kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka
“ebademokraatlikku”, kuigi see võib vihavaenu tulvil enamusele väga hästi meeldida. Selline teguviis ei ole mitte “ebademokraatlik”, vaid “illiberaalne”. Ei ole olemas demokraatlikke, vaid ainult liberaalseid vabadusi. Ideaalne riigivorm demokraatia jaoks on vabariik. Monarhia võib olla demokraatlik, kui rahva enamus tunnistab juhuslikult end monarhi pooldajaks ja usaldab talle kõik õigused. Monarhia võib olla ka segavorm demokraatiaga, milles monarh valitakse rahva poolt või milles riigivõim põhineb kahel faktoril – monarhil ja rahvaesindusel, kes siis võimu sõna otseses mõttes omavahel jagavad. On olemas aga ka näivmonarhiad või täpsemalt “psühholoogilised monarhiad”, milles monarh 9 etendab ainult veel vahendavat või isegi ainult esinduslikku rolli. Nii on muutunud ”mõeldamatuks” Briti monarhide keeldumine parlamendi otsuse ratifitseerimisest.
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Kindlasti valiti õpilaste poolt välja veel ka need, kes said minna oma tarkusi näitama ning klassi eest seisma, näiteks olümpiaadidele. Kuna ma elan kortermajas, valitakse meil välja teatud aja tagant majavanem, kes hoolitseb ja otsustab maja seisukorra ja heaolu üle. See isik peab olema väga usaldusväärne, kuna tema pangakontole saadetakse iga kuu mingi summa. Juhuks, kui majale oleks tarvis ehitatada uus katus, siis ta küsib teiste elanike arvamusi ning seejärel hakkab ta seda organiseerima. Majavanem valitakse kõigi majaelanike ühisel otsustamisel. Nimelt saadakse kokku teatud ajal ja teatud kohas, ning hakatakse arutama. Ma arvan, et selline valimine ei pruugi lõppeda vahest ühehäälselt, kuna on ju teada, et inimesed on erinevad ning ühele meeldib üks rohkem, kui teine jne. Siis kujuneb välja vaidlus, kuid valimine lõppeb ikka enim poolehoidjaid saanud isiku võiduga. Kas seda nüüd
Kindlasti valiti õpilaste poolt välja veel ka need, kes said minna oma tarkusi näitama ning klassi eest seisma, näiteks olümpiaadidele. Kuna ma elan kortermajas, valitakse meil välja teatud aja tagant majavanem, kes hoolitseb ja otsustab maja seisukorra ja heaolu üle. See isik peab olema väga usaldusväärne, kuna tema pangakontole saadetakse iga kuu mingi summa. Juhuks, kui majale oleks tarvis ehitatada uus katus, siis ta küsib teiste elanike arvamusi ning seejärel hakkab ta seda organiseerima. Majavanem valitakse kõigi majaelanike ühisel otsustamisel. Nimelt saadakse kokku teatud ajal ja teatud kohas, ning hakatakse arutama. Ma arvan, et selline valimine ei pruugi lõppeda vahest ühehäälselt, kuna on ju teada, et inimesed on erinevad ning ühele meeldib üks rohkem, kui teine jne. Siis kujuneb välja vaidlus, kuid valimine lõppeb ikka enim poolehoidjaid saanud isiku võiduga. Kas seda nüüd
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja
Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib "mina", kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus
Kriitika – läänelikkus, kultuuri kadumine. Vaieldakse demokratiseerumise ja modernisatsiooni vahelise seose üle, kui öeldakse, et demokratiseerumine järgneb moderniseerumisele, vahel ka pikema aja pärast, siis ei ole kõik selle väitega nõus. Selle poolt oli aga Seymour Martin Lipset – „kõik majandusliku arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine, jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud, et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust. Saksamaa industrialiseerus varem, kuid demokraatiani läks aega, arvatakse et ka seal olid terve poliitilise arengu harjumused. R. Inglehart ja C. Welzel arvavad, et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks
Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes
Lahkutakse küll vanemate juurest, kuid oma juurtest eemalduda ei saa. Jääb igatsus... ema-isa tunnustuse ja armastuse järele. Et vanematega leppida, on vaja ületada ka raskeid tundeid: viha ja pettumust ema ja isa vastu. Tavaliselt lahkuvad sellisest perest noored kiirelt kodust, et alustada iseseisvat elu mehe ja naisena. Kooselu alustades oodatakse alateadlikult, et vanematelt saamata jäänud soojuse ja armastuse teeb tasa partner. Headel aegadel see nii ongi. Kuid kriisis saavad nad toetuda vaid teineteisele ning siis võib jaks kergesti lõppeda - pereelu muutub ebastabiilseks Tavaliselt saab ebastabiilses peres varakult otsa ka laste lapsepõlv. Sageli peavad vanemad õed- vennad hoolitsema nooremate eest, mis on neile suur koorem. Sellise pere lapsed on murelikud ega tunne end turvaliselt, sest ema-isa vahel on ohtralt pingeid. Raske on meele järgi olla vanematele, kel on iseenda ja oma suhtega nii palju tegemist ning kes
Minu jaoks andis just selline nägemus poliitikast kõige rohkem uusi teadmisi mida mainisin teises lõigus. Poliitikas püsimiseks peavad olema avalikud suhted head, eriti tänapäeva maailmas. Tihtipeale võib ju lehest lugeda, et mõni minister, linnapea, poliitik või muu riigiametnik on sunnitud tagasi astuma oma ametikohalt tänu meedias avalikustatud infole. Vana-Kreeka ajal sellist probleemi ei olnud. Selline pidev meedia negatiivsete uudiste kajastamine on viinud üldise arvamuseni, et poliitikud on võimu otsivad silmakirjalikud riigiteenistujad, kes ei hooli inimeste huvidest. Ka mina arvasin varem nii ja kindlasti leidub ka riigiteenistujaid, kes oma ametikohta kuritarvitavad aga on ka inimesi kes on sõdamega asja juures ja teevad kõik selleks, et elu Eestis paraneks kõigi jaoks mitte ainult nende endi jaoks. Kõige paremaks näiteks tooksin värskeima uudise riigikogu otsusest külmutada oma
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uued nõudmised pol
" Vastus tuleb uksetagant: "Sellepärast, et ta nägi seda pealt!" Ema pahandas Jukuga, kes oli porilompi kukkunud: "Kuidas sa küll seda võisid, endal uus ülikond seljas!" "Emmeke, see juhtus nii ruttu, et ma ei jõudnud ülikonda seljast võtta Õpetaja räägib tunnis õpilastele alkohooli kahjulikkusest: "Kui eesli ette panna ämber vett ja ämber viina, mis te arvate, kumma ta valib? Noh, Juku!" "Vee," vastab Juku. "Õige. Aga miks?" "Noh, ta on ju eesel!" Juku küsib isalt oma päritolu kohta. Isa vastab, et kurg tõi, nagu isa ja vanaisagi. Kui Juku hakkas koolis kirjutama kirjandit "Minu suguvõsa", oli seal esimene lause: "Juba kolmandat põlve ei elata minu suguvõsas normaalset suguelu." Konn istub järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõnnib temast mööda Rebane ja küsib: "Noh Konnake kas vesi on kah soe." Konn seepeale: "Kuule Rebane ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter." "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints
üle arutleda. Konkreetse nõuande puhul jääb nõustaja ülesandeks nõu anda või suunata nõu küsija kompetentsema isiku poole, nõu pidamise korral on oluline lasta nõu küsijal endal oma arvamused välja öelda, st võtta endale kuulaja roll. Probleemist valjusti rääkides võib nõustatav ise oma probleemis selgusele jõuda. Konsulteerimise korral räägib nõustaja alles siis, kui nõustatav temalt uuesti konkreetsemat nõu küsib. Nõustamise tasand eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (näiteks head kuulamisoskust), usaldussuhte loomist, teadlikkust, avatust, oma piiride ja tasakaalu hoidmist, tolerantsust, kontakti jms. Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise abil, mille käigus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja /või professionaalina
for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Viimastel aastakümnetel on referendumite korraldamine sagenenud, mis näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud.
Kongress (erinevad poliitikud riikidest ja KOVdest) Euroopa Inimõiguste Kohus Igaüks, kes tunneb, et talle on liiga tehtud, võib esitada kaebuse Kaebusi hakkas tulema liiga palju - Ei võeta enam vastu - Kohtunikele rohkem võimu OSCE ÜRO alluvuses 57 liikmesriigi- suurim julgeolekuorganisatsioon maailmas Võitleb inimkaubandusega maailmas Tegeletakse hariduse kättesaadavusega, demokraatiaga Seadusandluse mõjutamine OECD Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon Kuidas anda juhiseid teistele riikidele, et nad saaksid arenenud olla Majandusarengu toetamine (kuidas teha majandust ja haridust efektiivsemaks, kuidas tõsta töötustaset Lähenemine majandusele on libraraalne. Riik peaks majandusse sekkuma vähe, aga niimoodi, et majandus oleks efektiivne Eesti liitus hiljuti
Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu osalejate korral. Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale esitajad. Eristatakse volitatud (ei tohi valijaist sõltumata otsuseid langetada) ja sõltumata esindajaid (ise mõtleb). 2. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda. Vabadus pole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib võtta kodanikult terve hulga vabadusi, kuid mingi vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt palju isiklikku vabadust. 3. Tooge vähemalt kaks asjaolu demokraatia kasuks. a) Strateegiline asjaolu igaühel on demokraatias mingi poliitiline võim. Võrreldes teiste valitsemisvormidega, võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi ja huvisid.
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega muj
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil. Ka rääkija peaks olema täiskasvanu tasandil. See tasand peaks olema võrdne. Veel on üks oluline punkt, nimelt see puudutab tehnikat. Mis asjad need tehnikad on? Millised peaksid olema kuulamise tehnikad? Oskus küsimusi esitada. Millised on avatud ja millised suletud küsimused? Suletud küsimused annavad vähe infot. Kunagi üks kursus vastas mulle. Mul on kombeks, kui töödega hilja peale jäädakse, küsida teoreetilisi küsimusi. Siis ma küsisin selle kursuse käest, et mis asjad on avatud küsimused. Nemad vastasid, et need on küsimused, mida me julgeme küsida avalikult. Kui palju on kell? Ja suletud küsimused on need küsimused, mida me ei julge avalikult küsida. Milline on
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
kuidas teised tööd rügavad, vaid olin tihedalt tööprotsessiga seotud. Sellist omadust kipub meie tänapäeva suurfirmade juhtidel nappima, kuna nad pole tööprotsessi kui sellisega peaaegu üldse kursis. Nende firmajuhtide kohustused piirduvad firma esindamise- ja kasumi väljavõtmisega. Ettevõtlusega on mul plaanis tegeleda ka tulevikus. Sedapuhku kaldub minu idee kõrgtehnoloogia valdkonda. Kui me õpilasfirma aegadel tootsime vanadest süüteküünaldest valmistatud aksessuaare, siis tulevikus oleksin tegev pigem arvutite- ja andmeside valdkonnas. Firma juhtimise seisukohalt kaldun arvama, et parim on firmat omada ainuisikuliselt ja palgata enda heaks tööle kogemustega äriinimesi. Rahvakeeles öeldakse ikka, et kahe peremehe koer on näljane, nii on see ka firmade puhul kumbki omanik ei pruugi tähelepanu pöörata, mida firma tegelikult vajab, vaid üritavad käesolevat asjade käiku
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
Parem lõpetada suhe kohe alguses, ja seda poleks vaja pärast kahetseda. Aga kui ikkagi armastad, siis ürita anda oma elukaaslasele kõike seda, mida ta tahab. Ja ürita tal aidata areneda hingelise lähedusega. Kui sellest midagi välja ei tule, siis järelikult te pole ka üksteise jaoks loodud.» Aga mille järgi mees tunneb, et naist armastad? «Sellest saangi aru, et ma väga muretsen tema pärast ja alati andestan, kui võimalik.» Kas su elus on olnud ka õnnelikke hetki? «Esimesed kolm aastat abielu olidki ainult õnn, armastus, idüll ja lillepidu. Kõik muutus pärast töökoha vahetust, kui öövahetustega tööle läksin.» Kas oma naisele oled tunnetest rääkinud? «Olen üritanud temaga arutada, aga reeglina ta põikleb jutust kõrvale.» Milles sa praegu oma elus lahendust näed? «Näen lahendust, et me mõlemad elukaaslasega muutuksime ja loobuksime pahedest, nagu see on alkohol nii tema kui minu puhul. Tema joob samamoodi
muudest teemadest. Üldiselt on olnud nii, et noored valijad valivad noori kanditaate ja vanemad jäävad oma vanade juurde kuna on sellega harjunud ja ei viitsi, ei taha uuesti uurida või muuta oma seisukohti. Mina valiksin ka noore kandidaadi kuna arvan, et tema jagab ka noorte asjadest midagi ning võtab need oma mõtetesse ja avaldab need ka riigikogus või mujal tähtsas kohas. Üks kanal , kus noored saavad oma asju ajada ja arvamusi kõige kohta avaldada on Facebook. Seal on nii palju võimalusi luua oma kommuun või kommenteerida vanades ja avaldada oma arvamust teatud teema kohta. Poliitikaga seotud üritusi või lihtsalt niiöelda klubisid on seal palju. Näiteks võin tuua ühe Keskerakonna vastase lehekülje Facebookis, mille pealkiri on ,, Kas see kurk saab rohkem fänne kui Edgar Savisaar?" . Tõesti on seal kurgil rohkem fänne kui oli Edgar Savisaarel ja suures koguses rohkem. Ja selliseid
1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise
klassi ja kooli edukaim, aktiivseim ja igas mõttes liidripositsioonil olev õpilane. Selgub ka et paar tüdrukut on tal varasemadt tuttavad. Eevaga on ta kohtunud õpilas konverentsil ja pärast olid nad telefonitsi ühenduses -16. J mõtleb, et kool on lastele välja mõeldud, et noorust pikendada, sest kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha.
oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheli
omakorda deemostest (omavalitsuslik kogukond). Sugukondliku elukorralduse asendamine 3 territoriaalsega oli revolutsiooniline samm. Riigielu seisukohalt polnud enam tähtis, kes on kelle sugulane, vaid kes on kelle naaber. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu 10 territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Kellel see tunnus puudus, oli võhik (idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
