Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide korrosioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Metallide  korrosioon
KARL JOHAN LEICHTER
KRISTOFER MÄRTSON
Mis asi on korrosioon?
 Korrosioon on metallide ja nende sulamite hävimine 
välistingimuste mõjul.
 See protsess on äärmiselt ebasooviv nähtus, sest viiendik 
maailma metallurgiatööstuse toodangust hävib aastas.
 Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, 
aga korrosioon on keemias  oksüdeerimine ja nende 
energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu.
Korrosiooni liigid
 On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja 
elektrokeemline korrosioon.
Keemiline korrosioon
 Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside 
toimel ja  vedelikes , kus ei toimu elektrolüütilist 
dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub 
klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide 
sisepindadel.
 2Fe + Cl  → 2FeCl

3
  https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s
Elektrokeemiline  korrosioon
 Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus.
 Raua  rooste  tekkimise näide:
 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine.
2[Fe → Fe2+  + 2e- ] 
 2) Hapnik osaleb  oksüdeerijana  ise redutseerub.
O  + 2H O + 4e- → 4OH-  
2
2
 3) Tulemuseks on hüdroksiidi sade.
Fe(OH)2
https://www.youtube.com/watch?v=EXaa5Ex5y1g 
 Elektrokeemiline korrosioon toimub sarnaselt 
keemilise vooluallika, galvaanielemendi 
tööpõhimõttega.
 Aktiivsem metall on anoot ja saadab lahusesse 
metallioone.
Kuidas korrosiooni eest kaitsta?
1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks 
keskkonnale vastupidavamad.
2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on 
valmistatud kroomist ja niklist.
3. Metallpindade  isoleerimine  väliskeskkonnast õli-, 
värvi-, laki või keraamilise kihiga.
4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine.
5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka 
inhibiitoreid.
Kuld
 Kuld ja kõrge prooviga kulla  sulamid  ei korrodeeru 
pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib 
teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis 
pinda praktiliselt ei kahjusta.
Vask
 Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask 
esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema 
korrosiooni värvuseks on  rohekas  sinine.
Hõbe
 Hõbe on küllalt stabiilne ning tavaliselt moodustub 
eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi ehk Ag S kiht, 
2
mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb.
Kasutatud allikad
 https://
www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi&ei=edrkVOjw
AoPPOPbUgcgB&ved=0CAQQqi4oAg
  http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis asi on korrosioon?
  • Korrosiooni liigid
  • Keemiline korrosioon
  • Elektrokeemiline korrosioon
  • Slide 6
  • Kuidas korrosiooni eest kaitsta?
  • Kuld
  • Vask
  • Hõbe
  • Kasutatud allikad
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Metallide korrosioon #1 Metallide korrosioon #2 Metallide korrosioon #3 Metallide korrosioon #4 Metallide korrosioon #5 Metallide korrosioon #6 Metallide korrosioon #7 Metallide korrosioon #8 Metallide korrosioon #9 Metallide korrosioon #10 Metallide korrosioon #11 Metallide korrosioon #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karljohan Õppematerjali autor
Metallide korrosiooni esitlus. Sobib hästi 10. klassi keemiasse.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Korrosioon
9
doc

Korrosioon

Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.....................................................................................

Keemia
Metallide korrosioon
6
doc

Metallide korrosioon

Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon..........................................................................................

Keemia
Keemia ja materjaliõpetuse eksam
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

omadused sõltuvad elementkoostisest ja sisestruktuurist. Aineid klassifitseeritakse mingi ühise tunnuse või omaduse järgi (nt. (komposiit materjalid; heterogeensed segud; homogeensed segud; kolloidid) puhtad ained> (lihtained; binaarsed; polüelemedid> orgaanilised ained; anorgaanilised ained)). b. Materjal on aine, mille kasutamisel ja töötlemisel ei toimu arvestatavaid keemilisi muutusi (nt. alumiiniumpotid, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Selle omadused sõltuvad nagu ainetelgi elementkoostisest ja struktuurist. c. Ainete tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline ­ näitab aine elementaarkoostist ja

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. N: teede soolatamine ­ soolalahus külmub madalamal temperatuuril. 13. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; saadakse gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel või lahustamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus

Keemia ja materjaliõpetus
Konspekt eksamiks
25
docx

Konspekt eksamiks

Näiteks vesi-etanool <- etanool laseb jalga;) 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud ­ ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamisel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine ­ osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (raskusjõud); temperatuur; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia kordamisküsimused
27
doc

Keemia kordamisküsimused

12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. Fe3O4- magnetilised omadused. 13. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Plastid ja kummid, orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi. Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
11
pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda. läbipaistmatud. Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Fe3O4- magnetilised omadused. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) 14

Keemia ja materjaliõpetus
Mateeria-ained-materjalid
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda. metallid ja polümeerid). Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) n Fe3O4 magnetilised omadused. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun