ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained.
ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained,
Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad
Aluseline keskkond tänu OH ioonidele. Nõrkade ehk mittelahustuvate aluste dissotsiatsiooni puhul tuleb panna kaheotsaga nool. - - NaOH Na+ + OH Al(OH)3 Al3+ + 3OH Soolade dissotsiatsioon Soolade lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja happe anioone sisaldavad lahused. Soolad tugevad elektrolüüdid! - NaCl Na+ + Cl Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Ioonidevahelised reaktsioonid Soolade, hapete ja aluste lahused koosnevad ioonidest, siis nende reaktsioonid toimuvad ainult siis, kui lahuses leidub omavahel reageerivaid ioone. Piisavalt lahusesse ioone andev aine peab vees lahustuma! Ioonid aga reageerivad kui : 1. HAPE+ALUS, tekib VESI (H+ + OH+ H2O) 2
ASENDUSREAKTSIOON lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises oleva elemendi aatomeid. POLÜMERISATSIOON ühe ja sama aine paljude molekulide liitumine, mille tulemusena tekib uute omaduste ja väga suure molaarmassiga aine. OKSÜDEERIJA aine, mille koostisse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus väheneb, liidab elektrone. REDUTSEERIJA aine, mille koostisesse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus suureneb, loovutab elektrone. REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille kulgemisel muutub reageerivate ainete koostiselementide o.a. OKSÜDEERUMINE elektronide loovutamine aatomitelt, ioonidelt või molekulidelt, elemendi o.a. suureneb. REDUTSEERUMINE elektronide liitumine aatomitega, ioonidega või molekulidega, elemendi o.a. väheneb. OKSÜDATSIOONIASTE vastab laengule, mida aatom omandaks, kui kõik elektronpaarid on nihkunud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, lihtaine o.a. on 0. ELEKTROLÜÜS aine lagundamine elektrivoolu toimel.
Kõik kommentaarid