n Kõrgemat järku harilik DV-Üldkuju(F,x,y,y’,y’’,.., y ),kus x-sõltumatu muutuja,y=y(x) otsitav funkt ja y’.. ' n x , y , y , .. y on otsitava fun tuletised.Lahendiks y=y(x)>y=y(x,C1,C2,..,Cn). Normkuju: y =f ¿ , (n ) y (n−1) ¿(1) . Algtingimused y( x 0 ¿= y 0 ; y( x 0 ¿= y 0 ' ; ...
docstxt/12336942976461.txt
). Monomolekulaarses reaktsioonis reageerivad üksikmolekulid ( 1 N 2 O5 = N 2 O 4 + O2 ), bimolekulaarne reaktsioon toimub kahe molekuli 2 kokkupõrkamisel ( H 2 + I 2 = 2 HI ), trimolekulaarne reaktsioon kolme molekuli põrkumisel ( 2 NO + O2 = 2 NO2 ). Reaktsioonid, mis nõuavad rohkem kui 3 molekuli üheaegset kohtumist, pole praktiliselt võimalikud sellise kohtumise väga väikese tõenäosuse tõttu. 4. 1.- järku reakstsiooni kiiruse vôrrand ( dif. vôrrandi lahend on antud) C t dc dc dc - = KIc - = K I dt - = K I dt dt c C0 c t0 1 c K I = ln 0 c1 = c 0 e - K I t t c1 v = KI c 1 v c
2.Ristlained 3.Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 4.Valguse mõjus osaleb elektriväli. 5.Valguse laine pikkus-U.V.380nm<<760nm I.P.(all-VSHRKOP) n=10ast- 9 6.Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Interferents- valguslainete liitumist,mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb nim valguse intr. MAX-punktid:1.lained liituvad samas faasis2.lainete käiguvahele mahub
..x)M(s)ds+(y0...y)N(s)ds]x´=M(x)+0=M(x) <-pidev! * y(x,y) =[(x0...x)M(s)ds+ (y0...y)N(s)ds]y´=0+N(y)=N(y) <-pidev *b) (x0,y0) =(x0...x0)M(s)ds+(y0...y0)N(s)ds=0+0=0 *c)y(x0,y0)=N(y0) * x(x0,y0)=M(x0)*Teoreemi eelduse korral peab vähemalt kas M(x) või N(y) olema nullist erinev punktis (x0,y0). Olgu selleks y(x0,y0). TIKF eeldused täidetud (x,y)=0 see tähendab (x0...x)M(s)ds+ (y0...y)N(s)ds=0 esitab ühe f-ni y=y(x), mille korral 1)y=y(x) on määratud, pidev ja pidevalt dif-v *(x 0-; x0+) *2)y(x0)=y0 *3) (x0...x)M(s)ds+(y0...y)N(s)ds=0 5.Eralduvate muutujatega DV: M1(x)N1(y)dx+M2(x)N2(y)dy=0 * N1(y)M2(x)[(M1(x)/M2(x))dx+(N2(y)/N1(y))dy]=0 * 1)N1(y)=0* 2)M2(x)=0 * 3) (M1(x)/M2(x))dx+(N2(y)/N1(y))dy=0(ehk eraldatud muutujatega DV) 12.DV iseärased punktid, nende tüübid- Def.- Olgu DV M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 kordajad M(x,y) ja N(x,y) pidevalt diferentseeruvad piirkonnas D. Punkti (x0,y0)D nim DV iseäraseks punktiks, kui M(x0,y0)=0 ja N(x0,y0)=0
y=f(x) i 1 2 3 4 5 6 7 x 1 4 8 12 14 17 20 y 8 15 21 25 29 33 34 xi 0,96 3,96 7,96 11,96 13,96 16,96 19,96 yi 9 16 22 26 30 34 35 1-st järku dif.2,333333 Suhe 1,5 1 2 1,333333 0,333333 1,2 2-st järku dif. -0,119048 Suhe -0,0625 0,166667 -0,133333 -0,166667 0,108333 -0,033333 3-dat järku dif. 0,005141 Suhe 0,022917 -0,033333 -0,004167 0,025 -0,010119 0,004444 4-dat järku dif. 0,001367
diferentseerunud parajasti siis, kui tuletis selles punktis on olemas (ainsas punktis, v. piirkonnas D). Tuletise leidmise protsessi me nimetame diferentseerimiseks: Lim x->0 y/ x=y' *Märkus: vajadusel võib leida ka x + x - x ühe tuletise *Nt y=1/ x =>y'=lim x->0 y/ x=lim x->0 =1/2 x x 13.F-ni pidevus ja dif.-vus Olgu f-n y=f(x) dif-v piirkonnas D IR=> lim x->0 y/ x=y' => y/ x=y'+ ; -tõkestamatult kahanev suurus. y=y'* x+ * x=>kui x=0, siis y=0=> y=f(x) (vaadeldav f-n pidev) NB! Iga dif-v f-n on pidev aga x +1, x 2 vastupidine ei tarvitse kehtida. Nt. f(x) a)s1: y=x+1 b) s2: y=3/2x 3 / 2 x, x 2 (joonis, lähenemine mõlemalt poolt kahele) 14. Tuletise leidmise põhireeglid. Liitf-ni ja ilmu-mata f-ni tuletis
kui ideaalset, sest molekulide vahel hakkab toimima tõukejõud. Van der Waalsi võrrand iseloomustab reaalgaasi olekuparameetrite sõltuvust (p+m2/M2*a/V2)(V- m/M*b)=m/M*RT. Difusioon on ainete segunemine,kus ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele.(kui lasta lõhna ühest klassi otsast, siis lõhn ei jõua kiirelt teise klassi otsa) Difusiooni kiirus sõltub molekulmassist. Mida suurem on mass, seda aeglasem on difusioon;mida kõrgem temp,seda kiirem dif.;mida hõredam gaas,seda kiirem on dif.,sest on harvemad molekulide põrked. Soojusjuhtivus on siseenergia levik molekulide omavaheliste mõjutuste tulemusena.sõltub temp. (temp.suureneb,soojusjuhtuvus ka) Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.Temp.suurenedes sisehõõre GAASIS suureneb. Entroopia on suurus, mis kasutab TDS kaugust tasakaaluasendist, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia.
Mat mudel koosneb- võrranditest, mis kirjeldavad faktorite käitumist ja seovad muutujaid omavahel. Sellega antakse analüütilised eeldused, mis on aluseks loogiliste järelduste tegemisel. Koostisosad:muutuja, parameetrid, funktsioon, võrrand, samasusvõrrand, käitumisvõrrand, tasakaaluvõrrand. MMT eelised: *konkreetsus, täpsus probleemi püstitamisel *hea jälgitavus igal etapil: kui on eeldused siis ka järeldused. 5)n-dat järki dif võrrandi üldlahend, erilahend -n-dat järku DV üldkuju: F(t, y(t), y´(t), y´´(t),.., y(n) (t))=0 üldlahendiks: on n konstandist C1 , C2 ,...,Cn =0 ja argumendist t sõltuv fun. Y= (t, C1, C2, ..., Cn). Iga lahend mis saadakse üldlahendist konstantide C1,C2, ..., Cn arvuliste väärtuste puhul, on DV erilahend. 6) ilmutamata ja ilmutatud funktsioonid, ilmutamata funtsiooni teoreem. Ilmutamata fun.teoreem-1) fun-il F pidevad osatuletised Fy, F1, Fm punkti (y 0 ,x10 ,.., xm0 ) mingis
x 1 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 y 2,1 2,4 5 3 3,1 3,3 y teie 2 2,5 4,9 3,1 3 3,4 a 4 b 10 Keskmistatud Dif valemiga arvutatud tuletis 0,145 0,03 -0,095 0,015 0,145 12 10 8 6 Row 4 4 2 0 1 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2
Teoreetiline võrrend on y = 0.366e -0,004x, kus on näha, et kiirus konstant on 0,004 1/sek. dc A = - kC c A Diferentsiaalkuju: d c 0A k c = ln Integraalkuju: cA C, t, Ca0, Ca, T, Kc. Kc, mgO3/l sek mgO3/l mgO3/l sek dif int 0.055 480 0.365 0.31 480 0.0004 0.0003 0.075 120 0.365 0.29 600 0.002 0.0004 0.105 360 0.365 0.26 960 0.001 0.0004 0.125 240 0.365 0.24 1200 0.002 0.0003 0.135 120 0.365 0.23 1320 0.005 0.0003 0.146 120 0.365 0.219 1440 0
2 '( x)] a a a 38. Hariliku diferentsiaalvõrrandi mõiste, järk, üld- ja erilahend. Hariliku diferentsiaalvôrrandi môiste vôrrand, mis seob üht sôltumatud muutujat x funktsiooni y=f(x) ja selle funkts. tuletisi vôi diferentsiaali. Hariliku dif. vôrrandi järk vôrrandis sisalduvate tuletiste kôrgeim järk. Hariliku dif. vôrrandi üldlahend iga niisugune y=f(x0), mis rahuldab antud diferentsiaalvôrrandit mistahes konstantide C1...Cn väärtuste korral. Hariliku dif. vôrrandi erilahendid üldlahendi konstantidele C1...Cn on antud kindlad väärtused. 39. Mõningaid diferentsiaalvõrrandite lahendusvõtteid (eraldunud muutajatega, eralduvate muutujatega, 1. järku
Nulljärgnevuspinge järgne
maalühiskaitse ei saa olla selektiivne kuna maaühenduse 0järg. pinge on ühendatud võrgus ligikaudu sama.
13. Suunamata ja suunatud maalühiskaitse
Suunatud lühiskaitse rakendub kui nulljärgnevusvool/pinge ületavad sätte omi ning 0järg. pinge/vool vektorite
vaheline nurk on teatud vahemikus. Suunamata kaitset saab kasutada kui liini maalühiskaitse säte Is>I03 ja
Is
U U t s is R U v älj 5 moonutav lüli ti *Dif. ahel koos sisetakistuse Rs ja t parasiitmahtuvusega Cp U 1 moonutav lüli U s is ti t U
ESITUS: tabel,analüüt,graafik(pos ja
neg, punkti üldkuju, funk graafik, erin.märg.väärtu si, siis väh.1
rahuldab?+ max 1 lõikepunkt paaris, punkt, kus f(c)=0.
paaritu-x e X per.funk.-f(x+C)=f(x), x Funk.difer.def: võrdeline
e X, kasv. Ja kah.funk.rakendamine
argumendi muuduga ja nullist
argumentidele x1 ja x2, hulk
D.astmef.märpiirk. sõltuvus a- erineva tul.korral on funk.muut
st.a)a=p/q (kui q paaritu, a>0, siis ja dif. Ekvival.suurused
X=R, kui a
Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. 6. Milleks ja kus kasutatakse infra- ja ultravalgust? Infravalgust soojuskiirgusena, värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusravis, laserites, sõjanduses. Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha ehk kui valgus satub varju piirkonda. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 8. Mis on valguse interferents? (def. kuidas vaadelda interferentsi, millal lained
-j (1-w2T 2) + ( 2 T) (1-w2T 2) + ( 2 T) 2 2 2 2 W 20lg W Diferentseeriv lüli. Siia kuuluvad sellised elemendid milledel väljundsignaal on võrdeline sisendsignaali tuletisega. d X X =Tv d dt S Td dif. lüli ajakonstant t t W ( p) = pT d W = wTd - ASK aTd W ( jw) = jwTd = arctan = +90 o - FSK 0 d X + d X T d
0,1 m=1/Td Xv Diferentseeriv lüli. Siia kuuluvad sellised elemendid milledel väljundsignaal on võrdeline sisendsignaali tuletisega. d X X =Tv d dt S Td dif. lüli ajakonstant t t W ( p) = pT d W = wTd - ASK aTd W ( jw) = jwTd = arctan = +90 o - FSK
Kinnises süsteemis: tahke aine osakesed jäävad vedelikku, auruvad lahusti molek. Avatud süsteemis: lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Vedelik vedelikus: sarnased vedelikud (vesi, etanool) lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp tõusuga suuren. vedelike vastastikune lahustumine. Kinnises süsteemis: auruvad mõlema vedeliku molek. Avatud süsteemis: kõik aurustub, kuid erineva kiirusega: esmalt, millede Pküll kõige suurem, dif kõige suurem jne. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. 4 Keemia ja materjaliõpetus 9. Vedeliku mõiste, saamine. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingim-l raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides
võrduvad 0ga, siis öeldakse, et selle maatriksi astak on r. Tähis r(A). 14. Diferentsiaalid, täisdiferentsiaalid, täistuletised, ilmutamata funktsioonide tuletised. Diferentsiaalid: Varem (dy/dx) (sisult 1 sümbol - tuletis), nüüd (dy)/(dx), dy=(dy/dx)dx e. dy='(x)dx:dx (dy)/(dx)=(dy/dx), Suurusi dy ja dx võib vaadata vastvalt y-i ja muutuja x-i differentsiaalidena. Täisdifferentsiaal on dif.mõiste üldistus mitme muutuja funktsioonile. Funktsiooni U=U(x 1x2...xn) U U U täisdifferentsiaaliks nimetame avaldist dU = dx1 + dx 2 + ... + dx n x1 x 2 x n Täisdifferentsiaal on summa, mille liidetavateks on argumentide differentsiaalide korrutised vastavate osatuletistega
-paramüosiini olemasolu, - vajab suht vähe energiat Vähilaadsete sõrad- eriline asetus- suur ristlõikepindala. Ämblikud sirutavad hüdraulilise rõhu teel jalgu. 6. Gaasivahetus selgrootutel Loomad, kellel ei ole spetsiaalseid gaasivahetusorganeid organismis – ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse. Ainuraksetel toimub hapniku omastamine ainult difusiooni teel läbi membraani. Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s. Tekivad spetsiaalsed katete piirkonnad, mille läbitavus ja pindala kindlustavad gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest.
Hariliku Dv Def. Olgu F-n F(x,y,z) määratud xyz ruumi piirkonnas G. Vahemikus (a,b) määratud funktsioon y=y(x) nim. Võrrandi F(x,y,y`)=0 lahendiks, selles vahemikus, kui ta on pidevalt dif-uv ning (x,y(x),y`(x)) kuulub hulka G ja F(x,y(x),Y`(x))=0 x (a , b) Cauchy ülesanne 1-järku võrrandi jaoks seisneb sellise lahendi y(x) leidmises, mis rahuldab algtingimust y( x0 ) = y0 Peano teoreem Olgu f(x,y) pidev kahemuutuja f-n piirkonnas D. Siis läbi iga punkti (x0,y0) D kulgev vähemalt 1 DV integraalkõver. On tuntud ka Dv lahendi olemasomu teoreemina. Cauchy teoreem - Olgu f(x,y) pidev piirkonnas D ning olgu tal selles piirkonnas f ( x, y )
1) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ning kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastastikmõju korral jääv. Suletud süsteem on süsteem, mis ei ole vastastikkuses mõjus süsteemiväliste kehadega. 2) Staatiline hõõre - (keha seisab paigal) Dünaamiline hõõre - (keha liigub ühtlase kiirusega) 3) Kineetiline energia on liikuva keha energia, mis on võrdne poole ()antud keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisega. . Kineetilise energia tuletis aja järgi on keha võimsus 4) Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 1 2 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivsete jõudude alla kuuluvad nt potentsiaalne energia (gravitatsiooni jõud ja vedru jõud ) 5) Energia jäävuse seadus on üks olulisimaid jäävusseaduseid ...
tasakaaluasendist pendel hetkel viibib. Sagedus - Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Ringsagedus - Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Ühikuks on herts. Vedrupendli võnkumine Fe=-kx, ma= -kx, md2x/dt2= -kx, Wp=kx2/2, Wk=mv2/2 Võnkumiste diferentsiaalvõrrand = d2/dt2 = -c , kus - hälve ja c=w2; sellise dif lahendiks on = Acos(wt + 0) Matemaatiline ja füüsikaline pendel mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Füüsikaliseks pendliks nim iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. Samasihiliste võnkumiste liitumine P69 Tuiklemine kahe samasihilise liidetava võnkumise sagedused erinevad väha.
(TLC) maksimaalse sissehingamise järel olev kopsude ruumala, koosneb: · Sissehingamise e hingamismaht (VT) · Inspiratoorne reservmaht(IRV) · Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht(ERV) · Jääk- ehk residuaalmaht (RV) 6. Mis põhjustab gaaside difusiooni kopsualveoolides? Gaaside partsiaalrõhkude erinevus alveolaarõhus ja venoosses veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel kõrgema osarõhu e partsiaalrõhu poolt madalamale rõhule. Dif. lõpeb, kui rõhud saavad võrdseteks. 7. Hapniku transport veres Hemoglobiin 100 ml veres 15 g O2 1 gr Hb seob 1,36 ml Hapnikumahtuvus 20,4ml Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH 8. Süsihappegaasi transport veres Na- ja K-sooladena (80%) Hemoglobiiniga (10%) Lahustunult (10%)
Et reaktsioon toimuks on vaja ergastada üks osake ja edasine on ahel reakt. Kõige ohtlikumad:aur-õhk (atsetoon, bensiin); gaas-õhk (NH3, butaan); tolm- õhk(suhkur,tärklis,väv) 24. Difusioon osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontstandi ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Difusiooni kiirus sõltub temperatuurist. Mida suurem seda kiirem. dif Gaasides - Erinev vert. Ja horis. suundades, kui osakeste vahe on suur. H2 0,634cm2/sek; O2 0,178; CO2 0,139 dif Lahustes Oluliselt väiksem kui gaasides ja aurudes, erinevad hor. ja vert. kiirused. Horisontaal suunas on kiirem. dif Tahked ained difusiooni kiirus on väiksem, kokkupuutuvate ainete dif on teineteisega seotud suure juhusega. Difusioon looduskeskkonnas toimub koos välis mõjudega, seega pole võrdeline konst- gradiendiga.
aluselsõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Tuletamisreeglite süsteem Semantika- on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Vannevar Bush1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite Ludwig Wittgenstein- Analüütilise filosoofia juhtkuju 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I
Euleri ligikaudne yi=yi-1+hf(xi-1,yi-1), kus h=xi-xi-1 arvutusmeetod Teist järku y''=f(x), mis on lahendatav järgu alandamise teel muutuja vahetusega y'=u, diferentsiaalvõrrandi y''=u' üldkuju Lineaarne Teist järku konstantsete kordajatega lineaarne homogeenne homogeenne diferentsiaalvõrrand omab kuju y''+ay'+by=0, kus a ja b on konstandid konstantsete kordajatega teist järku dif.võrrand II järku Kõigepealt tuleb lahendada karakteristlik võrrand k2+ak+b=0. Saadud kons.kordajatega lahendid k1,k2 ja suurus D=a2-4b määravad üldlahendi kuju: lineaarne hom. dif. D>0, y=C1ek1xC2ek2x võrrandi üldlahend D=0, y=ekx(C1+C2x) D<0, y=eAx(C1cos(Bx)+C1sin(Bx)), A=-a/2, B=0,5 -D Lineaarne mittehom. Teist järku konstantsete kordajatega lineaarne mittehomogeenne kons
7.Millised on kristallilised materjalid? Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktile kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Lisandaatom täidab tühimiku põhiaatomite vahel. 9.Milline on Ficki esimese seaduse analüütiline kuju? J=-D(dc)/(dx) J-difusioonivoog D-difusiooni koefitsent dc/dx kontsentratsioon gradient miinusmärk dif toimub kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale. 10.Mis on lisandpooljuht? Materjal, mille elektrilised omadused on määratud neis tühistes kogustes esindavate täiendavaid languikandjaid tekitavate lisanditega. 11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme? Polümeermaterjali läbipaistvuse määrab kristalsete osade suurus. Kui nende suurus on suurem kui langeva vlaguse sainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12
A + B + C products 2A + B products trimolecular(termo- 3A products lecular) reactions. No elementary reactions involving more than three molecules have been suggested because of the very low probability of collision of more than three molecules at the same moment of time, which of course is the perquisite of a chemical reaction. 4. I- järku reakstsiooni kiiruse vôrrand ( dif. võrrandi lahend on antud) (T = constant and V = constant) Eeldus: 1) T = constant ja k = constant 2) V=constant 3) Reaktsioon on pöördumatu Näiteks radioaktiivne isotoop. Esimest järku reakstioon, A produktid r = kcA (1.24) (n i ni0 i # ) cA = cA0 - (1.25) cA =A kontsentratsioon ajahetkel t cA0 = A algkontsentratsioon
1. Diferentsiaalvõrrandi üld- ja erilahend. Väärtus ja raja ülesanne Def 1.1 Võrrandit, milles osalevad sõltumatu muutuja, tundmatu funktsioon ja selle tuletised nim diferentsiaalvõrrandiks. (1.1) F(x, y(), y'(), ...)=0 Kui otsitav funktsioon y sõltub ainult ühest muutujast, siis seda nim harilikuks diferentsiaalvõrrandiks. Kui otsitav funktsioon sõltub mitmest muutujast, siis on tegemist osatuletistega diferentsiaalvõrranditega. Kõrgema järguga tuletis dif.võr määrab ära selle võrrandi järgu. Esimest järku dif võrrand on (1.2) Def 1.2 N-järku dif.võr (1.1) üldlahendiks nim n-parameetrilist lähtuvat funktsioonide parve või peret, mis muudab võrrandi samasuseks sõltumata parameetrite väärtustest. (1.3) Dif.võr lahendamist nim selle võrrandi integreerimiseks ja selle lahendid integraaliks, lahendi graafikut nim integraaljooneks. Kui n-järku võrrandile lisada n-algtingimust: (1.4) Siis saame algväärtuseks ülesande (1.1)
3. hüperb tan: def: thx = shx/chx (X=R Y=(-1;1) 4. hüperb cot: def: cthx = chx/shx (X=R{0} Y=R[-1;1]). Tuletised: 1. (shx)' = ((e astm x e astm x)/2)' = (e asmt x + e astm x)/2 = chx 2. (chx)' = (( e astm x + e astm x)/2)' = (e astm x e astm x)/2 = shx 3. (thx)' = (shx/chx)' = (chx*chx-shx*shx)/ch ruut x = [ch ruut x sh ruut x = 1] = 1/ch ruut x. 4. (cthx)' = (chx/shx)' = (shx*shx-chx*chx)/sh ruut x = -1/sh ruut x. 23. Logaritmiline diferentseerimine: Logaritmiline dif. Lause. Kui f(x)D(X) ja f(x)>0 (xX), siis f `(x)=f(x)(d/dx)(lnf(x)) (xX). Tõestus. Lase eeldustel saan (d/dx)(lnf(x))= f `(x)/f(x) (xX), millest järeldub eeldatud lause. 26. Kõrgemat järku tuletis: Iga tuletist võib vaadelda kui iseseisvat funktsiooni. Kui see f. on diferentseeruv ehk siis f `(x)=D(x0), siis same leida temast omakorda tuletise. Seda nim. Kõrgemat järku tuletiseks algfunktsioonist f(x'). n-järku tuletiseks nim. Tuletist tuletisest, mille mille jaoti on
(maht elementaarrakule) 7.Millised on kristallilised materjalid? Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis?Lisand aatom täidab tühimiku põhiaatomite vahel. 9.Milline on Ficki esimese seaduse analüütiline kuju? J=-D(dc)/(dx) J-difusioonivoog D-diftsiooni koefitsient dc/dx- kontsentratsiooni gradient miinusmärk dif toimub kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale 10.Mis on lisandpooljuht?Materjal, mille elektrilised omadused on määratud neis tühistes kogustes esindavate täiendavaid laengukandjaid tekitavate lisanditega. 11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme?määrab kristalsete osade suurus.Kui nende suurus on suurem kui langeva valguse lainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi
printer. Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Eriti keerukate helikaartide korral leiame sealt ka SP/DIF optilise väljundi (või ka sisendi). Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15 nõelalise DSUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 12 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7MAX emaplaadil puuduvad nii jada, rööp kui ka PS/2 liidesed. Seeeest on aga plaadil palju
Isoleeritud süsteemi impulsimoment on jääv. dt Välise jõumomendi puudumisel on telje ümber pöörleva süsteemi impulsimoment telje suhtes jääv, mida kirjeldab valem I = const . Pöörleva keha kineetiline energia on K = I 2 2 . Jõu töö saame A = M d ja võimsuse N = M . Harmooniline võnkumise 0 võrrand on x = A sin(0 t + 0 ) , kus x on keha nihe ehk hälve tasakaaluasendist, seda võnkumist kirjeldav dif. võrrand on x + 0 x = 0 , 2 = k m . 0 = 2 ja = 1 T . 2 Harmoonilise võnkumise energia on jääv E = mv 2 2 + kx 2 2 = kA 2 2 . Sumbuva võnkumise võrrand x = A0 e - t sin(s t + 0 ) , kus on = r 2m sumbuvustegur ja s = 0 2 - 2 ..Kui kehale mõjub sundiv jõud, mis muutub Fs = F0 sin t , siis keha hakkab võnkuma sundvõnkesagedusega ja ta amplituud sõltub sellest sagedusest A = ( F0 m ) ( 2 - 0 ) 2 + 4 2 2 . Resonantssageduse r = 0 - 2 2
printer. Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Eriti keerukate helikaartide korral leiame sealt ka SP/DIF optilise väljundi (või ka sisendi). Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15– nõelalise D–SUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 1–2 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7–MAX emaplaadil puuduvad nii jada–, rööp– kui ka PS/2 liidesed
indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Metanefros on amniootide pärisneer. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur) · Mis on kardiogeenne mesoderm? Tekib tavalisest mesodermist; diferentseerumise tagavad südamesirbi piirkonna endodermist lähtuvad signaalid (kude kui induktor). (Sellest tekib torujas organ süda) Kui endoderm eraldada, siis dif ei toimu. · Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eellasrakkudest? Endokardi endoteelist endokardiaalse padjandi rakud, kodade müotsüüdid ja vatsakeste müotsüüdid ning Purkinje rakud. · Südame neuraalhari ja tema derivaadid Paikneb kõrvaplakoodi ja kolmanda somiidi vahelisel alal. Sellest mood veresooned, arterite silelihaskestad; harkelundi, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme sidekude ning vatsakeste ja suurte veresoonte vaheseinad
g. Mis on akustiliste muundurite ülesanne ja kuidas need seadmed toimivad? Kõlar/mikrofon ülesanne on muundada elektrisignaali uuesti õhurõhu muutumiseks ehk siis helirõhuks. 13. Helikaabeldus ja -ühendused: a. Mis tüüpi ja ühendustega kaablid on kasutusel helisignaali edastamiseks ning mis on nende kaablite peamised erinevused ja kasutusvaldkonnad? XLR-prof, TRS-pulkühendus 6,35mm(proffid);RCA-kodu, 3,5mm TRS- kodu;Vähem tarvitatavad – SB/DIF-optiline ühendus(kodu ja prof);Ühenduste vastupidavuse ja töökindluse erinevus(suurus, lukustus, suur kontaktpind) b. Kuidas toimib balansseeritud heliühendus ja mis on selle eelis balansseerimata heliühenduse ees? Balansseeritud heliühendus on ühendus, mille puhul sama helisignaal edastatakse kaabli kaudu kahte vastandfaasi, eeliseks on faaside vastuvõtvas pooles kokku pannes on võimalik kaablisse jõudnud müra jms eraldada. 14. Video monteerimine: a
Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kusjuures a2>a1 FK19 laboratoorse töö teoreetiline osa: Keemiline kineetika Kineetika põhipostulaat: aA+bB=dD+eE Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse n=x+ya+b (üldjuhul, kuid lihtreaktsioonides n=x+y=a+b) Reaktsioonide kineetilised tüübid: nulljärk (n=0), esimene järk (n=1), teine järk (n=2), kolmas järk (n=3). n Dif võrrand Kiiruskonstandi võrrand Poolestusaja avaldis 0 1 2 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus: Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: Reaktsiooni aktivatsioonienergia mõiste: Energia, mis on vajalik reaktsiooni toimumiseks (aktiveeritud kompleksi tekkeks) (EA, J/mol). Pöörduvad reaktsioonid: Toimub esimest järku reaktsioon , kus k+ on kiiruskonstant
K Ud = = rsis rb + (1 + )rE Kui signaalid on mõlemal sisendil: Ühissignaali võimendustegur: U bil K Usf = ; E sf Ühissignaali nõrgendustegur: KUd KUd ÜSNT = ;ÜSNT = 20 lg ; KUsf KUsf 95 96 5.9. Operatsioonvõimendid AVV, KUd =; dif. sisend, üldjuhul kahepolaarne toide. Mitteinverteeriv sisend: Uvälj on faasis Usis ; Inverteeriv sisend: Uvälj on vastasfaasis Usis . Ülekandekarakteristik: 97 Tegelik ülekandekarakteristik (mitteinverteeriva sisendi järgi): Operatsioonvõimendi põhiparameetrid. Võimendustegur KUd , K. Sõltub diferentspinge sagedu- sest, toitepingest, temperatuurist. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. KUd = 500-500000.
Nool ringis näitab voolusuunda. Maa on neil ühine elektrod => juhitakse baasi poolt Transistori väljundkarakteristikud: 5 Ühtlaste vahedega baasivoolude korral ik ik Transistori parameetrid: h21e = ib ib See on voolu võimenduse tegur u be h11e = - leitakse kui dif. takistus sisendkarakteristikult ib h21e = 100...250 tavaliselt pnp on tavaliselt abistav variant. Seal on kõik vastupidi ehk siis augud juhivad voolu jmt. 1.11. Väljatransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid Väljatransistor (nõrgem vool kui bipolaarsetes transistorides, arvutitehnikas peamised) Allolev joonis on p-kanaliga ehk siis tegelt on see abistava transistori joonis, õige oleks n kanaliga ehk siis kõik on vastupidi.
1943) 1977 - The Commodore PET (Personal Electronic Transactor) -- the first of 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus several personal computers released in 1977 -- came fully assembled and was 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus straightforward to operate MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks 1977 - The Apple II became an instant success when released in 1977 with its (VANNEVAR BUSH) printed circuit motherboard, switching power supply, keyboard, case assembly, Claude SHANNON - MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus:, Boole algebra, manual, game paddles, A/C powercord, and cassette tape with the computer
Kui kõrgele keel tõuseb? (madalad, keskkõrged ja kõrged) Missugune on huulte asend? (labiaalne, illabiaalne) 21. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Liigitus: 1) keel liigub vertikaalselt madalduvad (nt pea) ja kõrgenevad (nt laiad) dif. 2) Horisontaalselt esisuunalised (laul) ja tagasuunalised (lüüa) 3) Poolte asendi muutumine huulte asend muuub, keel on paigal (söe) 22. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keele vokaalfoneemid on lühikesed, pikad ja ülipikad ning võivad moodustada monotonge ja diftonge. a) sama, sma, sâma b) sama, sma, sma lühike pikk monotong
QDOS '1936: Churchi lambdarvutu3, Churchi tees. universaalsus. mittelahenduvus straightfoNard to operate '1977 - The Apple ll became an instant success when released in 1 977 with its MIT: 193G193$1937: Diflerential AnalyzeJ dif. vorrandite lahendamiseks I 9ti I - IBM PC, 3z(XX) - csinlcne 3z-bil prosc (Nrtional Senriconducror). loodi SUN ja Courprq (VANNEVAR BUSH) printed circuit mothsboard. switching pwer supply, keyboard' case assembly
10.Toitumisviis raku tasandil Osmoos Osmoos Fago- ja pinotsütoos osmoos Rakkude eluavaldused ehitus, ainevahetud, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine, kohanemisvõime Organismi areng põhineb rakkde kasvus, jagunemises ja diferentseerumises Ealise arengu varajastes faasides jagunevad kõik rakud kiiresti Enamik dif. rakke ei jagune vaid asendatakse tüvirakkude abil o Lühikese elueaga rakud (vererakud, seemnerakud) o pika elueaga rakud (maksarakud) o jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud) Rakkude kasvumudel Hüpertroofia rakkude arv jääb samaks, aga rakud ise suurenevad patoloogiline füsioloogiline Hüperplaasia , rakkude suurus jääb samaks, aga nende arv suureneb patoloogiline füsioloogiline Atroofia
mh kr r/b=ykr r , ykr r=((1+ ykr) ykr)/( 31+2 ykr. ykr väärtusi anname ette, leiame ykr r ja arvutame kr=ykr/ykr r=hkr/hkr r ja =1/1+ykr, funktsioonist kr=f() koostame graafiku. Siit leiame kr. Kriit sügavus hkr=krhkr r. Paraboolne säng. hkr r=427Q2/64gp. Kui =1,1; hkr p=0,455*3Q2/p. !Ümmarristlõige. Arvutatakse graafiku abil. Leitakse (Q2/g)/d5/2, kõveralt vaatame (A3/B)/d5/2 ja siis selle järgi h/d. Otsitav hkr=(h/d)d. 7.Mõõdukalt ebaühtlase ...dif võrr: Leiame Bernoulli võrrandi järgi: dh/dl=i0-Q2/C2A2R(1-C2R/gA A/l)/1-Q2B/gA3. Loodussängi jaoks ei sobi, kuid korrapärasele küll. Seda võrrandit lihtsustusteta integreerida ei saa, kuid võrrand muutub lihsamaks, kui tegemist on prismaatilise sängiga, siis sõltub ristlõikepind ainult voolu sügavusest ja A/l=0. Et CAR=K on vooluhulgamoodul ning Q 2B/gA3=Er, siis same dh/dl=i0-(Q2/K2 )/1-Fr. Kui vool oleks ühtlane, saaks vooluhulka avaldada normsügavuse h0
kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo- silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist. Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti. Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks. Granul- mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga * Atsidoidsed e. happelised k, es mullas on ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.) * Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol dissotsieruvad alustena) * Amfoteersed e Amfolütoidsed k. (käituvad kord aluselisena, kord happelisena) Eestimaal on valdavalt happelised mullad.
Lause. Kui funktsioonidel f (x) ja g(x) on punktis a sama piirväärtus b ning leidub punkti a - Lause: kui f-n on diferentseeruv punktis x, siis fun-n on pidev punktis x. ümbrus, et iga 0 < |x- a| < korral kehtib võrratuste ahel f (x) h(x) g(x), siis funktsiooni Tõestus: f pidev punktis x limx0(d(x+x)-f(x)) = 0 h(x) piirväärtus punktis a on samuti b. limx0(d(x+x)-f(x)) = [f dif-v punktis x] = limx0(f(x)+f'(x)x + (x)-f(x)) = * Lause. Kui f(x) (noole kohal on xa) c ning leidub punkti a selline ümbrus, et f(x) g(x) = limx0(f'(x) x + (x)) = f'(x)limx0x + limx0 (x) = 0 (MOTT) iga 0 < |x a| < korral, siis kehtib võrratus b c. Tõestus: lim xa f(x)=b lim xa g(x)=c f(x) g(x) |x - a|< tuleks näidata, et bc. Vaatame jada {xn}, xna >0 N()... n>N |xn - a| < n>N, f(xn) g(xn) | n lim n f(xn) lim n g(xn) b c.
annaabi.ee 
