Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsialistid, valimisõigus, kommunistid, natsid, liberalism, liberaalid, sotsiaaldemokraadid, fasistlik, suurriigid, tõestasid, siseriiklikult, konservatism, maailmasõda, kaitsjaks, põhjamaades, taotlesid, sotsialism, juhtima, skandinaavia, rivaal, ebastabiilsus, klassivõitlus, ülistamine, pooldajad, nimetust, tagati, kodanikele, vabadusedValimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega võitsid nad enda poole neid valijaid, kes ennem andsid oma hääled liberaalidele
2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Muutus see, et nad said valimisõiguse, lubati valida alates 30. eluaastast. … Sufražett oli 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses naiste õiguste eest võitleva liikumise liige. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli
1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
Natsionaalsotsialistliku partei ridadesse hakkas tulema üha uusi liikmeid. Suurenes ka poolehoidjate arv. 1933. jaanuaris tuli Saksamaal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda Riigiga (natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa). Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rass kuulutati valitsevaks, alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt) kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi tühistamine ning Suure Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel.
Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid spartakistid, Itaalia kommunistid fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
suurenemist. 1922. aastal sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping, millele kirjutasid alla Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan. Selle lepinguga nähti ette mererelvastuse piiramist, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimist ning Jaapani vägede väljaviimist Vene Kaog-Idast. Suurbritannias arendati peale esimest maailmasõda demokraatiat. Meestele anti üldine valimisõigus alates 21. eluaastast. Naistele anti piiratud valimisõigus alates 30. eluaastast. Selleks et valida, pidi naine omama varandust või ülikooliharidust. 1928. aastast said naised üldise valimisõiguse alates 21. eluaastast. Toimusid muudatused senises parteisüsteemis. Kui varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid Konservatiivne Partei ja Liberalne Partei, siis peale esimest maailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile, mis esindas eeskätt tööliste huve.
regulaarset väljamaksmist. 1929 New Yorgi börsikrahh 29. oktoobril- sai alguse majanduskriis. 1932 Roosevelt sai presidendiks 3. Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Poliitilised: Pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus- seda kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Tekkis 1919 Itaalias. Peaeesmärgid: taastada riigis kord, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. Võimule nii, et Mussolini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus
oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise
ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917
arvu 4 3. Kuidas õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem hääletasid liberaalide poolt? Konservatiivid ei hakanud kohe kõike muutma, vaid põhinesid nendel muutustel, mis on juba ajaloos edukalt läbitud. 4. Mil viisil mõjutas tööliste valimisõiguse andmine valitsuse koosseisu? See suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 5. Milliste meetmetega lootsid sotsialistid vähendada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust? Rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada võrdsete tingimuste loomiseks. Nad lootsid seda saavutada reformidega. 6. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest ei tulnud majanduslikku õitsengut demokraatia ajal ja taheti see ka kukutada. 7. Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised? Kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8
juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus, millega nähti ette: · kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas, kes sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. · seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. · valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel kui naistel (alates 20 eluaastast. · täidesaatvaks võimuks oli valitsus, kes oli vastutav Riigikogu ees; valitsuse eesotsas oli riigivanem, kes täitis ka ühtlasi riigipea. · kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid, seetõttu ei
endisel tasemel hoida Tööpuuduse kasv, eriti demobiliseeritute arvel Suure osa keskklassi vaesumine, mis muutus seetõttu radikaalseks ja sõjakaks Äärmusliikumiste teke, eriti Saksamaal ja Itaalias II 1. DIKTATUURI KUJUNEMINE ITAALIAS Ideoloogia fasism, mis seab esiplaanile rahvuse. 1919.a. - moodustati esimene võitlusliit (fascio di combattimento). 1921.a. kujunes liikumisest partei - Rahvuslik Fasistlik Partei (Partito Nazionale Fascista), eesotsas juht (duce) Mussolini. Programmis põhirõhk rahvusel - see vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. Üksikindiviid ja klass on osa rahvusest, mööduvad nähtused, rahvus kõikehõlmav, püsiv ja jääv. 1922- marss Rooma - Mussolini tuleb võimule 1924 Matteotti kriis 1925-1927 diktatuuri loomine 1925.a. eemaldati valitsusest kõik mittefasistid, laiendati valitsusjuhi õigusi, kes hakkas vastutama üksnes kuninga ees
poolt 15.juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus, millega nähti ette: - kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas, kes sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. - valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel kui naistel (alates 20 eluaastast. - täidesaatvaks võimuks oli valitsus, kes oli vastutav Riigikogu ees; valitsuse eesotsas oli riigivanem, kes täitis ka ühtlasi riigipea. - kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud).
Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on
a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a., heideti välja 1939. a. Rahvusvahelise elu üks sõlmprobleeme 1920. aastatel oli Saksamaa reparatsioonide küsimus,. sest nende lõpliku suuruse suhtes võitjad Pariisis üksmeelt ei saavutanudki. Eriti järjekindlalt nõudis Saksamaalt üle jõu käivaid makseid Prantsusmaa. Selleks okupeeris ta 1923. a. Ruhri kivisöebasseini. Saksamaal tekkis väga raske majanduslik olukord ja sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul
kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). 6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a
süvendamine, metsaistutamine) o töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid o tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) o sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1. peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: · üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20
Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu.
· Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu · Sotsiaaldemokraadid kaitsesid aga tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikkonnale võrdsuse tagamine · Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda · Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus
Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat.
alad) ja Prantsusmaale (Süüria ja Liibanoni alad) kontrolli alla. Neuvilly rahuleping- sõlmitakse Bulgaariaga. Temalt võetakse ära tükk maad väljapääsuga Egeuse merele.(Jugoslaavia, Kreeka) Venemaa laguneb. Selle tulemusena ilmub Euroopa kaardile 5 riiki( Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola). Revolutsiooni tulemusena kaotab trooni Romanovite dünastia. Kaotab territooriumit Rumeeniale( bussasaariba, bukoviina). Tuleb demokraatia esimene laine. Kehtestatakse üldine valimisõigus, kaotatakse soolised piirangud, vanuselised piirangud. 1920 nim petsifismiajastuks. Luuakse rahvasteliit- Põhitegelane Wilson. Sellega taotleti igavesti kestvat rahu. Pärast 1 Msi mingit desarmeerimist ei toimunud ja kõigil olid omad ambitsioonid, kontrollitavad sõjaväe poolt alad. Kontrolltöö küsimused: 1)Osata iseloomustada imperialismiajastut, missugused olid imperialistlikud suurriigid. Mis oli sellele kõige iseloomulikum, millal see oli. Riigid, nende majandus ja poliitika
Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19.saj II poolel ja 20.saj alguses tekkis Lääne-Euroopas põhiseaduslik riigikord ja
urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:
See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918. a. laiendati siin valimisõigusi - meestele üldine valimisõigus alates 21 eluaastast ilma varandusliku tsensuseta, naistele 30 eluaastast alates. Valimisõiguslike kodanike hulk kasvas selle reformi tagajärjel 8,7 miljonilt 21,4 miljonini. 1900.-1906. aastail välja kujunenud Briti Tööerakonna (tekkis kutseühingute pinnal) poolt hääletas nüüd kuus korda rohkem valijaid kui enne sõda. Edaspidi kasvas selle partei valijaskond veelgi. 1924. a., kui Inglismaal esmakordselt
neist juba saanud varanduse omanikeks. Nad aina rikastusid. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1) Revionistid – Marx’i õpetus vananenud, seda tuleb muuta, sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega 2) Vene enamlased- haarasid võimu sotsiaaldemokraatlikus parteis, juht Vladimir Uljanov(Lenin), nim. ka bolševism, neid toetasid Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, ainus tee sotsialismile vägivaldne revulutsioon ja proletariaarse diktatuuri kehtestamine 3) Tsentristlik suund, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed leida. 4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2
See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka
91 % protsendise toetusega (valimisosalus ligi 67 %). Koostatud põhiseadus on üldiselt vastav lääneliku demokraatia nõuetele, mida on süüdistatud ka mittevastavuses Eesti reaalsusele. Alates 1991. aastast hakati nii Eestis kui ka Lätis riigi demokraatlikust mõõtma. Polity järgi sai taasiseseisvunud Eesti „6“. Üheks suurimaks probleemiks on tegelemine „välismaalastega“ (valdavalt peale sõda siia kolinud endise NL kodanikud), kellele ei laiene valimisõigus, mis mõjutab indeksi tulemust. Taasiseseisvunud Eesti on vähem demokraatlik kui esimesel iseseisvusperioodil. 1994. Aastal lõppes postkommunistliku siirdeaja esimene ja kõige raskem periood, mille vältel rajati Eesti riikluse alused ja viidi läbi põhjalikud reformid. Taasiseseisvumise järel pole järske muutusi riigikorras toimunud. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Friedrichi ja Brzezinski järgi on totalitarism kogum, kus on koos „mingid ideoloogiad“,
20* 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. 21* Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
Peamiselt olid selle põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Demokraatlikud ideoloogiad · Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. · Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk sotsiaal-demokraatidele. Pahempoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Ameerika Ühendriigid · Ameerikas kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist. Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia,
16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus 24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim – asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: maailmasõjajärgne suurim kodusõma Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
· 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia · Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati · Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: · maailmasõjajärgne suurim kodusõda Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
annaabi.ee 
