100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erkimees
Õppematerjali autor
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib
Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see lihtsalt naljategemina. Kodukohas on võimalik demokraatlikult asju ajada näititeks sellistel nn ,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsese esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna-või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on suures plaanis demokraatias osalemine raskem. Seda saab küll igapäevaelus vaikselt igal pool teha, sest meil on üldiselt demokraatlik ühiskond. Kõige kindlamad demokraatlikud nn üritused, kus inimesed osaleda saavad on muidugi riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Aga see on ka ,,tähtsatest" asjadest kõik
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused:
Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide
ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu
Kodaniku ühendusi on 3 liiki: MTÜ-mitte tulundus ühingud(kõige rohkem) ja nende loomiseks on vaja 3 iskut ja põhikirja. Kord aastas üldkoosolek, ametlikult registeeritud. SIHTASUTUSED-on asutatud mingi kongress probleemi lahendamisekd ühiskonnas. Sageli rahastatakse mingit kindlat valdkond. Registeeritud. SELTSINGUD-mitte formaadsed ühendused, tkivad iseenesest, ei ole ametlikult reigisteeritud. Keegi ei tea palju neid ametlikult on . Tugev kodaniku ühiskond on demokraatia tagatiseks. Nt kohaliku looduskaitse seltsi survel võib valisus loobuda jäätme hoidla ehitamisest elamete lähedusse. Kodaniku ühiskonda alla kuuluvad: *korteri-ja suvila ühistu. *huviala ühendused. *spordiselts ja klubid. *usu ühingud ja kiriku kogudused. *taidlus ja kultuuri selts. *ametiühingud. *kutseliidud. *õpilas, noorte organisatsioonid. *üürnike/omanike ühendused. *looduskaitse ühingud *nais-ja meesselts. *pere ja pensonääride ühendused.
Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: - Üldine kirjaoskus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid