, keskelemõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on
ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene suur kuppelkirik Prantsusmaal. Eeskujuks oli Lemercier`le sealjuures Maderna Santa Susanna, kuid prantsuse meistri teos on lihtsam, kainem ja rangem. Lemercier jätkas ka Louvre`i lossi ehitust, osalt Lescot`kavandite järgi; Lescot`stiili vaimus on teostatud läänepoolne läbikäigupaviljon, nn Kellapaviljon (Pavillon de l`Horloge), prantsuse arhitektuuri ilusamaid meistriteoseid. Jacques Lemercier. Kellapaviljon ● Francois Mansart (1598-1666) Kõige rahvuslikum ja prantsusepärasem varabaroki arhitekt, kelle kuulsus põhineb lossehitistel. Need osutavad suurt osavust põhiplaani kujundamisel ja suurt maitset ning jõudu välisarhitektuuri teostamisel. Mansart`i suurim meistriteos on a. 1642-1650 ehitatud loss Maisons-sur-Seine`is Pariisi lähedal. Seinte liigendus selles on väga lihtne, rahulik, sirgjooneline ja harmooniline. Mansart hülgab täielikult itaalia
Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte
· 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid ·Lammutati SPR ajal ·Eeskujuks Saksamaa Reini jõe äärsetele kirikutele, nt Maria Laachi kloosterkirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri kirikutele Põhja-Prantsusmaa ja Inglismaa · 2 läänefassaaditorniga, nelitisega · Ladina rist · Nt Durhami katedraal Inglismaal, siit algus ka ristroidvõlvil Itaalia 1. Pisa toomkirik · Nelitise kohal kuppel · Ümarhoone kohal samuti kuppel ristimiskabel (baptisteerium) · Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis · Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused
Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte
HAMPI templikompleks Vijayanagari ("Võidu linn") linn, India Vijayanagari linn on olnud kunagi Hindu impeeriumi keskus ja India lõunaosa üks suurimaid linnu. Õitseng algas 14. sajandi esimeses pooles. Linnast on säilinud varemed. Suurim on 52 meetri kõrguse gorupa'ga tempel, pikk sammaskäiguga tänav, 11 kuppelsaaliga elevanditallid, kus peeti kuninglikke loomi. Linnas on ,,püha küla"- Hampi templikompleks, mis on üks India suurimaid. Legendi kohaselt on kompleks seotud India pühakirja ,,Ramajanaga" ja hindu jumalate Siva ning Parvati eluga. Hampis on Vitthala tempel, mida seostatakse jumal Visnuga. Välimisi sambaid kutsutakse ,,musikaalseteks sammasteks", kuna need kajavad koputuse peale vastu. Templi juurde kuulub ka Visnu kivikaarik, mille rattad olevat algul ringi käinud. Moslemid on linna vallutanud 2 korda. Teisel korral aasta 1565 neil see ka õnnestus. Selle käigus JENNE (Djenne) MOSEE
matusekambrina, tihti aga ka hõimujuhi eluasemena. Kõige keerulisem megaliitehitis on kromlehh (keldi k. krom ring, lech kivi), milles väljenduvad ruumi, rütmi, proportsioonide, mastaabi ja vormi elementaarsed seadused. Tinglikult võib kromlehhiks nimetada ka Carnaci menhirite ansamblit. Kuulsaim kromlehh asub aga Inglismaal Salisbury lähedal Stonehenge`is (1900-1600 a.eKr.). See hiigelsuur lunaar- ja solaarkultusele pühendatud kompleks on megaliitehitistest kõige paremini säilinud. Stonehenge`is ümbritseb kivisammastik 32 meetrise läbimõõduga ringi, mille keskel on viis hobuserauakujuliselt paigutatud triliiti (triliit kolmest rahnust koosnev kivivärav). Nende vahel paikneb altarikivi. Ümber tsentraalse kivisammastiku on säilinud veel jäljed kolmest sama keskmega kivipostide ringist, millest suurima läbimõõt on 80 meetrit ja neid omakorda ümbritsevast veel suurema diameetriga ringmuldvallist
Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen Campen 1596-1687 – Amsterdami raekoda(praegune kuninga loss) Prantsusmaa – baroki ajastu oli Prantsusmaa hiilgeajastu, valitses klassitsistlik alatoon varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse, Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine
Tüüpilisteks kaunistusteks olid girlandid, vaasid, urnid, putod, S-kujulised voluudid, väikesed ovaalsed aknad ja kartusid. Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine Barokk-kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid voluudid. Baroki esindajad: Gian Lorenzo Bernini (1598-1680) Itaalia kõrgbaroki arhitekt ja skulptor. Tema peamised tööd Roomas on Peetri kiriku esist väljakut ümbritsevad poolringikujulised kolonnaadid ning Sant' Andrea al Quirinale kirik.
-filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale.
1) 14.sajand - trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand - quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand - cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia renessanssarhitektuur 15-16.sajand FIRENZE Vararenessansis peamiseks arhitektuurikeskuseks Firenze 16.sajandil keskuseks kujunevad uuteks keskusteks Rooma ja Veneetsia Firenze on tänapäevalgi suur linn (1860ndatel aastatel oli ta Itaalia pealinn) Asub Arno jõe kaldal Firenze Toomkirik 13.-14.sajandil ehitatud aga kuppel on renessansiajastu uus mood Roomas küllaltki hästi säilinud Panteon Toomkiriku kuplist on saanud Firenze sümbol Selle ehitamine oli küllaltki suur probleem (koosneb kahest kihist) Ta on 8-tahuline Väliselt küllaltki lihtne, lõpeb üleval suure laternaga, ümmargused aknaavad Marmorist ehitatud gooti katedraal Teravkaared kaovad ja tulevad asemele ümarkaared või täisnurksed ukseavad ja aknad Lk 36 San Lorenzo kirik (Tsentraalehitis)
Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju
stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel. Kiriku põhiplaan muutub põhiplaan piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. 2.Rooma Peetri kirik- interjöör- eksterjöör Kirikut ehitati terve sajand. Algselt otsustati, kas hoone peaks olema tsentraalhoone, kuid lõpuks otsustati, et ikka pikihoone. Arhitektuurikonkursi võitis Carlo Maderno. Interjöör: Eksterjöör: Michelangelo kavandas kupli
kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt). Kirikus peegeldub gooti maailmapildi asendumine uue, teaduslikel ja esteetilistel otsingutel põhinevaga. Brunelleschi loominguline tippsaavutus määras Itaalia renesssansi põhisuunad, nihutades Itaalia taas õhtumaise kultuuriruumi keskmesse.
Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J. Hardouin Mansart Invaliidide kuppelkirik Pariisis (1675–1705) A..Schlüter Berliini loss (1698-1706) J. Fischer von Erlach Karl Borromäuse kirik Viinis (1716–35) B. Neumann Würzburgi loss (1719-44) M. D Pöppelmann Zwinger Dresdenis (1711–22) Ch. Wren Püha Pauli katedraal Londonis (1673–1710) J. Churriguerra Salamanca raekoda (17. saj)
2. ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr 2.1. Vana-Egiptuse arhitektuur Sarnaselt teiste varajaste ehituskunstidega ei ole ka palju säilinud Vana-Egiptuse ehituskunstist.. Säilinud on vaid religioosse kultusega seotud hauamonumendid (püramiidid). Tollel ajal peeti surma siirdumiseks teise eluvormi ja lahkunute (kuningad, vaaraod) surnukehi püüti igati säilitada. Nii kerkis Sakkarasse ca 2780-2680 eKr arhitekt Imothep´i nõuandmisel vaarao Dzoseri jaoks haudehitis (joonis 2) ehk lubjakivimürakatest ning tellistest kaldus seintega astmikpüramiid. Selle kõrgus ulatus 60 meetri kõrguseni. Vaaraode haudadest said monumendid, kus astmikpüramiid sümboliseeris treppi, mida mööda surnud vaarao sai taeva poole liikuda. [4] Joonis 2. Vaarao Dzoseri astmikpüramiid [5] Üks seitsmest vanaaja maailmaimest on praeguse Kairo lähistel Gizas keset kõrbe asuv püramiidide
Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole.
foorumiteks. Foorumi ääres asusid kohtuhooned, raamatukogud, turg ja eelkõige oli see teede ristumise koht. Raamatukogu ehituslik tüüp oli basiilika, mis hiljem sai kohtute, koosolekute pidamise kohaks ja ristiusu ajal kirikute ehitamisel tüüphooneks. Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik. Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega
ära Barberinid. Praeguse Panteoni kohal seisis ka varem sama otstarbega nelinurkne hoone, mida tabas 110. a. välk ja mis põlengus hävis. Eelmise hoone rajaja oli keiser Augustuse väimees Agrippa. Seda tõendab ka praeguse hoone frontoonil (ehisviilul) ilutsev kiri: M (arkus) AGRIPPA L(uciuse) P(oeg), KOLMANDAT (aega) KONSUL, PÜSTITAS (selle). NB! Suurenda pilte! Panteon tänapäeval ja u. 1900 aastat tagasi (makett) Praeguse Panteoni arhitekt ning rajaja oli keiser Hadrianus isiklikult. Ehitustööd kestsid 2 aastat (123-125 pKr.) Tänu sellele, et paganlikust pühamust sai õige pea ristiusu kirik (Santa Maria Rotonda kirik), on seda hoonet muudetud väga vähe. Rotundi e. ümarehitise läbimõõt on 43,4 m, ta on kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 m. Ehitise hingemattev ilu tuleneb tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 8,7 m laiune ümmargune avaus nn. oculus (silm), millest hoovab
maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe)
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse
keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on nt ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. saj püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagija Sofia katedraal. 8 Probleemiks oli ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Hagija Sofias on see ülesanne lahendatud viklite, sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nim empoorideks. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni s�
Tänan juhendaja Priidu Beierit käesoleva referaadi valmimisel tehtud soovituste eest. 5 1. Õpiaastad 1867-1893 Frank Llyod Wright sündis 8. juunil 1867. aastal Richland Centeris Wisconsini osariigis USA-s. Wrightil tekkis juba varakult geomeetriatunnetus, kuna ema andis talle mängimiseks saksa pedagoogi Friedrich Fröbeli mänguasjakomplekte. Ema tahtis, et temast saaks arhitekt: ta riputas kogu korterisse arhitektuuriteemalisi gravüüre. Pärast kooli õppis Wright kaks semestrit Madsionis inseneriteadust ning töötas kooli kõrvalt ühes ehitusfirmas. 19-aastasena kolis Wright suurlinna ning asus joonestajana tööle tuntud Chicago arhitekti Joseph L. Silsbee büroos. Aasta pärast siirdus ta firmasse Adler & Sullivan, mis oli linna juhtiv avangardistlik arhitektuuribüroo. Seal oli Wright
Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne - kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Maali- ja mosaiigikunst Maalikunst Bütsantsis ei viljeletud skulptuuri, kuna leiti, et skulptuurid meenutavad antiikseid jumalaid. Kõrgele tasemele jõudis hoopis maalikunst, seda viljeleti raamatute miniatuuridel, kirikute seintel ja kõrgelt hinnatud bütsantsi ikoonidel- puutükile maalitud pühapiltidel. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi
ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ning seda eelkõige arhitektuuris ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) 13-14.saj. eel- renessanss 15.saj vara- renessanss 16.saj kõrg- renessanss ARHITEKTUUR: Siin on antiikkunsti mõju kõige suurem. Sakraalarhitektuur. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Pilippo Bruneshlenchitegi esimesena toomkirikule kupli nelitise kohale. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Ilmalik arhitektuur. Sama mees P.B tegi ka hüljatud laste kodu millel oli palju sambaid ja kaari. Hooned olid venitatud horisontaalis pikaks ning uste kohal olid antiigipärased viilud. Lisaks oli veel palju sambaid. Leon Battista Alberti tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega ehitised, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Tiivad olid pikad ja madalad. Neid lasid ehitada rikkad. Aknad suurenesid ja esile pääses omaniku rikkus
asuvad bürood ja korterid ). Teine kolossaalne püramiidikujuline pilvelõhkuja ehitati Otamendi vendade poolt 1940 -ndatel aastatel. Selles u. 105 m kõrguses 26-korruselises hoones asuvad bürood, korterid ja hotell. Väljaku kuulsuse peapõhjuseks on Cervantese monument (Miguel de Cervantes Saavedra - 1547-1616). Tema kuulsaimate kirjandustegelaste Don Quijote (Kurva Kuju Rüütel) oma Rocinante sadulas ja Sancho Panza pronksist ratsakujud lisati väljakule 1920ndatel aastatel. Arhitekt Coullaut Valera. Cervantese fantaasiategelased on Hispaania surematud sümbolid läbi aegade. Väljaku ääres asub 1920 -ndatel avatud Museo Cerralbo, mis eksponeerib tähtsaimaid El Greco, Zurbarani, Alonso Cano, Valdés Leal'i, Tiepolo, Tintoretto ja paljude teiste kunstnike töid. Palacio Real - Euroopa uhkeim kuninglik palee. Kuninga residents al 1931 aastast, tänapäeval peetakse seal vaid riiklikke vastuvõtte. Pärast vana Alczari hävimist 1734. a
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu. Kuulsa maid funktsionais mi esindajaid on sveitslane Le Corbusier: Villa Savoye Poissy`s elamu Marseilles`s NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas. Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto:
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt
aastal. sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilst õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Taotlus vastas Venemaa Peeter I reformidest peale domineerinud poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule- pilt 6 euroopastuda, kaasajastada vene kultuuri Euroopa elementide ülevõtmisega. 25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse majanduskontrori arhitekti abi ivan jakovlev, kes viibis kiriku ehitusel kuni selle lõpliku valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud
annaabi.ee 
