ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõr...
· TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline
Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid - ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni aste - ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Tugevad elektrolüüdid - on elektrolüüdid, mis vesilahuses lagunevad täielikult ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed või alused Keskmise tugevusega elektrolüüdid on elektrolüüdid, mis annavad vesilahuses vaid osaliselt ioone. Nõrgad elektrolüüdid - polaarsed ained, mis vesilahuses osaliselt jagunevad ioonideks.
juhivad elektrivoolu Nt NaCl-lahus (füsioloogiline lahus tilgutites), kraanivesi, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, happed (HCl,H3PO4). Sisaldavad ioone ka tahkes olekus, kuid soolad ei juhi tahkena voolu (ioonid ei suuda tugeva sideme tõttu kristallvõrest väljuda). Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahutumisega kaasnev aine osaline/täielik lahustumine ioonideks Astmeline dissaotsiatsioon järkjärguline, iseloomulik nt mitme OH rühmaga alustele Dissotsiatsiooni määr ntb, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on dissotseerunud ioonideks suureneb tempo tõstmisel Jaotus: · Tugevad(täielikult ioonideks) tugevad happed, leelised, soolad. Ka pmst lahustumatud soolad annavad lahusesse vähesel määral ioone=tugevad dissotsiatsiooni määr üle 30% · Nõrgad(osaliselt,lahuses nii ioonid kui molekulid) nõrgad happed, alused dissotsiatsiooni määr alla 5%
elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt aine on hape, kaaliumhüdroksiid- elektrolüüt aine on alus ja iooniline, piiritus- elektrolüüt aine laguneb vees ioonideks, kaltsiumoksiid- mitte elektrolüüt aine on oksiid 4) Osata iseloomustada lähemalt ioonilise sidemega aine (NaCl) ja polaarse kovalentse sidemega aine elektrolüütilist dissotsiatsiooni. NaCl lahustub täielikult ioonideks ja vesilahus juhib elektrit. Na ja Cl ümber tehib hüdraatmantel. Sama asi toimub polaarse kovalentse sidemega HCl ainega. 5) Osata selgitada dissotsiatsiooni erinevust polaarse ja ioonilise aine vahel. Ioonilistel ainetel on ioonid algselt olemas, polaarsetel ioonid tekivad vee molekulide mõjul 6) Dissotsiatsiooni määr ja millest oleneb. (koos selgitustega)
Katseandmed ja arvutused: A Elektroodide konstandi määramine Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 1) 1,205*100 2) 1,175*100 , Keskmine: 1,19*100 0,02n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 Nõu konstant: B Nõrga elektrolüüdi lahus Elektrolüüt: HCOOH Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) Tabel 1 Jrk nr Kontsent- Takistus R, Elektri- Ekvivalent- Dissotsiatsiooni- Näiline ratsioon C, juhtivus juhtivus , aste dissotsiatsiooni- -2 n *10 konstant K*10-4 , *10-3 1 0,025 0,385*1000 0,0855 3,421 8,459 1,954
Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks
ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine (vee molekulide seostumine ioonidega). Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik: HCl H+ + Cl- Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). ELEKTROLÜÜTIDE TUGEVUS Tugev elektrolüüt: · Tugevateks elektrolüütideks on kõik ioonilised ained. Nende
juures kollane, pöördealas oranž). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Mõlemasse katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Soolhape mõjub energilisemalt. Kirjutada hapete dissotsiatsiooni reaktsioonide võrrandid. HCl ↔ H+ + Cl- 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2 CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- 2CH3COOH + Zn → (CH3COO)2Zn + H2 Teha järeldus hapete tugevusest. Katseklaasis soolhappega on vaadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga energilisemalt. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses.
meetodist Koostan tabeli vajalike andmetega T, K M0 M1 10-3 M2 10-6 M_2 105 3000 1,408 1,2166 1,4585 0,462 G03000 = H0298 + T S0298 T(M0a + M1b + M2c + M_2c´) G03000 = 182520 J/mol 3000K (24,74 J/mol K) 3000 [(2 29,58 27,88 31,46) 1,408 + (2 3,85 3,39 4,27) 1,2166 + (-0,59 + 3,77) 0,462] = 104506,848 J/mol K 4. Määran reaktsiooni termilise dissotsiatsiooni astme x ning dissotsiatsiooni tasakaalukonstandi Kp. Selleks koostan tabeli vastavate andmetega TASAKAALUS: aine lähteaine reageeris tekkis moole moolirõhk mooliprotsent N2 1 x - (1-x)/2 O2 1 x - (1-x)/2 NO - - 2x x/2 Gaasifaasis moole on 1 - x +1 x + 2x = 2
1 seda iseloomustab hüperboolne hüperboolne sõltuvus. Kui [ L ]= ; siis on 50% Ka seostumissaite seostunud ligandiga 3.2 Kuidas määratakse eksperimentaalselt valgu ja ligandi vahelise seostumise dissotsiatsiooni tasakaalukonstanti? Kd- dissotsiatsiooni tasakaalukonstant. See on ligandi kontsentratsioon, mille juures pooled valk- ligand seostumissaidid on ligandiga seostunud. Mida väiksem on Kd väärtus, seda suurem on ligandi seostumise afiinsus valguga. [L] [L] 1 [ P ] [ L] kd = [ L] + 1 Kd ¿ = = ; Y= [ L ]+ K d K a [ PL ] k a
Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus. H2O + CH3COOH + mp + CH3COONa CH3COONa = CH3COO- + Na+ K=
oranz , aromaatsed: sinised. Ebaharilikud on: kollageenis on hüdroksülüsiin ja hürdoksüpoliin, karboksüglutamaat verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED. Mis on pI ja kuidas ta avaldub? Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa- positsioonis oleva NH2 dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~9; pKa3 Isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures aminohape ei esine lahuses ei katioonina ega anioonina vaid omapärase sisesoolana, neutraalse dipolaarse vormina (dipolaarse ioonia ehk hübriidioonina, saksa. zwitterion). Lahuse elektrijuhtivus isoelektrilises punktis on minimaalne.
po p kus po on puhta lahusti aururõhk, p lahuse aururõhk ja X2 lahustunud aine moolimurd. n2 X2 , n1 n 2 milles n1 on lahusti moolide arv, n2 lahustunud aine moolide arv. Elektrolüütide lahustes on osakeste arv elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu suurem. Dissotsiatsionimäär näitab, missugune osa lahustunud molekulidest on dissotsieerunud. Dissotsiatsioonist tingitud osakeste arvu kasvu arvestab van't Hoffi koefitsient e isotoonilisustegur i. i ja vahel kehtib seos: i = 1 + ( - 1) , (9) kus on elektrolüüdi valemile vastav ioonide arv. Mitteelektrolüütide lahustes i = 1,
2 0,2 478 0,06889 0,0003444 0,0088157 3 0,1 645 0,05105 0,0005105 0,0130663 Tulemuste analüüs: Kd= 0,00001667 Kteor= 0,00001754 Katseviga= ( Kd- Kteor)/Kd*100%= 5,23 % tsentratsioonidel. niga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Näiline dissotsiatsiooni - konstant Kd 0,00001703 0,00001568 0,00001730
· Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi. · Soola hüdrolüüs 2. Oska eristada : · Elektrolüüte ja mitteelektrolüüte · Tugevaid ja nõrku elektrolüüte 3. Oska kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid ja neid ülesannetes kasutada. 4. Vahetusreaktsioonide toimumise tingimused !!! 5. Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid molekulaarse, ioonilise ja taandatud ioonilise kujul, neid ära tunda, täiendada. 6. Oska määrata anorgaaniliste ainete vesilahuste keskkonda. 7. Teada pH väärtuseid erinavates keskkondades. 8. Teada lakmuse, fenoolftaleiini ja metüüloranzi värvuseid neutraalses, happelises ja aluselises keskkonnas. 9. Harjutused 1 15 lk 58 60.
4 0,05 250 1,21748 0,0024350 0,0602117 5 0,025 372 0,81820 0,0032728 0,0809297 Tulemuste analüüs: Kd= 0,00019223 Kteor= 0,0001772 Katseviga= ( Kd- Kteor)/Kd*100%= 7,82 tsentratsioonidel. niga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Näiline dissotsiatsiooni - konstant Kd 0,00020045 0,00019635 0,00019328 0,00019289 0,00017816
arvukalt happelisi (näit karboksüülgrupp) või aluselisi (näit aminogrupp) ioniseeritavaid gruppe. Nende gruppide ioniseerituse vorm sõltub keskkonna pH väärtusest ja seega on ka valgu kui terviku funktsioneerimine pH sõltuv. Heaks näiteks on siin ensüümid, mis omavad tihtipeale aktiivsust ainult teatud gruppide õige ionisatsiooni vormi puhul ja seetõttu on paljude ensüümide aktiivsus pH sõltuv. Järgnevalt vaatleme lähemalt nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsiooni tasakaalu. Ka ja pKa Kõik tabelis 3.3 toodud reaktsioonid on vaadeldavad happe dissotsiatsioonina, mille tulemusena eraldub prooton ja tekib konjugeeritud alus. Dissotsiatsiooni tasakaalu üldisel vaatlemisel kirjutame eraldi välja ainult eemalduva prootoni ja märgime juurde ühendi laengu, ülejäänud molekuli osa ehk konjugeeritud aluse tähistame tähega A. Sõltuvalt lähteühendi laengust võib dissotsiatsioonireaktsiooni üles märkida järgmiselt: HA+ A + H+ HA A- + H+
BaCl2Ba2++2Cl-Vee dissotsiatsioon . 2H2O H3O+ + OH- Dissotsiatsioonimäär ()=Nd/N(nd-ioonideks lag mol arv, lahuses olevate molekulide üldarv) kirjeldab ioonide lagunemise ulatust.Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu.Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1).Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid.Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist.Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc).
divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon Ioonid on juba algselt kristallivõres olemas, dissotsiatsioonil Molekulaarsete ainete korral toimub aga kõigepealt rebivad vee (polaarsed ) molekulid lahustuva aine molekulide polariseerimine vee erinimeliste
Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoo don A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Translatsiooni terminatsioon Translatsiooni terminatsioon on protsess, mille kaigus lopuni sunteesitud polupeptiid ribosoomist vabaneb ning 70S ribosoom laguneb subühikuteks. Ka terminatsioonil osalevad valgulised faktorid, mis stimuleerivad polupeptiidi ulekannet tRNA-lt veele ja subuhikute dissotsiatsiooni. Polupeptiidahela elongatsioon termineerub, kui ribosoomi A-saiti satub uks kolmest terminatsioonikoodonist, UAA, UAG voi UGA. Stop-koodoneid tunnevad ara terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2. RF-1 tunneb ara UAA ja UAG terminatsioonikoodoneid ning RF-2 UAA ja UGA terminatsioonikoodoneid. RF3 kompleksis GDPga kataluusib RF-1 ja RF-2 vabanemist ribosoomilt. Eukaruootides on ainult uks RF (eRF), mis tunneb ara koiki kolme
maailma metallurgiatööstuse toodangust hävib aastas. Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub. O2 + 2H2O + 4e- → 4OH- 3)
Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses. Dissotsiatsioonimäär kirjeldab ioonide lagunemise ulatust. Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu. Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1). Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist. Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2
Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt. - 1 ) H2SO4 H+ + HSO4 - - 2 ) HSO4 H+ + SO42 Aluste dissotsiatsioon Aluste lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja hüdroksiidioone sisaldavad lahused. - Aluseline keskkond tänu OH ioonidele. Nõrkade ehk mittelahustuvate aluste dissotsiatsiooni puhul tuleb panna kaheotsaga nool. - - NaOH Na+ + OH Al(OH)3 Al3+ + 3OH Soolade dissotsiatsioon Soolade lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja happe anioone sisaldavad lahused. Soolad tugevad elektrolüüdid! -
alkoholid). Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks Lahuse aururõhk. dissotsiatsiooniks. Dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste () - ioonideks Eksperimendid näitavad, et kui lahustunud aine on mittelenduv (näit. suhkur), siis on lagunenud (e. ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe üldisesse lahuses lahuses oleva lahusti aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust.
kompleks. Kompleksühendite dissotsiatsioon on tasakaaluprotsees: ioone tuleb lahusesse seni kaua, kuni teatud tingimustes tekib sellele ühendile soodne olukord, rohkem pole vaja lahusesse ioone anda. [AgI3] sisesfääri dissotsiatsioon: [Ag(SO4)2]3 dissotsiatsioon: [Ag(SO4)2]3 Ag(SO4) + SO42 Ag(SO4) Ag+ + SO42 LAHUSES ON NII DISSOTSEERNUD KUI KA SISSOTSEERUMATA OSAKESI TEATUD TASAKAALUSLISES KOGUSES. Mingi järgu dissotsiatsiooni tasakaalukonstant on dissotseerunud ioonide kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutise jagatis dissotseerumata ioonide kontsentratsiooniga (aktiivsustega). Seejuures igas järgus võrreldakse SELLE JÄRGU SISEST dissotseerunud vormi ja dissotseerumata vormi. Üldine dissotsiatsiooni konstant iseloomustab aga kompleksi üldist püsivust või tegelikult ebapüsivust ja seetõttu nimetatakse seda ka kompleksühendi ebapüsivuskontsandiks. See
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu
· Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH-, II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 4. Hapete ja aluste tugevus · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). · Dissotsiatsioonimäär () näitab elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust. Kui = 0, siis on ioonideks dissotsieerunud 0% ioonidest. Kui = 1, siis on ioonideks dissotsieerunud 100% ioonidest. · Dissotsiatsioon sõltub: 1) temperatuurist, 2) lahuse kontsentratsioonist. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda (CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3, KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet.
8.Millest oleneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? Vastus: Soojusefekt oleneb sellest kumb on ülekaalus kristallvõre lagunemisel kas energia neeldumine või eraldumine. 9. Mis on lahustuvus? Millistes ühikutes seda väljendatakse? Vastus: lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses. Lahustuvust väljendatakse lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides. 10. tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütilise dissotsiatsiooni erinevus ? Vatus: Tugevatel hapetel on see täielik, kui nõrkadel hapetel on see pöörduv reaktsioon. 11. Mis on pöörduvad reaktsioonid? Vastus: Elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas. Nt etaanhape. 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? Vastus: Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Aine dissotsiatsioon toimub mitme astmena. 13. Ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused.
Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl ,K2CO3 2K+ + CO3 2 -, Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH-,3PO4 3Na+ + PO4 3-Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses?Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. Mis on hüdrooniumioonid
soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees • Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine – vee molekulide seostumine ioonidega: Ioonsed ained – leelised ja soolad – on tugevad elektrolüüdid •Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal Hapete dissotsiatsioon •Hapete dissotsiatsioonil moodustuvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid •Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes)
aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antud temperatuuril. Lahuste elektrijuhtivus: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega 1 ja pindalaga s, väljendub valemiga , kus on eritakistus. Takistuse pöördväärtus iseloomustab tõepärasemalt lahuses toimuvaid dissotsiatsiooni protsesse. Lahuse erijuhtivus eritakistuse pöördväärtus Erijuhtivuse sõltuvus kontsentratsioonist (tugev elektrolüüt) Lahuse ekvivalentjuhtivus on selise lahusekihi juhtivus, mis sisaldab 1 g-ekv elektrolüüti ja asub elektroodide vahel, mille vahekaugus on 1 m. , kus n-normaalne kontsentratsioon, 1000 on üleminekutegur liitritele. Lahuse lahjendamisel ekvivalentjuhtivus kasvab ja läheneb lõpmatul lahjendusel oma piirväärtusele 0.
See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Maa ajaloo vältel on atmosfäär gaaside hajumise tõttu planeetidevahelisse ruumi, molekuli dissotsiatsiooni, keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside, inimtegevuse jms. Toimel märgatavalt muutunud. Varasem atmosfäär (4,5-2,8 mrd aastat tagasi) koosnes põhimõtteliselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Atmosfääri uurimisega tegeldi juba antiikajal, atmosfääri uuriv teadus- meteoroloogia kujunes 19 saj. Eristatakse normaal ja tehnilist atmosfääri. Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga. Tehniline atmosfäär
sellepoolest, et molekulaarsete ühendite korral toimub reaktsioon happe ja vee molekulide vahel. 6.Millised osakesed esinevad a) tugevate, b) nõrkade, c)mitteelektrolüütide lahustes? Millised osakesed esinevad a) tugevate- ainult ioonid.b) nõrkade- ioonid kui ka molekulid. c)mitteelektrolüütide lahustes- ainult molekulid. 7.Mis on elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste? Mida see näitab? Kuidas seda leitakse?Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste on suurus,mis iseloomustab elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust e.kui palju molekule laguneb ioonideks.tähis alfa =N(ioonideks lagunenud molekulid) korda 100%jagada N(kogu molekulide arv) Kõige väiksem väärtus on null(mitteelektrolüüt) ja kõige suurem väärtus on 100( tugevad elektrolüüdid) 8. Millised on dissotsiatsiooniastme väärtus mitteelektrolüütide ja erineva tugevusega elektrolüütide korral? Seega mitteelektrolüüdi korral on dissots. astme väärtus 0 (mitte üksi
Paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. NT: suhkur Lahustumiseprotsess KEEDUSOOLA LAHUSTUMINE VEES Na+ CL- Cl- H2O CL- Na+ Na+ H2O Na+ CL- Cl- H2O Joonis 2.1 Keedusoola kristallvõre on tihe kuna vastastikulase laenguga elemendid tõmbavad üksteist Dissotsiatsiooni käigus vee molekulid kinnituvad kristallvõres olevale ioonile ja tirivad need kristallivõrest välja. (vt joonis 2.1) Elektrolüütide lahustes ei esine mitte molekulid vaid erinimelised laetud ioonid. Samaaegselt dissotsiatsiooniga toimub lahuses ka teine protsess – hüdraatumine, mille käigus vee molekulid liituvad välja kistud ioonidega. Soojusefekt lahustumisel Soolade hüdrolüüs TH – tugev Hape; NA – nõrk Alus; jne…
Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44. Kontsentratsioonelemendid. 45.Galvaanielemendi termodünaamika
tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu. Signaal läbib triaadi hargmikku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise sarkomeerist. Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi sarkomeeri. Aktomüosiini kompleks: vt. slaid 27 Libisevate filamentide mudel: vt. slaid 28 Skeletilihase kontraktsioonitsüklis põhjustab ATP sidumine müosiini dissotsiatsiooni aktiinilt ja müosiini peade reorientatsiooni (vt. lisaks slaid 29) 5.) Ca2+-ioonide roll skeletilihaste töös: Ca2+-reservuaar, -kanalid ja -pumbad SR membraanis; närviimpulsi roll protsessis. Ca2+ kontrollib kontraktsioone. Ca2+ vabanemine sarkomeerilt käivitab kontraktsiooni, taasliitumine lõdvestab lihase. Kanali avamine võib olla kas pinge- või Ca2+ tundlik (vt. pilt slaidilt 30). Ca2+ kanalid on ebahariliku kujuga jalgstruktuurid (vt. pilt slaidilt 32), läbi nende
Kompleksi tinglik püsivuskonstant Tiitrimiskõver Tiitrimiskõverate arvutamine Näide: Arvutada tiitrimiskõvera punktid kui 50,0 ml 0,005M Ca2+ lahust tiitriti 0,0100 M EDTA lahusega puhverlahuse juuresolekul pH väärtusel 10,0. * Kompleksi tingliku püsivuskonstandi arvutamine Tiitrimiskõvera punktid enne ekvivalentpunkti *Ca tasakaalukontsentratsioon on võrdne tiitrimata Ca kontsentratsiooniga ja lisaks veel Ca ioonid, mis on lahuses kompleksi dissotsiatsiooni tõttu (cT). Viimane on väga väike võrreldes vabade Ca ioonide kontsentratsiooniga lahuses. *Peale 10,00 ml titrandi lisamist Ekvivalentpunkt Ca ioonid saavad lahusesse minna ainult tänu selle kompleksi dissotsiatsioonile. Ca kontsentratsioon peab olema võrdne vaba EDTA kontsentratsiooniga, cT. [Ca2+] = cT [CaY2-] = 0,00333 [Ca2+] = 0,0033 M Asendades saadud kontsentratsioonid kompleksi tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Ekvivalentpunkt Peale ekvivalentpunkti
4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes
langus võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: p o - p p = o = X2 , (8) po p kus p o on puhta lahusti aururõhk, p - lahuse aururõhk ja X 2 - lahustunud aine moolimurd. n2 X2 = , n1 + n 2 milles n 1 on lahusti moolide arv, n 2 - lahustunud aine moolide arv. Elektrolüütide lahustes on osakeste arv elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu suurem. Dissotsiatsionimäär näitab, missugune osa lahustunud molekulidest on disotsieerunud. Dissotsiatsioonist tingitud osakeste arvu kasvu arvestab van't Hoffi koefitsient e isotoonilisustegur i. i ja vahel kehtib seos i = 1 + ( - 1) , (9) kus on elektrolüüdi valemile vastav ioonide arv. Mitteelektrolüütide lahustes i = 1, elektrolüütide lahustes i > 1 ja täieliku dissotsiatsiooni korral, kui = 1, i = .
Elektrijuhtivuse määramine 1. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud (ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe lahuses olevate molekulide (valemühikute) üldarvusse. Nõrgad happed jagunevad ainult osaliselt ioonideks elektrlüütilises dissotsiatsiooni lahuses. Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks. 2. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad
Joonis Arvutused on tehtud MS Excelis; ümardasin tulemused pareminiloetavaks MS Word'is ARVUTUSKÄIK (tabeli esimese rea alusel) 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 Suhteline viga KOKKUVÕTE Katseviga tuli päris väike, mis tähendab, et lahjendused olid õigesti tehtud ja antud meetodit saab kasutada aine dissotsiatsioonikonstandi määramiseks.
taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit. · Aerosool tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi. · Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. · Vee karedus põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. · Elektrolüütilise dissotsiatsiooni all mõistame hüdratiseeritud ioonide moodustumise protsessi lahuses (nim. ainete lagunemist ioonideks). · Elektrolüüdid on ained, mille lahustamisel moodustavad ioone sisaldavaid lahuseid. · Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hape koosneb positiivsest vesinikioonide ja negatiivsest happeanioonist. Nt: HCl; H2 SO4. · Alkaan koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku vahel on ainult üksiksidemed. (-aan).
Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioonidega Ioonilised ained - vee molekulid rebivad ioonidkristallist välja Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat Elektrolüüdid jamitteelektrolüüdid Soolade ja hüdroksiididedissotsiatsioon
p=2,16 g/cm³ 20 = = 9,26³ 2,16 · Kui lahus omandab esialgse temperatuuri, fikseerida vedeliku ruumala. V(vesi)=90mL t=21°C V(vesi+sool)=88mL t=20°C-21°C · Kas Vlahus = Vvesi +Vsool ? Ei · Selgitada toimunud nähtust Lahustina oli vesi. Sool lagunes ionideks, kui see oli lahustunud vees. Toimus dissotsiatsiooni. Katse 5. Kahte katseklaasi valada 5 mL destilleeritud vett ja mõõta selle temperatuur. Ühte katseklaasi lisada 3 g ammooniumnitraati (NH4NO3) ja teise niisama palju naatriumsulfitit (Na2SO3). Ainete kogused kaaluda tehnilistel kaaludel. · Jälgida aine lahustumisel toimuvat muutust ja märkida algtemperatuur ning suurim erinevus algtemperatuuris · Esimene katseklaas ( dest. vesi + NH4NO3) Temperatuur alanes Min t° = 13°C
Molaarne Λ Erijuhtivus κ elektrijuhtivus , Dissotsiatsioonia Dissotsiatsiooniko S/m S*m2/mol ste 𝛼 nstant K 0.04802 0.00048358509567 0.01237740199 1.540342229E-05 0.07261 0.000365609264854 0.00935780048 1.755536982E-05 0.1 0.000251698968034 0.00644225667 1.76213E-05 Võrreldes enda välja arvutatud dissotsiatsiooni konstanti: 1.76213E-05 käsiraamatu dissotsiatsioonikonstandiga: 1,754E-05 on näha, et need on väga sarnased. Selle põhjal võib järeldada, et ka õnnestus hästi. viited: -moodles õppejõu poolt praktikumi juhend -moodles käsiraamatu tabelid -https://et.wikipedia.org/wiki/Dissotsiatsioonikonstant ooni konstanti: 1.76213E-05 konstandiga: 1,754E-05 le põhjal võib järeldada, et katse nikonstant
difusioon vereplasmast erütrotsüütidesse, need paisuvad kuni lõhkevad. Seda nimetatakse hemolüüs. Hemolüüs toimub, kui π≈4; plasmolüüs toimub, kui π<3,6 atm. 5. elektrolüütide lahused: Üldised seisukohad: Soolade, hapete, aluste lahustes mõõdeti ∆T ja π. Saadud eksperimentaalsed väärtused olid palju suuremad kui ülaltoodud valemite põhjal võis eeldada. See on tingitud sellest, et elektrolüütide lahustumisel suureneb lahustunud aine osakeste arv dissotsiatsiooni tagajärjel. Seda saab näidata isotoonilise koefitsendiga (i), mis arvestab osakeste kasvuga lahustumisel (molekulid lahustuvad ioonideks, osakesi tekib juurde). i = ∆Teksperimentaalne ∆Tteoreetiline ∆T=i·k·m π=i·c·R·T Elektrolüütide jaotamine dissotsiatsiooni ulatuse põhjal 1. tugevad elektrolüüdid. Täielikult dissotsieeruvad ioonideks. Praktiliselt kõik soolad, leelis- ja
kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga osmootne rõhk tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, lümf, rakkudevaheline vedelik, rakkudesisene vedelik). Vedelik ehk vesi, kus on lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Osmoose rõhu valem Posm = c * i * R * T (c aine molaarne konsentrants, i dissotsiatsiooni konstant, R 0,082, T absoluutne temp kelvini skaala järgi, 273+kohalik temp). Osmootne rõhk 7,3 atm (atmosfääri). Ühe osa sellest moodustavad vereplasma valgud onpootne rõhk, 1/200 osmootsest, 25-30 mmHg. Püsivust aitavad hoida neerud ja vee tarbimine Osmootne rõhk tõuseb tavalisest suurem vedelikukaotus, nt higistamine, tekib janu, püüab vett tagasi saada, uriini kogus väheneb. Nt oksendamine,
Tugevad on vees lahustuvad soolad, leelised ja tugevad happed (H2SO4, HCl, HNO3, H3PO4). Reaktsioonide elektrolüütide lahuses Reaktsioonid elektrolüütide vahel tekib: · sade · vesi e. nõrk elektrolüüt · gaasiline ühend Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse Elektrolüütiline dissotsiatsioon ... on ioonide tekkimise protsess lahuses. Iooniliste sidemetega ühendite puhul (ntx soolad) tekivad lahusesse ainult hüdrotiseeritud ioonid. Dissotsiatsiooni väljendatakse võrrandiga. NaCl = Na + Cl. Fe2 (SO4)3 + 3SO4. Samamoodi dissotsiatsieeruvad tugevad alused ja happed. NaOH = Na + OH. Mitme prootonised happed dissotsiatseeruvad mitmes happes. H2SO4 = H + HSO4 (vesiniksulfaatioon) = 2H + SO4. H3PO4 = H + 2HPO4 (divesinikfosfaat) = 3H + PO4.
(lõik bc). Elektrijuhtivuse kasv pärast teist ekvivalentpunkti (lõik cd) on tingitud jällegi suure liikuvusega hüdroksiidioonide ilmumisest lahusesse. Seega punktid b ja c (joonis c) on ekvivalentpunktideks tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel. Hapete segu tiitrimisel on graafikul niisiis kaks ekvivalentpunkti. Panna tähele, et nõrk hape hakkab reageerima alles siis kui tugev hape on ära reageerinud (peale esimest ekvivalentpunkti), sest tugev hape tõrjub nõrga happe dissotsiatsiooni tasakaalu täielikult tagasi. CH3COOH H+ + CH3COO Seega saab esimese ekvivalentpunktini kulunud leelise hulga alusel arvutada tugeva happe hulga ning esimesest teiseni kulunud leelise järgi nõrga happe hulga. Tiitrimisel nõrga alusega muutub elektrijuhtivus analoogiliselt kuni ekvivalentpunktini (hapete segu tiitrimisel kuni teise ekvivalentpunktini), peale ekvivalentpunkti aga praktiliselt enam ei muutu, kuna lisatav alus on nõrgalt dissotsieeruv.
annaabi.ee 
