Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dokumendiregistri manual". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dokumendiregistri, dokumendipuu, avaneb, tyri, desktop, veerus, kõigepealt, vajutada, metaandmed, allkirjastatud, vajutades, määratlemata, dokumendidhttp://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile. o Reavahetus toimub automaatselt. Reavahetuse katkestuseks vajutada SHIFT+ENTER.
Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi
· Klõpsata hiire vasaku klahviga vajalikus kohas. · Liikuda klaviatuuri nooleklahvidega: vasak/parem nool liigutavad kursorit 1 tähemärgi võrra, üles/alla nool 1 rea võrra. Ctrl+vastav nool viivad kursori 1 sõna/lõigu võrra edasi/tagasi. Sisestades uut teksti kirjutatu vahele, nihkub järelpaiknev tekst edasi. Kui on sisse lülitatud OVER nupp, siis kirjutatakse vanad tähed üle ja asendatakse uutega. Et seda funktsiooni välja lülitada, tuleb vajutada ekraani allosas oleval tööribal nuppu OVER, mis peaks muutuma INSRT-iks. Seda saab teha ka klaviatuurilt kasutades Insert klahvi. Kui on vaja jätta dokumendi lõppu vaba ruumi ja sisestada teksti allapoole, siis on selleks järgmised võimalused: · Vajutada Enter-klahvi nii kaua, kuni kursor on soovitud ridade kaugusel dokumendi lõpust. · Vajutada tööriistaribal ikooni Direct Cursor , lehe paremasse või vasakusse
poolt, vastutab töötaja dokumendi registreerimise eest, kui nii on ette nähtud asjaajamiskorras. Saabunud dokumendile lisatakse teised samas asjas varem koostatud dokumendid või viidatakse nende asukohale. Dokumendid registreeritakse, lähtudes dokumendi sisust ja tähtsusest. Registreerimisele kuuluvad alati: -saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avaldused, märgukirjad, teabenõuded -suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata -organisatsioonis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid -protokollid -aktid -lepingud -organisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. REGISTREERIMISE PÕHINÕUDED Dokumentide registreerimine on -ühekordne, s.t asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita -algatusdokumendi järgne, s.t algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama järjekorranumbri all. NÕUETE PÕHJENDUS -tööjõu ja aja kokkuhoid dokumendi lahendamist on hea jälgida ning hiljem on dokumente
teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata
.., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Kirjal võib olla mitu allkirja. E-kirjal on allkiri kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kirjaga võetakse kohustusi või kirjaga antakse õigusi. Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjade. Siis piisab üksnes allkirjastaja andmetest. Omakäeline allkiri kirjutatakse leotavalt ja koosneb üldjuhul eesnime esitähest ja perekonnanimest. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgitakse omakäelise allkirja kohale sulgudes allkirjastatud digitaalselt. Omakäelise allkirja asukoht: pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees- ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead, kusjuures must-valgetele plankidele või valgele paberilehele vormistatud dokumendid pole soovitav allkirjastada must tindiga, et eristada originaali koopiast. ALLKIRJASTAJA - On füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorine või autori nimel. Kirjal
dialoogiboksikäiviti KASUTAMINE VORMINDAMISEKS Laadid (Style) on sellised vormindusmäärangud, kus ühe nime alla on võetud kokku mitmeid erinevaid vormindusreegleid, mida saab rakendada tekstile laadi rakendamisega. Pealkirjalaadid nagu Heading 1, Heading 2 jne on välja toodud vahekaardi Home rühma Styles all. Laadid on enamasti lõigulaadid. Kõik võimalikud laadid kuvatakse Styles dialoogiboksikäiviti abil. Avaneb Styles aken, millest saab valida vajaliku laadi. Kui libistada kursor stiilil nimele, siis kuvatakse selle laadi sisu. Kui klikkida laadi nimel, siis rakendatakse laadi lõigule, milles paikneb tekstikursor. 11 Teksti vasakule joondamine (Left) tekitab teksti, mille vasak serv on sirge, parem aga vaba sakiline nagu sellel lõigul siin
§ 8. Autentimise võimaldamine (1) Dokumendihaldussüsteemi võib dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha isik, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud. (2) Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale. (3) Kui paberkandjal allkirjastatud dokument sisestatakse dokumendihaldussüsteemi või kui dokumendihaldussüsteemis loodud dokument allkirjastatakse paberkandjal, vastutab dokumendi sisestaja või looja digitaalse teksti ja paberkandjal allkirjastatud dokumendi sisu samasuse eest. 2. peatükk DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED 1. jagu Üldnõuded dokumentidele ja dokumendiplankidele § 10. Üldnõuded dokumentidele (2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja võimalikult lühike
samal kõrgusel ja ca 9,5 cm kaugusel plangi vasakust veerisest. 15. Viit- on kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis. Elemendi eesmärk on: hõlmata kiri dokumendisüsteemi, tõestada registreerimine, hõlbustada dokumendi haldamist ja otsingut. Registreeritavatel dokumentidel on see kohustuslik element. Viida koosseisu kuuluvad: sarja tähis dokumentide loetelu järgi, doumendi järjekorranumber dokumendiregistri järgi. Avaldus- on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes küsimustes organisatsiooni poole. Avaldused jagunevad: töötajate avaldused (nt puhkuseavaldused) ja avaldused eraisikutelt väljaspool asutust (personalikonkursil osalemiseks). Avaldused vormistatakse valgele paberilehele formaadis A4. Halduakti mõiste- Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks
tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga. Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace-klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete-klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba-kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine). PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl. File > Save) või kasuta klahvikombinatsioone Ctrl+S.
Akna alaosas on ala info sisestamiseks, otsimiseks ja redakteerimiseks. Juhtimisnuppude tähendused: OK Valiku kinnitus või tegevuse lõpp. Katkesta Tegevuse ära muutmine. Uus Uue kirje koostamine. Andmed sisestatakse akna alaosas. Uue kirje sisestamisel kahetasemelisse teatmikku on vaja eelnevalt valida grupp (tüüp), millesse kuulub uus objekt. Võimatu on sisestada uut kirjet kui kursor seisab grupil "KÕIK", programm teatab "Vali tüüp!". Tuleb vajutada nupule OK, valida vastav grupp (tüüp) ja teostada uus kirje. Uus kopeeri Uue kirje koostamine kopeerides kirjet ülemises tabelis millisel real seisab kursor. Uue kirje andmeid saab muuta akna alaosas. Muuda Kirjete korrigeerimine ülemises tabelis real kus asub kursor. Kustuta Kirje kustutamine ülemises tabelis real kus asub kursor. Otsing Otsingu käivitus ekraani allosas oleva kirje järgi. Otsimine on võimalik iga näitaja järgi teatmikus
funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta. Failide puhul võivad metaandmeteks olla faili autor, loomise kuupäev, faili loomiseks kasutatud tarkvara jne. Selline info võib paikneda faili enese sees. 4
· viiteväli - plangi ülaservast 5,5 cm ja 9,2 cm vasakust veerujoonest · kuupäeva- ja indeksiväli - plangi ülaservast 6,3 cm, viitevälja all · sõnumiväli adressaadi- ja kontaktandmete välja vahel · kontaktandmete väli plangi alumisest servast 0,9-2,6 cm Dokumentide vormistamiseks on kasutusel järgmised rekvisiidid: 1) asutuse logo, 2) dokumendi väljaandja (asutuse nimi), 3) asutuse registrinumber, 4) dokumendiliigi nimi, 5) kuupäev, 6) dokumendiregistri indeks (number), 7) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dokumendiregistri indeksile, 8) väljaandmise koht, 9) dokumendi läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge (KIIRE, KONFIDENTSIAALNE, USALDUSLIK, ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS), 10) adressaat, 11) kinnitusmärge, 12) pealkiri, 13) pöördumine, 14) tekst, 15) tervitusvormel, 16) allkiri, 17) märkus lisade kohta, 18) lisaadressaadid (jaotuskava), 19) kooskõlastusmärge, 20) viisa, 21) pitsat,
ja üldplank, mis erinevad neile trükitavate rekvisiitide poolest. Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks
ja üldplank, mis erinevad neile trükitavate rekvisiitide poolest. Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise
Standardid · EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded" · EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised" · EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid" · EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik" · EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted". · EVS 8:2000 "Infotehnoloogia reeglid Eesti keele ja kultuuri keskkonnas" · EVS882 -1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri". II Asutuse individuaalsed · Asjaajamisjuhend · Toimikute/dokumentide loetelu Dokumentide loetelu kehtestatakse tähtajatult asutuse struktuuri ja allüksuste kaupa. Dokumentide kohta märgitakse vähemalt: 1. arhiivimoodustaja nimi 2
võtted, mis vähendab tööd ja tagab nõuetekohase loodava dokumendi vormindamise. DIGIALLKIRI Digiallkirjastamine IDkaardi abil antav digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Kõik Eesti avalikud asutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente. IDkaart ja allkirjastamisvahend isiklik võti IDkaardil on salajane allkirjastamisvõti, mida saab kasutada PINkoodi abil. Selle võtmega märgistatakse allkirjastatud dokument unikaalsel ja võltsimatul viisil, mis võimaldab hiljem tõestada, et just sina selle allkirjastasid. Sertifikaadid IDkaartide väljastamisel väljastatakse igale kasutajale kaks sertifikaati, millest üks on isikutuvastuseks, teine digiallkirjastamiseks. Sertifikaati võib võrrelda sinu allkirjanäidisega see on avalik ja selle abil saavad kõik kontrollida, kas sinu antud allkiri on tõepoolest ehtne. Sertifikaadis on kirjas ka sinu isikuandmed, sealhulgas nimi ja isikukood.
digitaaldokumentide puhul vormingu all mõistetakse andmefaili sisemist ülesehitust; paberdokumentide puhul vormingu määrab vormielementide paigutus paberil; isikud inimesed, kellega antud dokument või dokumendi loomise etapp on seotud; nendeks isikuteks võivad olla autor, sekretär, adressaat, dokumendisüsteemi haldur jne; metaandmed dokumendi kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis tõestamiseks, et dokument on süsteemi võetud; elektrooniliste süsteemide puhul metaandmed sisaldavad informatsiooni dokumendi sisu, autori, edastamise, vaatamise, muutmise jne kohta; sisu sündmused ja faktid, mis on dokumendis kirja pandud; usaldatavus dokumendi tunnus, kus dokumendi sisule vastavad reaalsed
vajadused; arutab läbi asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide eelnõud ja juhiste kavandid; kavandab tegevused asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide ja juhiste ning dokumendihaldusnõukogu otsuste rakendamiseks Liikmed: Ministeeriumid, Riigikantselei, SIM-KOV´id, Rahvusarhiiv, RISO, RIA MKM- i juhised 2012 Moreq2 Eesti ,,nullpeatükk" DHS´ide miinimumnõuded Moreq2 ja Eesti ,,nullpeatüki" baasil (4 taset) Dokumendihalduse metaandmed Dokumendiliigi andmekirjelduse juhis Riigi Infosüsteemi Amet Koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente. RIA konsulteerib avalike teenuste osutajaid, kuidas oma infosüsteeme nõuetekohaselt hallata ja teostab nende üle järelevalvet. Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) RIHA on riigi infosüsteemi kataloog. Ühtlasi on see menetlus- ning halduskeskkond, mille kaudu
Dokument asutuse hindamine, hoidlas, arhiivis säilitustähtaeg TEISENE Peavad säilima kogu dokumendi elutsükli jooksul ! VÄÄRTUS Teine Poolaktiivne hindamine, arhiiviväärtus Dokument Dokumendi metaandmed näitab dokumendi ajalugu kabinetis riiulis või hävitamisotsus 1 Asjaajamiskultuur Dokumendihalduse korraldus Dokumendihaldus on halduse ala, mis tegeleb
9. Plankide valmistamise põhimõte: Kirjaplank tehakse alati trükikojas. Üldplank tehakse trükikojas või arvutis. B plangi kasutatav paber peab olema hea kvaliteediga. C plank võib olla maksimaalselt 3-keelne. 10. Plangi pind jaguneb a. veeristeks; b. täidetavaks pinnaks, mis jaguneb paremaks ja vasakuks veeruks. 11. Vasak veeris 3cm, parem veeris 1,5cm, ülemine ja alumine veeris 1,2cm lai. 12. Andmed võivad plangil paikneda 1) veeriselt vasakus veerus adressaat, allkiri, pealkiri ning paremas veerus kuupäev, number ; 2) tsentreeritult. 13. Õigusaktid on: 1) käskkirjad; 2) korraldused; 3) määrused; 4) (korraldava sisuga) otsused. 14. Dokumente võib printida lehe mõlemale poolele, kui seda võimaldab paberi kvaliteet v.a. õigusaktid. KIRJAPLANK 1. Kirjaplank on üldplangi alusel kujundatud plangiliik, millele vormistatakse ametikirju. Kasutatakse formaate A4 ja A5. 2
Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As. Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust: 1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel. · Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil.
LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®,
roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine. Mittetöötamise võivad põhjustada näiteks arvutis töötav Skype või mõni teine veebiserver. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus Apache teenus ei käivitu korralikult. Selleks tee all nurgas olevale ikoonile hiire vasaku klahviga klikk ning see avab serveri menüü. Liigume valikusse Apache>Service>Install Service See avab meile konsooli akna, kus palutakse vajutada Enter ei paigaldada teenus. Pärast ebaõnnestunud käiku, kliki uuesti ikoonil ing vali Testimine Testimiseks avame veebikataloogi C:wampwww või klikime serveri ikoonil ja valime www directory. See avab kataloogi, kuhu midagi lisades näeme seda nö. veebilehel. Vaikimisi on seal index.php. Oma testlehe tegemiseks teen faili test.php ja kirjutan sisse tervituse. ? 1 Salvesta :)
Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 6 1.8 Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule. Järgmisel korral, kui teete sama viga, parandab Word sõna vaikimisi. Seejuures võite ise mitte tajudagi, et sõna valesti olite kirjutanud. 1.9 Sõnade automaatne poolitamine Wordi dokumendis Selleks, et aktiveerida automaatset poolitust, avage 'Tools' menüüst valik 'Language' ning sealt edasi 'Hyphenation'. Avanenud dialoogiaknas valige 'Automatically Hyphenate Document'. Dialoogiaknast saab ka valida piirkonna dokumendi servast,
Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 1.8. Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule. Järgmisel korral, kui teete sama viga, parandab Word sõna vaikimisi. Seejuures võite ise mitte tajudagi, et sõna valesti olite kirjutanud. 1.9. Sõnade automaatne poolitamine Wordi dokumendis Selleks, et aktiveerida automaatset poolitust, avage 'Tools' menüüst valik 'Language' ning sealt edasi 'Hyphenation'. Avanenud dialoogiaknas valige 'Automatically Hyphenate Document'. Dialoogiaknast saab ka valida piirkonna dokumendi servast,
linki Muuda mu pilti. Klõpsake kausta Minu pildid liikumiseks linki Sirvi veel pilte. Valige kolmanda sammu käigus salvestatud pilt ja klõpsake nuppu Ava. Teie kasutajakontole määratakse nüüd uus pilt. 14 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist Interneti kasutamine Veebibrauseri Internet Explorer ja Interneti-ühenduse abil saate otsida ja vaadata teavet ülemaailmsest teabevõrgust World Wide Web. Internetiühenduse paigaldamiseks peate kõigepealt võtma ühendust kohaliku Internetiteenuse pakkujaga ja ennast kliendiks registreerima. Interneti-teenuse pakkuja annab teile teavet selle kohta, mida peate tegema ühenduse häälestamiseks. Kui ühendus toimib, avage Internet Explorer ja tippige aadressiribale veebilehe nime, mida soovite külastada, või klõpsake soovitud aadressi lemmikute loetelus. Internet Exploreri abil saate Internetist teavet otsida teid huvitavate inimeste, ettevõtete ja teemade kohta,. Internet
D12). Sisestusreale peaks tekkima järgnev valem . Kui Sul olid arvud teistes lahtrites, ei ole Sinu valemis mitte C12 või D12, vaid vastavate lahtrite aadressid. Valemi sisestuse lõpetab vajutus klahvile Enter. Tulemusele komakohtade lisamiseks tee hiireklõps tulemusega lahtril ja vajuta nupule . Ülejäänud summade kokkuarvutamiseks ei ole enam vaja valemit sisestada, vaid saad valemi allapoole kopeerida. Selleks tee kõigepealt hiireklõps juba arvutatud lahtril (vastusega), seejärel liigu hiirega sama lahtri alumisse paremasse nurka, hiire kuju muutub pisikeseks mustaks ristiks , nüüd hoides all hiire klahvi tõmba kuni Käibemaksu lahtrini. Nagu Sa märkasid tekkisid täitmata lahtrite kõrvale Summa lahtrisse nullid (0,00). Kuna Sa kopeerisid valemi ka nendesse lahtritesse, siis hiljem täites Koguse ja Hinna lahtri, arvutub summa automaatselt. Proovi!
hoidmise ja tellimise kord. Dokumentide vormistamise nõuded, kasutatavad elemendid olid detailselt kirjeldatud. Toodud oli ka näiteid. Arvan, et see on väga positiivne, kuna sellisel juhul tekib vähem arusaamatusi, kuidas tuleks erinevaid dokumente vormistada. Samas jätab see ka organisatsioonist korrektse mulje, kui dokumendid on ühtselt vormistatud. Dokumendiringluse jaoks oli loodud eraldi peatükk, kust sai lugeda nii asutusesisese- kui ka ka ringluse kohta. Samuti oli olemas teave dokumendiregistri kohta. Dokumentide kooskõlastamise kohta oli loodud kuus peatükki, kust võis saada teavet selle viisi, korra, kooskõlastatavate dokumentide, tähtaja kohta. Dokumentide allkirjastamise kohta sai samuti palju vajalikku informatsiooni põhimõtete, pädevuse ning esitamise korra kohta, kuid samas ka digitaalse allkirjastamise põhimõtete kohta. Punktide kaupa oli välja toodud registreerimisele kuuluvad ja mittekuuluvad dokumendid. Detailne info oli
· moodulid (modules) programmitekst keeles Visual Basic. Antud õppematerjalis tutvutakse neist nelja esimesega. Access- lihtne ja vajalik 6 2. ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE Windows pakub alati mitu võimalust programmide käivitamiseks. Kõige levinum viis on kasutada tööriistaribal asuvat nuppu ning valida All Programs Microsoft Access. Avaneb dialoogiaken (joonis 2.1). Joonis 2.2 Andmebaasi loomiseaken Andmebaasisüsteem Access pakub töö alustamiseks kolme võimalust: · Blank Acess database andmebaasi loomine alustades nullist · Access database wizards, pages, and projects andmebaasi loomine targa abil · Open an existings file olemasoleva andmebaasi avamine. Andmebaasisüsteemiga Access on kaasas tark Wizard, mis aitab andmebaasi ehitada ja kasutada
EVS 8:2008 "Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas"; EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dok.haldus. Osa 1: Üldnõuded"; Kuidas ja miks peab dok. asutuses haldama. EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised"; Kuidas peab süsteemi juurutama. EVS-ISO 5127:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik"; EVS-ISO 23081-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dok.haldusprotsessid: Dokumentide metaandmed. Osa 1: Põhimõtted"; EVS JUHEND 9:2006 Dublin Core`i metaandmeelementide kasutamine. EVS 882-1:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vormi-nõuded. Osa 1: Kiri"; ISO/TR 26122:2008 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Tööprotsesside analüüs dokumentide haldamiseks". Kogu metoodika tuleneb sellest standardist. RAHVUSARHIIVIJUHISED : Rahvusarhiiv annab välja soovituslikke juhiseid nõustamaks dokumendi- ja arhiivihalduse erinevaid valdkondi.
veerust. 05 - PHP ja MySQL - SQL päringud: andmete lisamine; INSERT INTO Teemad INSERT INTO mysqli_affected_rows Sissejuhatus Selles peatükis õpime kuidas lisada uusi kirjeid andmebaasi, kasutades selleks INSERT INTO päringulauset. Vaatame nii ühe kui mitme rea korraga salvestamist andmebaasi. Ühe kirje lisamine Alustame jällegi loomulikult konsoolist. Kui seal asjad töötavad, siis saame need ka php's tööle. Põhimõte siis selline, et kõigepealt tuleb valida tabel ja siis soovitud väärtused. ? 1 INSERT INTO albumid 2 VALUES (NULL, 'Sodom', 'Epitome of Torture', 2013, 15.99); Väärtused lisame sulgude vahele ja eraldame teineteisest komadega. Kuna tabeli esimene ID on meil automaatne, siis selle väärtuse lisame NULL ehk mitte midagi. Siinkohal saaks ka niimoodi, et selekteerime kindlad veerud, kuhu soovime andmeid lisada. ? 1 INSERT INTO albumid(artist,album,aasta,hind)
annaabi.ee 
