1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja
· Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine
Et aga edu ei tulnud piisavalt kiirelt tekkis demokraatia kriis. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat ning nõudsid diktatuuri. Esimesena kujunes välja kommunistlik liikumine, mis soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kihiks kodanlust. Fasistlik ja natsioaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtlust, reeturiteks pidasid nad teisi rahvaid ja kommuniste. Diktatuuride tekkeni viisid: 1. Uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2. Pettumine Versailles' süsteemis 3. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskorralduse ja demokraatlike traditsioonide puudumine 4. Majanduslikud raskused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol
*riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi.
ühtsust, vaenlaseks rahvuse reeturid, teised rahvad ja kommunistid. 4. Kolm liikumist nägid edasimineku esmase vahendina diktatuuri (vägivald) 5. Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles' süsteemis, toetati juhte kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada; pettumine demokraatlikus riigikorralduses; majanduslikud raskused (lubati elujärje parandamist) Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid 1. Autoritaarne: enamik võimust ühe isiku või rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste
Päts sai esimeseks presidendiks. · Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). · Tsehhoslovakkia loovutas Müncheni kokkuleppega sakslastele Sudeedimaa. · Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal. · Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. · 1939 · 23.august MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. · Diktatuuride kujunemine: · Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: · Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). · Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal).
Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks
Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised:
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
Saksamaa põhjusteks: · Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone · Uus inflatsiooni laine · USA kapitali väljatõmbamine · Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes · Laene ei saadus SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika: · USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. · 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). · New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M
· Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7. Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused, Mussolini sise-, välis- ja majanduspoliitika Itaalia oli I MS kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus, mille alla kannatasid eriti sõjast tagasi pöördunud noored mehed. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt.
kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis · Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada · Tekkis ka äärmuslik natsionalistide liikumine, mis Saksamaal esialgu läbi kukkus · Itaalias saatis edu fasistlikuks nimetav liikumine · 1922.a tulid fasistid Itaalias võimule · Neid juhtis Benito Mussolini UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925
2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse “kõva käega” valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga.
2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: · autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi · totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2
Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa
• kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed: • tööstusettevõtete sulgemised ja suur tööpuudus • streigid, maksukoormuse suurendamine, abirahade vähendamine • äärmusliikumised • tekkisid totalitaarsed või autoritaarsed režiimid Peale Franklin D. Roosevelti presidendiks saamist 1932. aastal ja „Uus kurss” (New Deal) välja mõtlemist, hakkas majanduskriis taanduma. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Peale I maailmasõda hakkas demokraatia levima, sest sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (USA, Prantsusmaa, Inglismaa). 20. sajandil hakkasid konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu
· Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning kommunise. · Olulisemad tunnusjooned 1. Uute kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2. Pettumine Versailles' süsteemis 3. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 4. Majanduslikud raskused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid · Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. · Totalitaarne riigikorraldus. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte
Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata. Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. ------------------------------------------------------------------------------------------------ ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg, soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse aga ebaõnnestusid ning 1913. a-ni elas Hitler Viinis, teenides elatist joonistamisega. Juba siis oli ta suur poliitikahuviline ning sel perioodil sai temast ka veendunud antisemiit. 1913. a. siirdus Hitler Saksamaale
Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksameelse A. Niedra. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja PõhjaLätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu ümbruses toimunud lahingutes ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma. 6) Kaitselahingud Eesti piiridel 1919 sügis 1920 algus: Eesti väed suutsid vastu panna Nõukogude Venemaa läbimurdekatsetele Narva jõe joonel ja saavutada sellega ka soodne positsioon algavaks rahuläbirääkimisteks. 3. Riigielu korraldamine Vabadussõja ajal: · Sõja tingimustes oli noore Eesti Vabariigi peamiseks ülesandeks saada jagu majanduslikust kaosest ning toidupuudusest, mille oli tekitanud pikaltlevinud Esimene maailmasõda ja selle kohe järgnenud Vabadussõda. Alates 1919 kevadest riigi majanduslikud võimalused paranesid: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt a
miljonit meest (623 000; 1914 820 000), vajaduse korral võidi arvu kiiresti neljakordistada. Oli ka sõjaväekohustus. Saksamaal oli militaarne innovatiivsus ja ekspertide hinnangul ka maailma parim sõjavägi. Nõrkuseks oli see, et armee koosnes jalaväest, mereväe ja laevastiku loomine oli veel pooleli. 2) Elanikkonna struktuur soodne: Palju lapsi ja noori. Meeleolu oli rahval positiivne, usuti, et sakslasi ootab ees suur tulevik. Koolisüsteem oli efektiivne. 3) Saksamaa kiiresti areneval tööstusel jätkus omamaist tööjõudu. 1871a oli Saksamaa Mandri-Euroopa suurim kivisöe tootja. 20saj alguses oli Saksamaa Euroopa suurim terase tootja, maailma suurim tootja oli USA. 20saj alguses Saksamaa keemiatööstus oli maailma
järeleandmisi tehes üritati sakslasi n.ö. maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika A.Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II maailmasõja puhkemisele. 39* 1935.a. rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa taas Saksamaaga. 40* 1936.a.- A.Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni. Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha; suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda, nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. ja õige aeg Saksamaa korralekutsumiseks oli maha magatud. 41* Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938)
rahuläbirääkimisi. Ka türgi ja austria- ungari impeeriumid lagunesid ning esitasid vaherahu ettepaneku. uute rahvusriikide teke- Saksamaal loobus Wilhelm II troonist ning kuulutati välja Weimari vabariik, Saksamaa kirjutas alla Compiegne vaherahule, mille tingimused olid talle rasked. Pariisi rahukonverents- eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgsetes korraldustes ning seada tingimused sõja kaotanud riikidele Teema 3 Eesti iseseisvumine, lähiajalugu pt. 10; Eesti ajalugu pt. 9-12 Eesti omariikluse saavutamise eeldused ja protsess, revolutsioon Venemaal, Vabadussõda, Tartu rahu Iseseisvuse eeldused ja protsess: 1) Kultuurilised: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa
Majandusprobeleemide tõttu kogusid jõudu äärmuslikud parteid (valimisõiguse said väga paljud rahvakihid, kellel seda varem ei olnud) Versailles´i süsteem oli Itaalia ja Saksamaa arvates ülekohtune. RIIK Itaalia Saksamaa NSVL - Võimule said fasistid - MS tulemustega ja - Kõrgeim võim kuulus VÕIMUL OLEV PARTEI (Benito Mussolini, kes sai Weimari vabariigiga kommunistlikule parteile JA IDEOLOOGIA peaministriks 1922) rahulolematud hakkasid (Lenin) - 1925 kehtestati koonduma - Diktatuur kehtestati üheparteisüsteem (Itaalia Natsionaalsotsialistlikku relvastatud riigipöörde ja
läänes! Itaalia · Esimese Maailmasõja lõpufaasis kujunes välja anarhiline situatsioon. Sotsialistlik liikumine oli end diskrediteerinud. Anarhistid, sündikalistid. Maapiirkonnad olid "bolseviseerumas". Tehaseid natsionaliseeritakse tööliste initsiatiivil ja maid jagatakse kohati ümber. · Itaallased polnud rahul Versailles' rahuga · Endine sotsialist Benito Mussolini asutas mustsärklaste liikumise. Fasistid. Terroriseerisid poliitilisi vastaseid ja tegelesid "katusepakkumisega". Marss Rooma · võitlusliit, alates 1921 Itaalia Rahvuslik Fasistlik partei · Mussolini väitis, et ühendab endas revolutsioonilisuse ja traditsioonilisuse. "Kolmas tee". · Sai toetust intellektuaalidelt (Puccini, Toscanini, Benedetto Groce) ja katoliku kirikult. · 27.-29.10.1922 marssisid fasistid Rooma ja kukutasid Luigi Facta valitsuse
reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm. 1933 lasi Hitler end riigikantsleriks nimetada. Pärast Riigipäevahoone süütamist haaras Hitler võimu, ettekäändega võitluseks kommunismi vastu. 1933 aasta märtsis loobu Riigipäev võimust ja annab Hitlerile
Farmeritele hakati maksma toodangu vähendamise eest. Panganduse alal kehtestati erakorralised seadused. Diktatuuride teke Itaalia Esimese Maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitnud suurriikide seas kõige rohkem välja kurnatud. Tööstuslikult arenenud Põhja-Itaalia sai sõjategevuses tugevalt kannatada. Itaalia inimkaotused olid väga suured. Tekkis ulatuslik tööpuudus. Rahva hulgas levis rahulolematus kehtiva korraga. 1920a toimus Itaalias üldstreik. 1919a. Toimus Benito Mussolini pooldajate kokkutulek, kus moodustati esimene võitlusliit ehk fascio. Liikumist hakati nimetama faistlikuks. Lubati korda ja tugevat kätt. Korra kehtestamine ja rahvuse kaitsmise nimel ründasid faistid e. mustsärklased töölismiitinguid purustasid töölisparteide hooneid ja tapsid töölisaktiviste. Liikumine muutus 1921a Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks. Mussolini kuulutati duce`ks ehk juhiks. Üksik indiviidi ja klassihuvid pidid olema allutatud rahvuse huvidele. 28
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma
Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev
>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks
kaubandus- Hiina ja Ida- Rockefelleri grupp Roosevelt Aasia Liberaalne majandus Woodrow Wilson 2. Ladina-Am ,,avatud uksed ja võrdsed" Probleemiks trustide omavoli, 1914-Panama kanali loodusressursside raiskamine avamine- kauplemine VI Diktatuuride kujunemine: Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel diktatuuride tekke põhjused 1. uute, kergemini manipuleerivate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
