Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjandus...
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan, kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemi...
Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on vaid illusioon? Tunnistades mõnd riiki ja ühiskonda iseseisvana, ei tähenda see veel seda, et seal vabadus ja võrdsus eksisteeriksid. Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on siiski vaid illusioon ning kas ühiskonna võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mi...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama. Massiteabevahenditega on inimesi kõige lihtsam infromeerida. Demokraatl...
Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik- Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte. Internet on andnud kodanikele suurema võimaluse riigi asjades kaasa rääkida. E- demokraatia on andnud mulle võimaluse osaleda riiki puudutavates aruteludes. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil levitada ausat ja sõnavaba infot riigi korraldusest ja valitsusetegevusest. Internet on loonud arutleva kodanikuühiskonna, seda mitmete avalike portaalide ...
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab. Seetõttu on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimali...
Minu võimalused demokraatlikus Eestis Demokraatlikust ühiskonnast ei saa rääkida mõistmata,mis on meie teised väljavaated.Neid pole kuigi palju ja nad on kõik suuremal või väiksemal määral autoritaarsed.Kui demokraatliku ühiskonna märksõnaks on vabadus ,siis autoritaarse ühiskonna märkssõnaks on võim.Autoritaarses ühiskonnas mängivad kandvat rolli valitseva grupeeringu huvid , demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus E...
Miks peaksin olema salliv ? Kõigil inimestel ühiskonnas on erinevad huvid. Igaüks on individuaalne ja omanäoline. Samas on ühe maa elanikel alati ka mingid sarnasused: ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused. Ühiskonna arenguks on vajalikud mõlemad nii see, et ühiskonnas eksisteeriksid teatud ühised väärtused, kui ka see, et sallitakse erinevusi (erinevate vaadete, tõekspidamiste, aga ka välimusega inimesi). Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. (St kõik inimesed ei pea olema ühesugused ja sarnaste vaadetega.) Pluralism on omane kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Identiteet ühiskonnaliikmete või kogukonnaliikmete või riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Mingisse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ühised väärtused. Nt saab rääkida eestlaste identiteedist, aga ka Keila Gümnaasiumi identite...
Minu võimalused demokraatikus ühiskonnas. Üheksakümnendate aastate alguseks taastus Eestis demokraatlik ühiskond, mille eelduseks oli Eesti riikliku iseseisvuse taastumine. Elame Eesti Vabariigis, mis on demokraatlik riik riik, kus saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaleda mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldada oma arvamust ajakirjanduses või internetis ning samuti omandada haridust. Samuti on kõigil võrdsed õigused ja võimalused muuta end ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ka ellu viia, peakski nagu piisama. Ometi ei kasuta neid võimalusi ühiskonna ja seeläbi enda elu parendamiseks kõik õiguslikud kodanikud. Niisamuti võin öelda ka enda kohta. Tahe midagi ,,ära teha" on minus olemas ning samuti on erinevaid mõttekäike. Kuid ei ole leidnu...
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
Demokraatia ja diktatuur Demokraatia on ühiskonna organisatsiooni vorm. Tunnusteks on kodanikuvabadused- ja õigused, samuti rahva oluline määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi võim teiste klasside üle. Diktatuur jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks võimuks. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See pü...
Ajakirjandus-kas neljas võim? Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus informeerib...
Demokraatia väärtused meie ühiskonnas Mõiste "demokraatia" pärineb antiik-Kreekast. Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega. Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Demokraatias on kõige tähtsam rahva iseseisvus, et rahvas suudaks teha ise ...
1.2 Kommunikatsioon ühiskonnas. MINU LISA 2 Kommunikatsioon- suhtlemine; sotsiaalne protsess mis seob ühiskonna tervikuks. Massikommunikatsioon- massisuhtlus; informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritise...
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17....
Milliseid mõtteid tekitas minus presidendi kõne? Presidendi kõne oli minu jaoks positiivselt üllatav. Ta kutsus rahvast olema viisakas ja Eestisse jääma kuna rahvaloendus näitas, et paljud on siit lahkunud. Ma olen nõus, et oma sünnikohas võiks elada, aga ei pea. Iga inimene valib ise endale elukoha ja saatuse ning tal on õigus elada mujal, seal kus on parem. Eestis on väga väikesed palgad ja ma saan aru nendest inimestest, kes lähevad näiteks Soome või Norrasse, kuna seal makstakse lihtsalt rohkem. President tahtis eesti kodanikes äratada huvi riigi vastu, äratada huvi ühiskonnas suhtuva ja selle vastu, et osaleda selles. Ma tean, et kodanikud ei ole eriti aktiivsed, nad ei viitsi midagi teha ja pigem lepivad sellega, et nende eest kõik ära otsustatakse. Aga nagu president oli öelnud, iga inimene on tähtis. Näiteks valimised, kus iga hääl loeb ja ei kunagi ei ole valearvamusi, kuna me elame demokraatlikus ühisk...
Demokraatia probleem Eestis Demokraatia peaks olema kõige parem valitsusviis, mis meile, kui iseotsustavale rahvale sobiks. Demokraatia on siiski rahvavõim, kuid mida aeg edasi, seda ebamäärasemaks demokraatia tõlgendus muutub. Üks rühm eestlasi väidab, et meil on demokraatiakriis, teised vaidlevad, et ei ole mingit kriisi, kõik on täiesti tavaline. Kus aga peitub tõde? Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu. Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata ava...
Ühiskonnaõpetus Teemad Ühiskonnastruktuur o ÜK on jagatud erinevatkes sektoriteks, mis omavahel põimuvad o Kõik vajavad tooteid ja trabivad. Tekib majandus, mis on erasektoris, sest majanduses on tavaliselt eraettevõtted. Erasektori asmel kasutatakse ka tulundussektori nime. o ÜK-d juhib poliitika. o Poliitika on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitika teeb seadusi ja annab korraldusi. o Poliitika kuulub avalikku sektorisse, sest kõik teavad selles toimuvad ja saavad sellest osa. o Tegevus, mis pole suunatud kasu saamisesse kuulub mittetulundussektorisse(armastus, korrashoid) o Mittetulundussektorisse kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. o Kodanikuorganisatsioonid kontrollivad riigivõimu. (Miitingud, jäätmehoidlate vastu jne.) o ÜK-s levib ka kultuur. St. Et inimesed on paika pannud normid ja vaimsed väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei sa...
Hea kodanik Hea kodanikuna olemine on kõikide inimeste(kes elavad ühiskonnas) palavaltihaldatud kohus. Neid inimesi tihti arutletakse ühiskonnas,neid eeskujundatakse teistele ning neid ergutatakse erinevatega autasudega. Neid lihtsalt armastavad just selle eest, sest need inimesed on initsiatiivsed ning nad võivad tihendada inimesi, kes ümbritsevad meid iga päev koguks meeskonnaks. Kõik see tehakse, et jõuda üht tähtsamat eesmärgu – teha meie ühiskonna paremaks kohaks, kus iga üks võiks siin tunda iseenda kaitstud ja mitte üksikut ning kõikidel oleks võimalus leida oma koha. Aga kes on need head kodanikud laiemas mõttes ning mida on vaja teha, et saada nagu neid? Hea kodanik on kõigepealt inimene, kes paneb teiste inimeste ja ühuskonna huvid esimesele kohale ning omakorral ignoreerib oma huvid. See inimene ei hakka eitavalt vastama teisele: kas on see tuttav inimene või mitte. Ta on nagu „super...
Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volik...
Miks on muutunud naise roll ühsikonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Tänapäeval peame me iseenesest mõistetavaks, et naised teevad "meeste" töid ja vastupidi. Paljud on selle üle õnnelikud, paljud ei oska seda õnne hinnata. Põhjused miks naise roll ühiskonnas tänapäeval on muutunud on mitmeid. Tuua võib näiteks tehnoloogia arengu, naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötad...
Religiooniõpetuse vajalikkusest Diskussiooni religiooniõpetuse vajalikkuse üle on peetud kaua. Rääkimisest kaugemale pole jõutudki, sest ei suudeta kokku leppida, kas tuleks õpetada, kuidas tuleks õpetada, miks tuleks õpetada. Kahtlemata teame me religioonist vähe. Me oleme uskmatu rahvas. Ilmselt seetõttu, et meie ühiskonnas on ülekaalus Nõukogude ajal elanud või sündinud inimesed, kelle jaoks Jumalat ei tohtinud olla. Ühiskond oli ateistlik. Tollal ei saanud sellisest diskussioonist unistadagi. Aga kuhu me oleme jõudnud? Uskmatusest teadmatusse. Me pole haritud. Ega religioon ei õpeta inimestele ainult usulisi tõekspidamisi, see harib neid. Pealegi tutvustatakse eri religioone ajaloos ja ühiskonnaõpetuses ning ka teistes ainetes. Mõne aine õpetaja peab seda aga rääkima seetõttu, et lapsed teistes tundides sellest ei kuule, seega teeb ta seda seepärast, et vastasel juhul oleks tal oma töö tegemi...
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatu...
Kas vabadus ja võrdsus on ühiskonnas vaid illusioon? Igal sajandil on võrdsuse ja vabaduse osakaal ühikonnas oluliselt muutunud ning otsustavaid pöördeid võtnud. Rahvas ei saa ilma nendeta elada, mistõttu on diktatuuri riikides alati püütud hirmuga valitseda, aga on toimunud ka palju ülestõuse. Sajandi või paari tagused suured revolutsioonid on maailmas valdavalt avaliku diktaatorliku valitsemise hävitanud või vähemalt, sellele negatiivse pitseri külge pannud. Nii on tänapäeval väga levinud demokraatia. Tegelikkuses diktaatorlikud valitsejad püüavad nüüd näida üllaste vaimsete mentoritena ja ilmselgelt totalitaristlikku ühiskonnakorda katta näilise vabaduse ja võrdsusega. Tekib küsimus, kui suur osa viimasel sajandipikkusel perioodil rõhutatud võrdsusest ja vabadusest on tegelikult ühiskonnas vaid näiline ? Inimesed ihkavad mõlemat nii täielikku võrdsust kui piiritut vabadust, paraku ühe suurendamine...
Kas Eesti on siirderiik või demokraatlik riik? Demokraatia on rahva võim.Demokraatia mõiste on muutunud väga laialdaseks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii palju, ei tähenda tegelikult midagi.Üheks põhjuseks, miks sõna demokraatia on tänapäeval nii laialivalguva tähendusega, on see, et selle sõna ajalugu on mitme tuhande aastane. See, mida peame demokraatiaks meie, ei ole see, mida pidasid demokraatiaks näiteks ateenlased. Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme. Siideriik on riik, mis pole saavutanud täieliku demokraatia, kuid siiski püüdleb selle poole. Eesti on olnud siirderiik 1990. aastatel, kuid ta on suutnud seda staatust muuta demokraatlikuks. Peale Eesti Taasiseseisvumist olime saanud vabaks, kuid siiski oli palju probleeme mida lahendada. 1990. aastatel kujunes kaksikvõim, Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. Eesti kommunistlik Partei lõi N...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv...
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
1) Selgita, mida tähendab autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed"? Autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed" tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju....
Sõnavabadus, selle kaitsmine ja kõlbelised piirid Sõnavabadus ja selle kaitsmine on demokraatlikus ühiskonnas väga oluline riigi ülesanne. Selleta ei eksisteeriks tõeliselt vaba arutelu, mis on vajalik ideede vabaks väljendamiseks ja nende vahetamiseks, inimeste informeerimiseks neid puudutavatest asjadest ja riigivõimu kontrolliks. Sellise nurga alt vaadates on oluline, et kaitstud oleks ka ebameeldivad ja -viisakad ning häirivad sõnavõtud. Ühiskonna toimimiseks siiski aeg-ajalt piiratakse sõnavabadust. Vastasel juhul tekiks olukord, kus ühed inimesed on justkui võrdsemad kui teised või ühed inimõigused on teistest olulisemad. Kumbki nendest olukordadest ei ole ühiskonna normaalseks toimimiseks hea. Toon näiteks 2003. aastal ilmunud Mikk Salu artiklis ,,Eestis hakatakse sõnavabadust piirama" viidatud Olev Hannula juhtumi, kus viimane kasutas netikommentaaris väljendit ,,juudid ahju". Olev Hannula ...
KODANIKUALGATUS ÜHISKONNAS Mis on üldse kodanikualgatus? See on vabatahtlik tegevus, mis annab inimestele võimaluse midagi muuta. Läbi meedia ei jää see ka tähelepanuta, mis tõttu võib ühineda kodanikualgatusega väga suur hulk inimesi. See saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, kus kuulatakse rahvast ja nende probleeme. Kodanikualgatus näitab ka, et riigi juhtimises on midagi valesti tehtud või üldse tegemata jäetud. Kodanikualgatuste arv suureneb, sest inimesed hakkavad aina rohkem uskuma ise endasse ja ühiskonda. Inimesed usuvad , et just üheskoos saame midagi ära teha. Üksi on raske midagi läbi viia või korraldada, kuid kui kaasata juurde inimesi, kes on huvitatud aitama, siis saamegi kogukonna või kodanikualgatuse. See on küll vabatahtlik tegevus, millel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, kuid inimeste mõte on siiski teha midagi, mis aitab kaasa riigi arengule ning teeb meie endi elu pare...
VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos rahvas ja kratos võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. On kolm nurgakivi, milleta ükski ühiskond ei saa end demokraatlikuks pidada: põhiseaduslik valitsus, inimõiguste tagamine ja võrdsus seaduse ees (Raudla : 17). Kaasaegse demokraatia kõige levinum vorm on esindus...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima....
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
Riik, selle tekkimine: · 1. Suurema pindalaga riik Egiptus 3000 Ekr · 1.vabariik u 500 a tagasi Kreeka · 18-19 saj kaasaegne arusaam vabariigist · Tööjaotusest sai alguse linn ja siis riik. · Riik on organiseeritud inimeste kogu. · Riigi tunnused: o Territoorium e maa-ala- allub kindlalt riigivõimule; maapõu, veealad, õhuruum o Rahvas; Eesti kodakonsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama. · Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraat...
Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri e...
Arolyn Roog 12A Kodanikust algab riik Eesti on küll alles noor riik, kuid juba oleme maailmas tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste ja majanduspoliitika poolest. Olid ju eestlased need, kes Skype leiutasid ja sellega meie väikse riigi kuulsaks tegid. Majanduselus on meid teistele eeskujuks toodud, sest majanduslangusest saime suhteliselt kiiresti ja suuremate kadudeta üle. On ju meie riigi eesmärkki jõuda viie rikkama riigi hulka. Eesti riigil on seljataga pikk minevik ja ees ootamas veel pikem tulevik. Eesti minevik on olnud keeruline ja, kes teab, mida toob tulevik, kuid meie eesmärk on alati olnud jääda püsima iseseisva riigina. See peaks ka praegu olema meie, Eesti kodanike, prioriteet number üks. Riigi kõige kallimaks varaks ongi kodanikud, sest nende käes on demokraatlikus riigis võim. Just meis, peitub Eesti edu saladus. Meie kõigi panus on oluline selles, et meid mäletataks tugeva riigina. Ko...
SOTSIAALFILOSOOFIA EKSAM 1) Mis on sotsiaalfilosoofia: põhimõisted ja probleemid? Sotsiaalfilosoofia on õpetus ühiskonnast kui tervikust. (Filosoofiaarmastus tarkuse vastu). Põhiline küsimus on MIKS. Põhiküsimused: · Mis on maailm? Ontoloogia olemisõpetus · Mis on tõde? Gnoseoloogia · Mis on hea, kurjus jne? Aksioloogia väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud. Sotsiaalpoliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e. impeerium, eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego'dest. Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda: · Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud? · Gnoseoloogid mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada. · Sotsioloogid esiplaanil on inimsuhted · Sünteetikud 2) Kas sotsiaalfilosoofia on teadus? Põhjenda. Jah. Antud kursuse ...
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult k...
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA t...
Suhtekorralduse konspekt 28.Märts 2014 Sissejuhatus: - Suhtekorraldus saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas - Suhtekorralduse popkultuur on oluline ehk kultuur, mis meid ümbritseb - Suhtekorraldus on vaimselt raske töö - Suhtekorraldus on juhtumis funktsioon, mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. Cutlip et al 2000 - Avatud suhted - Suhtekorraldus - Kommunikatsioon - Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooni protsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsioonis ja avalikkuse vahel. PRSA 2012 - Organisatsiooni eesmärk kõigil peab olema mõte ja eesmärk - Suhtekorralduse võtmesõnad : plaanitud tegevus, juhtumisfunktsioon, sõnum, siht ja sidusrühmad, avalik huvi, kahesuunaline kommunikatsioon. 4.Aprill 2014 Suhtekorralduse ...
Mida ma muudaksin tänapäevases Eestis? Me elame Eestis, mida võib nimetada ka heaoluühiskonnaks,sest kõik on üldiselt nii nagu peab olema. Meil ei ole käimas sõdasid, hetkel pole liikvel mingisuguseid epideemiad, mis võiksid rahva arvu vähendada ning kõik on üldiselt üsna heas korras. Aga kui süveneda mõningatesse probleemidesse tõsisemalt, siis leiame vigu nii siit,kui sealt. Iga inimene saab muuta ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Üldiselt, kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ellu viia, peakski nagu piisama. Laiemalt vaadates ei suuda inimesed siiski üksinda ühiskonda muuta, sellepärast valime me nii linnavalitsuse kui ka parlamendi, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Hetkel on ka Eestis käsil valimiseelsed kampaaniad, kus on lubadused meie ühiskonnas ette võtta palj...
Võrdsed võimalused ühiskonnas Võrdsed võimalused on viimasel ajal moodsad teemad. USA president Barack Obamagi rääkis hiljuti peetud aastakõnes sellest, et USA peab tema sõnul olema riik, kus inimestel on võrdsemad võimalused elus edasi jõuda. Eks Eesti poliitikute suustki saab samuti pidevalt sarnast juttu kuulata. Ise mõtleme võrdsetele võimalustele tavaliselt siis, kui meie endi või mõne meie lähedase õigusi mingil moel piiratakse. Kadedalt seoses sellega, kui mõnel sõbral näiteks väga hästi läheb. Meenuvad ütlemised - ,,mõni sünnib hõbelusikas suus" ja ,,igaüks on muidugi oma õnne sepp, aga kõigil ei ole sepikoda." Ajakirjanduses räägitakse sageli soolisest võrdõiguslikkusest. Meil on olemas lausa soolise võrdõiguslikkuse volinik. Iseenesest on see tore, et ta olemas on, kuigi vahel jääb arusaamatuks, mille eest ja mille vastu ta õieti võitleb. Kui jagada ühiskonnad laias laastus kaheks, siis võib neid vaadelda kasti- ja redelisüste...
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. ...
Meediavabadus- kas liiga demokraatlik? Hiljutine uurimus näitab, et Eesti on meediavabaduselt üks maailma juhtivamaid riike. Eriti vabalt suhtutakse Eestis aga internetivabadusse. Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interne...
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhisead...
Millist rolli etendab riigi arengus kodanikualgatus ? Kodanikualgatus on igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. See on vabatahtlik tegevus, mida tehakse selleks, et riigis asjad areneksid. Sellel on omad plussid ja miinuseid , kuid kokkuvõttes on ta väga tähtis. Miks on kodanikualgatus kasulik ? Kodanikualgatus saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, sest näiteks diktatuurilises ühiskonnas poleks see võimalik, sest keegi ei kuula rahvast ega nende probleeme. Kodanikualgatus annab inimestele võimaluse midagi muuta. Suur osa on selles meedial. Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste moodustamine näitab, et inimestele läheb riigi tulevik korda j...
Kes on tõeline eestlane? Eestlased üks pisike rahvas Euroopas, Läänemere kaldal. Eestlased kuuluvad soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased, lätlased ja venelased. Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid. Meid on okupeerinud NSL Liit, Saksamaa, Taani ja Rootsi. Läbi aegade on aga eestlane olnud visa ja lõpuks, 91 aastat tagasi suutsime luua iseseisva Eesti Vabariigi. Juba mitu sajandit tagasi olid eestlased töörahvas ja see ,,silt" on meil küljes siiani. Eestlased harisid hoolega maad, kasvatasid loomi ja suurt...
annaabi.ee 
