IRL tekkimine Erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt pakuti välja nimi: Erakond Eesti Eest. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006. I tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Ajalugu Tähtsamad esindajad Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder
Regionaalminister Siim Kiisler Siseminister Marko Pomerants Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam üks kuuest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis kuulub Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni Tunne Kelam on ühtlasi ERP-ED fraktsiooni Büroo liige ning Eesti rahvusdelegatsiooni esimees Juhtimine Volikogu erakonna kõrgeim esinduskogu erakonna suurkogude vahelisel ajal koosneb erakonna eestseisuse liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja teised valitud piirkonna üldkogu poolt kui piirkonna esimees on samaaegselt ka eestseisuse liige, siis loetakse see üheks hääleks volikogu lähtub oma tegevuses erakonna suurkogu otsustest erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Eestseisus koosneb 24 liikmest
haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin,
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus
Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M. 3
Kaitseväe Peastaabi, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ning Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule • Korruptsioonivastane erikomisjon -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste esindajatega, samuti õiguskaitseorganite esindajatega näiteks Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist - arutab omal algatusel korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid - teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle - kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone - teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse tulemustest • Riigieelarve kontrolli erikomisjon - vaatab läbi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande;
inimest riigikogus ei esinda enam seda, miks nad Rahvaliiduga liitusid,» ütles ta. Simson kinnitas, et kuigi Rahvaliit langetas iseseisvalt jätkamise otsuse, on siiski palju rahvaliitlasi, kes soovivad, et nende regionaalset arengut puudutav sõnum saaks jõulisemalt kaitstud. «Keskerakond annab neile selleks soovi korral võimaluse ja praegugi käivad koostöökõnelused päris mitmes maakonnas,» tõdes ta. Ta tõi võrdluse, et kui Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise ajal lepiti kokku juhtide tasandil ning ühinemine tuli avalikkusele ootamatult, siis Keskerakond soovib Rahvaliiduga arendada koostööd avalikult ja altpoolt üles ehk maakondades selgitust tehes jõuda ka juhtideni. «Aegamööda tegutsedes pole ühinemine üldse ebareaalne,» leidis Simson. «Juba kohalikel valimistel oli näha, kuidas rahvaliitlased peitusid erakonna nimekirja asemel valimisliitudesse.» Simson tõdes, et kui Rahvaliidu nüüdne olukord jätkub, siis ei ole 2011
Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim
president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse,
1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938): Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke) Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani
IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes
Kahetasandiline kohalik omavalitsus vastutab kultuuri valdkonna ja kohaliku majanduse eest. Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad ka omavalitsuse pädevusse, aga raha selleks tuleb keskvalitsuselt. Kolmetasandiline keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Millised on omavalitsusüksused Eestis? Vallad ja linnad. Millised on omavalitsuse tunnused? Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB! vt ka Internetis üle õiguskantsleri kodulehekülg]
tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. (6) Regulaarsus (§60 lg3) – iga 4a tagant märtsikuu esimesel pühapäeval on uued valimised PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta). - valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha,
peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste võimaldamine. See võeti vastu kiirloomulisena. See jõustus 2005.a. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus. See ei olnud formaalselt küll muutmine, aga põhimõtteliselt sisuliselt oli. Sellega anti Riigikogule võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet
Põhiseaduse (koos põhiseaduse rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. Põhiseaduse Assamblee funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt) Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. 13. septembril 1991 alustab tööd Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulub 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise
rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt) Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. 13. septembril 1991 alustab tööd Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulub 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise
arenguloos. Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman Tööerakond
arenguloos. Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman – Tööerakond
Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
väljapoolt avaliku teenistusse raske saada ametnikkond on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas spetsiifilised sotsiaalsed garantiid avatud positsioonisüsteem: avalikku teenistusse sisenemine ei ole seotud piirangutega igale positsioonile sisenemiseks on välja töötatud vastavad kriteeriumid puudub range hierarhiline karjääriredel puudub automaatselt edasiliikumine kõrgemale positsioonile vaid avalik teenistuja peab väljapoolt tulevaga täitma samad kriteeriumid 73. Millised institutsioonid ja millistes aspektides vastutavad avaliku teenistuse arendamise eest? RAHANDUSMINISTEERIUM (koolitustööd) Justiitsministeerium vastutas reguleeriva seadusandluse eest nt ATS RIIGIKANTSELEI tegeleb tippjuhtide värbamisega ja inimressursside arendamisega Siseministeerium vastutab KOV teenistusega seonduva eest 74. Mis vahe on avaliku teenistuse laial ja kitsal käsitlusel? 75. Osata selgitada, millised on ametnikele esitatavad üldnõuded (hetkel kehtivad)?
Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise- hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult
ametnikkond on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas spetsiifilised sotsiaalsed garantii Avatud positsioonisüsteem: avalikku teenistusse sisenemine ei ole seotud piirangutega, igale positsioonile sisenemiseks on välja töötatud vastavad kriteeriumid, puudub range hierarhiline karjääriredel, puudub automaatselt edasiliikumine kõrgemale, positsioonile vaid avalik teenistuja peab väljapoolt tulevaga täitma samad kriteeriumid. 56. Millised institutsioonid ja millistes aspektides vastutavad avaliku teenistuse arendamise eest? Rahandusministeerium (koolitustööd). Justiitsministeerium vastutas reguleeriva seadusandluse eest nt ATS. Riigikantselei tegeleb tippjuhtide värbamisega ja inimressursside arendamisega. Siseministeerium vastutab KOV teenistusega seonduva eest. 57. Osata selgitada, millised on ametnikele esitatavad üldnõuded (hetkel kehtivad) ja piirangud?
• Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid. • Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid komisjonid ja fraktsioonid. Kolmas
üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid. • Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid komisjonid ja fraktsioonid
Vabariigi Presidendil. - (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üleandmisel, vormistamisel, menetlusse võtmise otsustamisel ning tagasivõtmisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 91, 92, 93 ja 95 ettenähtut. - (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, millisel viisil nad põhiseaduse muutmise seadust vastu võtta soovivad. - § 123. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutamise kord - (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. - (2) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. - (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse käesoleva seaduse 11. peatüki 2., 3., 4., 5 ja 6. jaos ettenähtut järgides, arvestades käesolevas peatükis ettenähtud erisusi. - (4) Muudatusettepaneku põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule võib esitada vähemalt
alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu III lugemisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: Rahvahääletusel Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Riigikogu poolt kiireloomulisena Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.02.2003 Riigikogu poolt vastu võetud ning 17.11.2005 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks 4 aastaks 14.09.2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 06.01.2004 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega 12.04.2007 Riigikogu poolt vastu võetud ning 21.07.2007 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 13.04.2011 Riigikogu poolt vastu võetud ning 22.07.2011 jõustunud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 06.05.2015 riigikogu poolt vastu võetud ning 13.08.2015 jõustunud
cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; b) võitlus monopolidega mistahes majandusharus; c) ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende üle alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus); d) lobitöö kontroll; e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine: 1) riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ega risti vastupidiste eesmärkidega; 2) enesekaitsevõime;
õigusakti, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas. Igas riigis pole konstitutsiooni ühe kindla õigusakti tähenduses. Sellisel juhul mõistetakse termini konstitutsioon all valitsemise struktuuri ehk korraldust. Valitsemisekorralduse põhimõtted valitsuse kohustused, pädevus, protseduurid ja institutsioonid on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlikke riike on vähe, näiteks Suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni nad aitavad hoida (garanteerivad) demokraatiat. Selleks põhiseadus: · sätestab riigi (valitsemise) eesmärgid; · määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused;
Valikogu valimised saavad hääletada kõik selle valla v linna elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a. Volikogusse saab kandideerida Eesti vabariigi kodanik kui ta on vähemalt 18a. Volikogu ül sarnanevad mõneti parlamendi omaga. *esindada kodanike huve. *teha kodaniku elu korraldavaid otsuseid. *kinnitada linna/valla eelarve. *linnapea/vallavanema valimised. Linnapea/vallavanema valimine toimub pärast volikogu valimisi uue volikogu istungil. Linnapea/vallavanema volitused kestavad järgmiste valimisteni. Valitsuse ül: I VALDKOND- õiguse alase tegevuse valdkonnas. 1. esindada parlamentide seadusi eelnõusid ning seaduste paranduse 2. võta vastu määrusimis tagavad seadusid elluviimisi 3. tagada kodanike turvalisus ning riigi sisene julgeolek. 4. II MAJANDUS 1. koguda makse. 2. korraldada riigi 3. juhtida riigi majandus arengut ja planeerida selle strakteegiat.
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Harta kohaselt: Munitsipaalõigus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
