Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger- Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. · http://www.youtube.com/watch?v=KIAGax2ffN Pooljuhtkamber · Pjk kujutab endast tuhandeid poojuhtdioode. · Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. · Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. · http://www.youtube.com/watch? v=AqzYsuTRVRc
Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Arvutused Etalone lahuste valmistamine Etalone Standard lahus lahused C, g/ml V, ml m, g V, ml 2 50 100 1 3 50 150 1,5 6 50 300 3 7 50 350 3,5 Näided
Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Sellist protseduuri, kus lisatakse kandesagedusvõnkumistele madalsagedusvõnkumistes sisalduv info nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv signaal, sellist protsessi nimetatakse detekteerimiseks. Amplituudmodulatsiooni korral esitatakse madalsagedusliku signaali hälbe muutused kandesagedussignaali amplituudi vastavate muutustena. Sagedusmodulatsiooni korral kaasneb madalsagedusliku signaali hälbe suurenemisega kandesagedussignaali sageduse kasv. Moduleerimisviisid
(elektrivälja+magnetväli). Seda võib nimetada ka elektromagnetvälja perioodiliseks muutuseks. See on ristlaine, s.t., et välja vektorid on laine levimise suunaga risti ! 13. Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele. Liidetakse madal- ja kõrgsagedusvõnkumine. Demodulatsioon (nimetatakse ka signaali detekteerimiseks) on protsess, kus raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv signaal. 14.On vahelduvvoolu ahel. Pinge amplituudväärtus on 250V. Mida näitab vooluringi pandud voltmeeter? Tee seletav pingegraafik.
Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Arvutused ja tulemused: 1. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 50 ml, standardlahus 100 g/ml · Et. 1 0.5 g/ml m(Bi(NO3)3= C*V= 0.5 g/ml*50ml= 25 g (vismuti mass 50 ml lahuses) V(standardlahus)= 25/100= 0.25 ml · Et. 2 1 g/ml
jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud
Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid? Üldreaktsioonid, karboksüül ja aminorühmade reaktsioonid, kus karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid ja aminorühmad moodsutavad Schiffi aluseid ja amiide. Unikaalsed ehk külgahelate reaktsioonid, kus Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele ja mõned reaktsioonid on omased vaid kindlale külgahela tüübile. Ninhüdriin reaktsioon aminohapete detekteerimiseks ja kvantitatiivseks määramiseks. Meetodid: ioonvahetus-kromatograafia, kõrgsurve vedelik-kromatograafia (HPLC), gaaskromatograafia (GC). (Kromatograafia keemiliste ühendite või ioonide füüsikalis.keemiline üksteiusest lahutamine, mis põhineb aineosakeste korduval ümberjaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel.) 4. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja kuidas seda määrata.
Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV- spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 μg/ml I lahus 0,6 μg/ml, milleks võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 μg/ml, milleks võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 μg/ml, milleks võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 μg/ml, milleksvõtta 3 ml standardlahust
46 7. Mis osakesed on gluuonid ja millist vastastikmõju nad põhjustavad? 8. Vaheosakesed kõik mis tead lk 46-47 9. Kosmilised kiired. Milliseid osakesi langeb Maale kosmosest? lk 48 10. Kirjelda, kuidas töötavad kiirendid. Milliseid osakesi ja kuidas kiirendatakse? Lk 48-51 11. Millistest osadest kiirendi koosneb? Lk 50-51 12. Mille poolest erinevad lineaarkiirendi ja tsükliline kiirendi? Lk 50 13. Milliseid meetodeid kasutatakse osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks? Lk 51-53 14. Selgita Wilsoni kambri, mullikambri, ionisatsioonikambri, triivkambri ja pooljuhtkambri töötamist. 15. Selgita, mis on standardmudel ja pane kirja, mis on tähtsaimad avastused, mis on tehtud ja mis ootavad avastamist. 1) kõige nõrgem gravitatsioonijõud kõigi osakeste vahel 10-36, nõrk tuumajõud kehtib kõigile elementaarosakestele, v.a footon 10-7, elektromagnetiline vastastikmõju
bändideks väga kõrge resolutsiooniga. Iga bänd vastab ühele või mitmele polüpeptiidi tüübile, mis omavad sarnast molekulmassi. Mida raskem makromolekul seda rohkem on tema liikumine takistatud. Kui proov tungib läbi lahutava geeli toimub eraldumine nn. bändideks, kusjuures raskemad polüpeptiidid jäävad ülemissse ning kergemad geeli alumisse osasse. Iga bänd sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi sama või erineva molekulmassiga. Valkude detekteerimiseks polüakrüülamiidi geelist kasutatakse tavaliselt 0,1 % Coomassie Blue nimelist värvi 50 % metanoolis ja 10 % äädikhappe Lahuses. Happeliseks muudetud metanool sadestab valke. Värvimist teostatakse tavaliselt üleöö. Värv tungib läbi kogu geelist, kuid värvuvad siiski ainult valgud. Figure 1 Foreesiaparaat Praktiline osa. Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistasime lahutava geeli (resolving gel) (10%). Selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 4,0 ml
Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58. Fotoelement
lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 g/ml I lahus 0,6 g/ml, selleks vaja võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 g/ml, selleks vaja võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 g/ml, selleks vaja võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 g/ml, selleks vaja võtta 3 ml standardlahust Katse tulemused
Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3.Loksutasin
Selleks, et lõdvendada sidemeid on vaja kromatiini metüleerida et tekiks null- b. laeng ja sidemed katkevad, suht palju mängivad rolli ka nõrgad laengud, aga nii c. pea kui tugevad laengud on ära lõigatud, siis kromatiini sidemed lõdvened, ja bio- d. molekulid saavad siis sinna ligi pugeda. 15. Milleks kasutatakse FISH analüüsi? a. FISH fluorescence in situ hybridisation b. Kasutatakse erinevate DNA ja RNA järjestuste detekteerimiseks rakkudes ja kudedes. 16. Mis on MARide funktsioon? a. Iga kromosoom on üks DNA molekul, mis on pakitud nukleosoomidesse ja keeratud 30 b. nm kiududeks. Viimased kinnituvad valgumaatriksile spetsiifiliste järjestuste (MARide) c. abil. 17. Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud gene? a. Footprinting. Märklaud geenid ei sisalda TATAboxi. 18. Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid? a
·Väljundsignaali lubatud kõrvalkomponentide tase. Näiteks vastuvõtja heterodüünile on see piires 60...-120 dB. Digitaalsüsteemides on see nõue tavaliselt leebem. ·Faasimürade tase. Antakse kas nende mürade lubatud spektraaltihedusega kui neile järgneb lineaarne filtreerimine või nende integraalse võimsusega (dispersiooniga) kui kasutatakse signaali vahetult, filtrit ei järgne. Eriti tundlikud faasifluktuatsioonidele on tugisignaali allikad sünkroonseks detekteerimiseks või tööks faaslukksüsteemides. ·Sageduse ümberlülimise aeg. Näiteks sidevastuvõtjas võivad olla siin üsna leebed nõuded, lubatud võib isegi olla vahepealne signaali kadumine, rääkimata signaali faasihüpetest. Faasi järgihäälestussüsteemides aga on soovitav vältida igasuguseid siirdeprotsesse signaalide ümberlülimisel . 3.6. Faasjärgihäälestuse süsteem-
osakesi. Neeid on vaja identifitseerida ja nende parameetrid tuleb mõõta võimalikult täpselt. Kahjuks ei suuda ükski mikroskoop teha nähtavaks isegi mitte aatomit, rääkimata tuumast või elementaarosakesest. Kuid osakeste tee võib muutuda nähtavaks tänu sellele, et laetud osake, liikudes ained, kulutab järk-järgult oma energiat elektronide väljalöömiseks aatomitest, millest ta möödub ehk ioniseerimiseks. Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraseline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Detektorid paigutatakse tugevasse magnetvälja, et laetud osakese trajektoor temas kõverduks. See annab osakese laengu, massi ja impulsi kohta väärtuslikku infot. Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni
derivaadid). Valgul on primaarne, sekundaarne tertsiaarne ja kvaternaarne struktuur. Ruumilisi struktuure hoiavad koos nõrgad keemilised sidemed ja vastasmõjud. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri koos hoidvad nõrgad sidemed. Denatureerumine võib põhjustada valgu väljasadenemist lahusest. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks lahuses kasutatakse näiteks värvusreaktsioone, väljasadestamist ja väljasoolamist. Selliseid kvalitatiivseid reaktsioone on universaalseid ning spetsiifilisi. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on ka erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks. Praktiline osa Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonidega violetse kompleksi. Tegemist on üldreaktsiooniga
Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel Lümfoomide vastu Kasvusignaalide blokeerimine Cetuximab- soolevähk, kõrivähk Seondub epidermaalsete kasvufaktorite retseptoritele Angiogeneesi inhibeerimine bevacizumab -erinevate vähkide vastu, VEGF signaali blokeerimine Radiatsiooni vahendamine radioaktiivne osake kombineeritakse antikehaga Ibritumomab - Mitte-Hodgkini lümfoomi vastu Kasutus diagnostikas toksiinide ja hormoonide väikeste koguste detekteerimiseks inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel. immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes immunofluoresentsis Neurobiotehnoloogia Aju uurimise eesmärgid Aju uurimise eesmärgid · Üksin neuron võib maksimaalselt moodustada 10,000 kontakti (sünapsit) · Inimese ajus on vähemalt 1014 neuronaalset kontakti · Linnuteel on 2x1011 tähte
kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi ning tsükliline ringikujuline. 8 Osakeste detektorid Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Üleküllastatud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Sellel nähtusel põhinevat detektorit kutsutakse udukambriks ehk Wilsoni kambriks. Sarnase tööpõhimõttega on ka mullikamber. Suured mullikambrid on mitme kuupmeetrise mahuga. Kuna kiirendid
Muutes vähesel määral võrepinget, muutub anoodvool suurel määral lamp võimendab · Otse- ja kaudküte. Pinged elektroodidel · Erilambid. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 22 EL-34 võrepinge ja anoodvool Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 23 Valik raadiolampe Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 24 Transistor · Pooljuhtelement signaalide võimendamiseks, genereerimiseks ja isegi detekteerimiseks. · Leiutati 24.12.1947 Belli laboris: Shockley, Bardeen, Brattain. Lilienfeldtil oli juba 1925 prototüüp · Tööpõhimõtte järgi: bipolaar- ja väljatransistorid. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 25 Aseskeem ·Bipolaartransi elektroodid: emitter, baas, kollektor ·Sisuliselt nagu 2 otsapidi kokku ühendatud dioodi (vt. aseskeemi) ·Baas-emittersiire alati päripingestatud. Pingelang seega 0,6V => väike sisendtakistus
laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb) Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. § Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. DIOODIDE RAKENDUSI: pooljuhtdioodid-vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Valgusdioodid(väikesed pirnikesed) TRANSISTORITE RAKENDUSI: Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 12) ja 13) VAHELDUV VOOL JA TRANSFORMAATORID LC VÕNKERING: Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest L ning mahtuvusest C
a) DNA:RNA b) DNA:DNA c) RNA:RNA 5. Mis on ribosüüm? a) Spetsiifilise sihtmärkjärjestusega seonduv RNA molekul, mis katalüüsib ensümaatilisi reaktsioone b) RNA molekul, mis katalüüsib ribonukleaaside degradatsiooni c) Mitte ükski sellest valikust d) Ribosoome lõikav ensüüm 6. Millised järgnevatest meetoditest sobivad nukleiinhapete detekteerimiseks a) Absorptsiooni mõõtmine =260 nm juures b) Biotiini või digoksigeniiniga märgitud DNA kemoluminestsents c) Kõik meetodid sobivad d) Radioaktiivselt märgitud nukleiinhapete autoradiograafia e) Flourestsentsmärgisega märgitud nukleiinhappe ergastamisel saadud valguse emissiooni mõõtmine fotodetektori abil 7. Kui teatud fragmendi amplifitseerimiseks inimese genoomsest DNA-st polümeraasi ahelreaktsiooni
Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus muutuvad või katkevad ruumilist struktuuri moodustavad nõrgad sidemed, kuid säilivad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks lahustes kasutatakse järgnevaid kvalitatiivse analüüsi meetodeid: a) Värvusreaktsioonid - peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks 2 b) Väljasadestamine - lahusest reagentide või temperatuuri toimel denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest
nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks (=kindlakstegemiseks) lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid nagu: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks, · väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest,
5. Alates 2. punktist tsüklid korduvad veel 21 kord. Sellega DNA ahela paljundamine toimub ekpotentsiaalselt. 2.2 Praktikum – geeli valmimine Esialgu tuleb valida mille kontsentratsiooniga geeli on vaja valmistada. Kuna mul oli tegu lühe DNA lõiguga (335 bp), valisin PCRi produkti detekteerimiseks 1,5% geeli. Geelistavaks aineks on agaroos, mis on pärit vetikatest. Segasime kokku 100 ml 1x TAE puhvrit ja 1,5 g agaroosi. Kuna agaroos ei lahustu hästi, kuumutame segu mikrolaineahis keemiseni (mitte päris keemiseni, et ei keeks üle!) ja vahepael loksutame ringjate liigutusega kuni kõik agaroos on sulanud ja lahus on homogeenne. Pärast jätame segu jahtuma tasakesi
nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni pn-siirde eriomadus, nagu näiteks siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal- ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid, mahtuvusdioodid, fotodioodid. 24. Võrrelge omavahel punkt- ja pinddioodi. lk 94 Pinddioodides kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks punkdioode signaalide detekteerimiseks. Pindd kasut suhteliselt suure pinnaga p-n-siiret, punktd aga metallteraviku ja pooljuhi vahelist kontakti. 25. Nimetage pooljuhtdioodide põhiparameetrid.lk 19 Dioodide põhiparameetrid on järgmised: · suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; · suurim lubatav vastupinge URMAX, mis antakse samuti kas alalis-, kesk- või
Siire sulgub enamuslaengukandatele veel kindalmini kui pingestamata olekus. Pn-siire põhiomadus- p-n siire juhib voolu ainult ühes suunas, nn ventiili omadus. Siirde pärivool sõltub pingest ligikaudu ekponentsiaalselt. Väga suure pinge poolt põhjustatud voolu korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhitde rikenemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata. Dioodide rakendused:vahelduvvoolu alandamine, elektrivõngete detekteerimiseks (raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, päiksepatareid. Transistori rakendused: võimenudselemendid, elektoonikalülituste tähtsaim koostisosa, elektrisignaalide muundamiseks LC- juhis mõjub kaks vastassuunalist jõudu. Lc kooosneb induktiivsusest L ja mahtuvusest C, mis on olemas igal juhil. q''=-1q/LC võnkeringi omavõnkesagedus ώ02=I/LC Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus aas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal
CTP chloroplast transit peptide 5) Cry1 Ab ja pat geenid - mida kodeerivad, milleks vajalikud. Tooge konkreetseid näiteid (kummagi kohta 2 - otsida ise internetist). 6) GMO-de määramismeetodid. Miks eelistatakse DNA analüüsi - põhjendada. Transgeense taime genoomi on sisestatud võõr-DNA järjestus (järjestused). Enamasti ekspresseeritakse uut järjestust taimerakkudes ning see annab taimele uued omadused, näiteks herbitsiiditaluvuse. Iga GMO detekteerimiseks kasutatava tehnoloogia aluseks on erinevuse leidmine modifitseerimata taime ja transgeense taime vahel. Seda võib teha nii võõr-DNA kui sellelt transkribeeritava mRNA kui sellelt transleeritava valgu detekteerimise abil. * PCR - eeldab analüüsitava geneetilise modifikatsiooni tundmist: genoomi sisestatud geeni struktuur ja regulatoorsed elemendid. Ärmiselt tundlik, seetõttu väga suur kontaminatsiooni oht (valepositiivne tulemus!)
VD 1 Ülesanne: C 1 C2 R1 Eraldada KS- või VS- U hs L1 L2 U hs võnkumisest moduleeriva MS- signaali osa. Seda toimingut * d io o d d e t e k t o r i t ü ü p s k e e m nim. detekteerimiseks e U demoduleerimiseks. Detekteerimiseks on vaja mittelineaarse pinge-voolu 0 tunnusjoonega skeemielementi, t sest lineaarne element ei
vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. · Dioodide ja transistorite rakendused Pooljuhtdiood (põhidiood) on kahe elektroodiga (pn-siire) diood, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas (päripingestatult sees, vastupingestatult väljas). Põhidioodideks on: alaldusdioodid, lülitidioodid, impulssdioodid. Neid kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Transistor on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pn- siiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga.
Iga ajam on liigse paindumise ja venitamise vältimiseks varustatud mehhaaniliste piirajatega. 3.1.2 Operaatori bioloogilisel ja liikumise informatsioonil põhinevad kontrollmeetodid. A. Bioloogilisel informatsioonil põhinev ajamite konrollimine. Kõigepealt HAL-i müoelektrit kasutav, lihaste kokkutõmmete pöördmomente jälgiv, meetod pöörde tekkitamiseks. Painutaja- ja sirutajalihase lähedale nahale ühendatakse kaks sensorit müoelektri detekteerimiseks, mille abil juhitakse, joonisel 15 olevat liigest. Sensor koosneb kahest elektroodist ja instrumentaalsest võimendist. Painutaja- ja sirutajalihasest tulevat kahte Joonis 14. HAL-3.konfiguratsioon. müoelektrilist signaali filtreeritakse ja võimendatakse. Müoelektriline aktiivsus E(t) on müoelektrilise amplituudi piir ja seda defineeritakse järgmiselt. 12
grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. b) valkude hüdrolüüs - valgu peptiidsidemete lagunemine c) valkude väljasoolastamine - Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt.] kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. - Valkude detekteerimiseks (kindlakstegemiseks) lahustes või kasutatav kvalitatiivse analüüsi meetod. Toimub väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. 10. Loetlege valke denatureerivad tegurid ja selgitage, mis valgumolekulis nende toimel aset leiab. , , , 4 . , , , (), . , . , , «» . 11
(näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). 8. Milleks kasutatakse kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), milliseid põhikomponente selleks vajatakse, millised on RT-PCRi põhietapid? Kasutatakse: viiruste kvantiteerimiseks, geeniekspressiooni kvantiteerimiseks, DNA kahjustuse mõõtmiseks, kvaliteedikontrolliks ja proovide valideerimiseks, genotüpiseerimiseks, patogeenide detekteerimiseks. Kvantifitseerimiseks, kasutatakse fluorestseeruvaid värvaineid (fluorofoore). Põhietapid: 1) PCR produkti kogust mõõdetakse pärast iga tsüklit (reaalajas) 2) Fluorestseeruvat signaali jälgitakse reaktsiooni kestel ja tema intensiivsus korreleerub moodustunud PCR produkti hulgaga 3)Seatakse mingi värvi fluorestsentsi intensiivsuse lävi ülalpool baasfluorestsentsi ja allpool maksimaalset fluorestsentsi 4)Ct (threshold cycle) – lävetsükkel, s
• CNV-de määramine genoomis: põhimeetodid (CGH, SNP-kiibid, ‘paired-end’ sekveneerimine), plussid ja miinused. • CGH – comparative genomic hybridization – kasutatakse uuritavas DNA proovis teatud geenide või DNA lõikude koopiaarvu muutuste või deletsioonide leidmiseks. • Referents-DNA ja test-DNA märgistatakse erinevate fluorestseeruvate märgistega, segatakse kokku ning hübridiseeritakse kiibile. Fluorestsentsi suhteid kasutatakse piirkondade detekteerimiseks test ja referents proovide vahel, mis erinevad koopiaarvult. Saab visualiseerida deletsioone ja duplikatsioone väga väikestes DNA segmentides Saab uurida tervet genoomi ilma varasema teadmiseta kromosomaalsete aberratsioonide kohta Ei vaja spetsiifilisi sonde Saab detekteerida amplifitseeritud geenide olemasolu vähis ja kaardistada nende asukoht
eksponentsiaalselt. TMA toodab 1001000 koopiat tsükli kohta, mis tõttu 15 -30 minutiga toodab protsess 109 koopiat Chlamydia trachomatis test APTIMA CT (16S rRNA) (Gen-Probe) Mycobacterium tuberculosis Amplified MTD Direct test (rRNA) (Gen-Probe) 23. FISH (metoodika) Fluorescence in situ hybridization (FISH) Kasutab fluorestseeruvaid 16S rRNA või 23S rRNA proove ning fluorestsents mikroskoopiat tervete bakterite detekteerimiseks otse kliinilistest proovidest (veri, koed). FISH metoodikast on palju abi raskesti kultiveeritavate mikroobide analüüsil (Yersini pestis, Bartonella spp.) Samuti saab korraga detekteerida erinevaid organisme, kui kasutada erinevalt fluorestseeruvaid proove (erinev emissiooni lainepikkus) Protsess võtab aega 1-2 tundi, koos proovi fikseerimise, alusklaasile kandmise, rakkude permeabiliseerimise (kestad läbilaskvaks), proovi hübridiseerimise ja analüüsiga fluorestsents
kohandada. Üheks meetodiks on mikroorganismide külvamine mitteselekteerivale söötmele. Seejärel inkubeeritakse söödet mõne tunni jooksul (bakterite taastu- miseks) ja järgnevalt lisatakse (enne inkubeerimise jätkamist) ühesugune kogus sulatatud selektiivset agarit, mis sisaldab topelt koguses selekteerivaid inhibiito- reid. Taaselustamiseks võib kasutada veel ka membraanfiltreid. Näitena võib esitada Andersoni ja Baird-Parkeri meetodit E. coli detekteerimiseks. Analüüsitava toidu lahjendatud suspensioon külvatakse trüptoon-soja agarile asetatud memb- raanfiltri ülemisele pinnale. Pärast neljatunnist inkubeerimist 37 ºC juures aseta- takse filter trüptoon-soja-sapi agarile ning jätkatakse inkubeerimist 42 ºC juures 18 tundi. Membraanfiltrite kasutamise negatiivseks küljeks on nende küllaltki kõrge hind. Rikastamismeetodid. Rikastamismeetodit kasutatakse kõige sagedamini juhtudel,
Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 15 Coli-laadsete ja fekaalsete coli-laadsete mramiseks kasutatakse piirlahjenduste ja membraanfiltrite meetodeid. Veel rakendatakse on/ei ole ehk +/- (presence/absence) teste, mis phinevad coli-laadsete bakterite omadusel lagundada teatuid substraate, mille tulemusena tekib vrviline produkt. Coli-laadsete bakterite puhul on substraadiks isopropl-.-D- tiogalaktopranosiid (IPTG) - kasutatakse .galaktosidaasi detekteerimiseks. E. coli puhul on substraadiks o-nitrofenool-.-D- galaktopranosiid-4metlbelliferl- .-D-glkouroniid (MUG)- kasutatakse .-glkouronidaasi detekteerimiseks. Tuntumad kommersiaalsed tooted on Colilert test ja Colisure. Veel kasutatakse geeniproove ja PCR meetodeid (lacZ coli-laadsed, uidA ja uidR E. coli). Siin on probleemiks kvantifitseerimine. Mitmed uurimistd on nidanud, et coli-laadsete bakterite arvukus ei ole kvantitatiivselt seotud patogeensete
samas kohas ja tuvastamismeetodi idee seisneb objektilt peegeldunud lainete detekteerimises. Kui selline ese jääks allika ja vastuvõtja vahele, siis ta siiski blokeeriks kiiratud laineid. Vastuvõtja küll ei teaks millise objektiga on tegemist, aga ta näeks selle objekti varju. Kirjeldatud tehnoloogiat kasutatakse näiteks luurelennukitel, mis on disainitud sellise kujuga, et tagasi hajumine oleks väike, ning selle lisaks on kaetud spetsiaalse musta neelava värviga. Lennukite asukoha detekteerimiseks kasutatakse radareid, mis kiirgavad raadiosagedustel ning objektidelt peegeldunud kiirguse kaudu saavad kindlaks teha nende objektide asukoha ja kiiruse. Objekte, millel on peaaegu olematu tagasipeegeldus, radarid detekteerida ei suuda.[1][11] Teisel juhul laseb objekt kas valguse tema teekonda mõjutamata läbi või juhib valguse mingist ruumipiirkonnast mööda. Materjali, mis juhib valguse mingist ruumipiirkonnast mööda, saab
normaalses tööolukorras ei tohi vastupinge dioodi läbilöögipinget ületada. Dioodi nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 % läbilöögipingest ning praktikas võetakse dioodi tööpingeks mitte enam kui 60 ... 70 % läbilöögipingest. Pooljuhtdioode kasutatakse toitelülitustes madalsageduslike vahelduvvoolude alaldamiseks (alaldusdioodid, ka: pinddioodid) ning kõrgsageduslülitustes moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest moduleeriva signaali (infosignaali) eraldamiseks e. detekteerimiseks. Dioodi pinge-voolu tunnusjoone mittelineaarsus võimaldab dioode kasutada kõrgsageduslike võnkumiste sageduste liitmiseks ja lahutamiseks (segustusdioodid) ning kordistamiseks (varaktordioodid). Tööks kõrgetel ja ülikõrgetel sagedustel peavad dioodi mahtuvus ja seda määrav pn-siirde pindala olema küllalt väikesed, mille saavutamiseks kasutatakse eritehnoloogiaid (punktdioodid, Schottky dioodid).
nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks (=kindlakstegemiseks) lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid nagu: ¾ värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks, ¾ väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel denaturatsiooni- protsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, ¾ väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks.
Uurea lõhustamistest spetsiaalses söötmes (võimaluse korral esmakülvidest), võtab umbes 4 tundi aega ja aitab koos iseloomuliku pesade morfoloogiaga anda kiiresti esmase mikrobioloogilise diagnoosi. Difteeria tekitaja ei lõhusta uureat. TOKSIGEENSUSE MÄÄRAMINE. Ainult need C. diphtheriae tüved, mis toodavad eksotoksiini, põhjustavad haigust. Isoleeritud tüve toksigeensuse määramiseks on võimalik kasutada katseloomi (merisiga), koekultuuri või siis PCR otseselt tox geeni detekteerimiseks. Levinum on in vitro Elek’i test e pretsipitat- sioonireaktsioon geelis (vt.õpik, I osa). Seerumagarile asetatakse filterpaberi riba (disk), mis on immutatud difteeriavastase antitoksilise seerumi e antitoksiini või selleks ette nähtud spetsiaalse seerumpreparaadiga. Kahele poole filterpaberi riba külvatakse vaheldumisi C. diphtheriae toksigeenne tüvi PW-8 (kontroll) ja uuritavad tüved. Kontrolltüve ja toksigeensete uuritavate tüvede poolt produtseeritud eksotoksiinid ja
antigeensete omaduste poolest. Enteroinvasiivsed E. coli tüved põhjustavad väga sarnast haiguspilti, nagu Shigella tüvedki. DNA hübridiseerimise alusel peaks Shigella ja Escherichia kuuluma ühte perekonda. E. coli detekteerimine ja isoleerimine. Kuna E. coli esineb pidevalt soolestikus ja arvati olevat mittepatogeenne ja väliskeskkonnas küllalt hästi vastupidav organism, hakati teda kasutama sanitaarse indikaatorina. Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema detekteerimiseks vees, toiduainetes jm., et ennustada potentsiaalset fekaalset reostust. Võeti arvesse, et E. coli kääritab laktoosi, Salmonella ja Shigella aga mitte, töötati välja selektiivsed diagnostilised söötmed. Et eristada E. colit teistest laktoosi fermenteerivatest bakteritest töötati välja indooli-, metüülpunase, Voges-Proskaueri ja tsitraadi testid. Tüvi loeti E. coli'ks, kui ta oli indool- ja metüülpunase testi järgi positiivne ja V-P ja tsitraattesti järgi negatiivne
kergete ja raskete ahelate paari erinevatest antikehadest. Saadud antikehal on seega kaks antigeeni siduvat saiti erinevate ligandide jaoks. Selliseid bispetsiifilisi antikehi kasutatakse tsütokiinide tootmise määramiseks: üks antigeeni siduv sait seostub spetsiifilise T-raku pinnamarkeriga, teine uuritava tsütokiiniga. Kui rakk antud tsütokiini sekreteerib, haarab antikeha selle enda külge enne, kui see jõuab raku pinnalt eemale difundeeruda. Detekteerimiseks lisatakse fluorokroom-märgistatud teine, tsütokiinspetsiifiline antikeha; märgistatud rakke võib siis eristada näiteks voolutsütomeetriaga. Meetodi eelis eelmisega võrreldes on see, et kasutada saab elavaid rakke. 11. Interferoonide iseloomustus ja nende tähendus erinevate immunopatoloogiliste protsesside korral. Interferoonid on eriti tähtsad tsütokiinid, mis limiteerivad teatud viirusinfektsioonide levikut inimorganismis.
annaabi.ee 
