50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marie Salumäe
Õppematerjali autor
Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu
miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari,
Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? [Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa),
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks
rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid