Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad parem- ja vasakpoolseteks. Poliitikas peetakse parempoolseteks liberaale, konservatiive ja kristlikke demokraate. Vasakpoolsetest on enamlevinud sotsiaaldemokraadid, kelle põhimõtete poolt olen ka mina kõige rohkem. Iga kodaniku õigus ja kohustus on käia valimas, samas ei peeta üldse imelikuks seda, et pooled inimesed valivad täiesti põhjendamatult, teadmata ise, mida tegelt soovitakse, ning mida võib tulevikult oodata konkreetset erakonda valides. Maailmavaade kujuneb elu jooksul ning suure aluse sellele paneb kool. Sotsiaaldemokraatide põhimõte ongi, et kõigile oleks
Demokraatia ja diktatuurid 1920.-1930. aastail Järgneva arutluse käigus selgub demokraatia ja diktatuuride rolli 1920. -1930. aastatel, nende head ja halvad küljed ning tekkepõhjuseid. Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on võim rahva käes. Põhilised tunnused on kodanikuvabadused, kodanikuõigused ja rahva sekkumine ühiskonna tähtsamate otsuste lahendamisse. Diktatuur on aga jõulisem ja robustsem valitsemisvorm. Diktatuur jaguneb kaheks autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Nende ühised omadused on ühepartei süsteem, mille juhil on riigivalitsemises tähtis osa. Rahvas allutati riigivõimu alla tekitades neis hirmu ning lubades neile paremat elu. 1920. 1930 aastatel hakkas Euroopas levima diktatuur. Selle põhjustas rida muutusi, mille diktaatorid kenasti ära kasutasid. Peamised probleemid olid muutused ühiskonnas, sõja tagajärjed, Versailles'i süsteemi mitte täitmine, halb seis majanduses, riig...
Vaid tõesti iga päev." See on minu arvates kõige parem tsitaat, mis räägib demokraatiast kui millestki heast, sest tihti unustatakse see lihtne tõde ära. Oma sõnavabadus ,,leitakse" alles valimispäeval kui tuleb minna oma arvamust avaldama. Rahvas ei mõtle, et neil on vabadus öelda kõik välja 395 päeva aastas, mitte kord 4 aasta jooksul. Kahjuks ei saada sellest aru ning kritiseeritakse riiki, kuigi kodanikud ise ei kasutanud neile antut õigesti. Vaadeldes demokraate plusse ja miinuseid, jõudsin järeldusele, et niisugune valitsemiskord on uskumist väärt kui kodanik ise on suuteline õigesti käituma. Kui inimesel pole mingit eesmärki ja tegutsemisjulgust, ei saagi öelda, et sellisel juhul kohe sellesse uskuda ei tasuks. Inimesed peaksid kasutama ära neile antud sõna- ning valikuvabadust. Sain 4
"Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl!
Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. ”Kiri d’Alambert’ile” , milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire’iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks
Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt
G peetakse Vene muusika isaks.G helikeel on jõuline, meloodiarikas ja hästi orkestreeritud. Ooperid toetuvad klassikalistele, eriti Itaalia ooperi eeskujudele. Modest Mussorgski 1839-1881 Vanaema oli pärisori, isa ag ajuvba aadlik. See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puskin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas. Peagi loobub ta vastupidiselt sõprade soovitusele mereväeohvitseri karjäärist ning pühendub vaid muusikale. Esimesteks töödeks saavad romaanid:''kalistrat'', ''Hopakk'', ''jerjomuska'' jt. Palju laule kajastavad sotsiaalset ja satiirilist temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'
stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika. Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse
Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud
isikupärane lürism. Tema esteetilised eelistused olid absoluutselt erinevad Ants Orase ideaalist ja noorte luule subtiilsest täiuslikkusetaotlusest. Väikese Eesti kohvikuseltskondlikud / isiksuslikud vastuolud mängisid oma rolli. Nii varjutas (aga võib-olla ka ajendas) Sütiste esinemist palju subjektiivset. Lisaks järgnes - seda küll Sütiste tahtest hoolimata - nõukogude okupatsioon, kus kirjanduses rünnati kõigepealt elitaristlikke demokraate ja kasutati kohe ära ka Sütiste argumendid. Kõik see on takistanud "pärapoeesia" tõelist sõnumit objektiivselt vastu võtmast, seda enam, et Sütiste tekst ise on üsna vägisõnaline. Tema sõnum aga on esteetiliselt selge: on aeg tulla välja asotsiaalse individualismi umbsopist, mida peab tuulutama tervelt naturalistlik eluvaade. Rünnak on suunatud ennekõike Talviku ("hoidmatud sisemäratsused", "prassingutes läbipõlemised", "viirastuslike elamuste luukamber") ja
Ta alustas vaba demokraadina, jumaldades F.D. Roosevelti. Ta pooldas ka Uue Kursi poliitikat. 1950-ndate algus hakkas ta pooldama ka parempoolseid. Ta oli tuntud oma tugavete vastumeelsustega ametiühingutele. Tema peamised nõudmised olid: väikesemad maksud, piiratud valitsus, vabad turud. Samuti vihkas ta kommunismi. 1962-sel aastas tema populaarsus demokraatide seas langes ja ta läks üle vabariiklaste poolele. Öeldes seal juures sellise lause: "Mina ei jätnud demokraate, nemad jätsid mind." Ta ei pooldanud ka tumedanahalistele võrdsete võimaluste andmist. Kui sellist plaani 1961-ndal aastal tutvustati, tegi tema salvestuse selle vastu. Seal rääkis, et sellise plaani vastuvõtmisel kaoks vaba Ameerika. 1964-ndal aastal toetas ta konservatiivist presidendikanditaati, Barry Goldwaterit, kes uskus, et on vaja väiksemat valitsust. Reagan pidas tema toetamiseks kõne, mis sai kuulsaks ning tõi Goldwaterile tublisti toetajaid juurde
Aatomienergiakoondise asutajaliige. Pärast pikka sisevõitlust otsustas Kristlik-Demokraatlik Partei Kongress 1962.aastal astuda koalitsiooni Inglismaa Sotsiaal-demokraatliku parteiga ja Itaalia Vabariigi Parteiga ning moodustada vasaktsentristliku valitsuse. A. Fanfani juhtimisel kehtestas see valitsus seadused elektritööstuse natsionaliseerimise ja pensionide ja palkade osalise tõstmise kohta. Lüüasaamine parlamendivalimistel 1963. aastal sundisid kristlikke demokraate otsima koostööd ka Itaalia Sotsiaal Parteiga. Ministri kohtade eest nõuti Itaalial Sotsiaal Poartei vastutasuks loobumist koostööst kommunistidega ja Itaalia NATO-sse kuulumise heakskiitu. Itaalia Sots. Partei eesotsas P. Nenniga nõustus sellega ning 1963-1968 kuulutasid A. Moro Koalitsioonivalitsusse. See purustas sotsialistide hulgas lõhenemise: pahempoolsed sotsialistid asutasid 1964. Itaalia Proletaarse Ühistu Sotsiaal Partei ning jätkasid koostööd kommunistidega
Sellised perioodid partei muutustes on tuntud kui partei ümberkorraldused. Ümberkorraldused on väga harvad ega toimu lihtsalt, kuna üks partei võtab teiselt valimiste käigus juhtimise üle. Ümberkorralduste tulemused on sügavad ja pikalt kestvad muutused parteisüsteemis, mis mõjutavad ka hilisemaid valimisi. Järgnevalt kolm näidet sellistest olukordadest. Esimene neist oli Ameerika kodusõda, mis andis eelise vabariiklastele. Vabariiklased domineerisid valimistel, kuna demokraate süüdistati laialdaselt Kodusõjas. Järgmise kolme aastakümne jooksul hoidsid vabariiklased presidendiametit, välja arvatud G. Clevelandi kaks ametiaega, ja omasid enamust Kongressis, välja arvatud neljal aastal. Teine juhtum oli 1896. aastal, millest kolm aastat varem majanduslik paanika panga kokkuvarisemise tõttu põhjustas sügava depressiooni. Taaskord süüdistati Demokraate selles kokkuvarisemises. Tagajärjena vabariiklased kinnistasid oma positsiooni valitsevaks parteiks
4.7 mln võrra. Tervishoid Juulis 2002 lõpetas Bush USA rahastamise UNFPA-le(ÜRO rahvaste populatsiooni fond). Bushi sõnade kohaselt lõpetati toetused seetõttu, kuna UNFPA toetab sundaborte ja steriliseerimist Hiinas Bush pooldas osalist Sotsiaalturvalisuse privatiseerimist, kus indiviidid saaksid osa oma sotsiaalkindlustuse maksetest paigutada isiklikku pensioniarvele. Peamine eelis seisnes selles, et pensionifondid hakkaksid vähem poliitilistest kapriisidest sõltuma. Enamik demokraate ja vabariiklasi olid kriitilised, kuna selleks oli vaja oli suurt 1 trillioni dollarilist föderaallaenamist, mis suurendaks eelarve bilansi probleemi, mida Bush käsitas kui kasvavat probleemi. Samuti viidatakse sellele, et Bushi plaan toob kasu erafirmadele. Surmanuhtlus George W. Bushi on tugev surmanuhtluse pooldaja. Kuberneri oleku ajal Texase hukati 152 inimest, mis teeb Bushist kuberneri kelle ajal on enim inimesi hukatud. Presidenina ta jätkas selle toetamist. Välispoliitika 11
sõja lõppu 12. aprilill 1945. aastal. Truman, olles pretensioonitu inimene ning varem tegutsenud Missouri demokraate esindava senaatorina ja siis asepresidendina, tundis ennast algul Ameerika Ühendriikide juhtimiseks halvasti ette valmistatuna. Roosevelt ei
5 Gerste, R. D., 2001. USA esimesed leedid. Tallinn: Kirjastus Kunst, lk. 268 6 Samal ajal hakkas Franklini karjäär järsult ülesmäge minema, ta käis läbi kõik need ametid, milles tema kuulus sugulane Theodore oli teel tippu lühikest aega olnud: New Yorgi osariigi parlamendi saadik, mereministri asetäitja ja lõpuks asepresidendikandidaat. Erinevalt Theodore'ile, kes pooldas vabariklasi, pooldas Franklin demokraate. Samas erines ka Franklini eraelu Theodore'i omast, kuna Eleanor ei tundnud enam, peale laste sünnitamist, mingit huvi oma mehe vastu. Umbes 1916. aastal nõudis Eleanor endale eraldi tuba, hiljem on ta oma tütrele öelnud ka, et heteroseksuaalne akt on piin, mis tuleb ära kannatada. Tal polnud vaja ka oma otsust kahetseda, kuna 1918. aasta septembris nägi ta kirju, millest võis lugeda Franklini ning tema sekretäri Lucy Merceri afääris. Sellega oli Eleanori ja
Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke. 1
maareformi komisjoni töö. Kolmas kokkupuutetasand Teie vanaisaga oli suures istungitesaalis. Istusin samuti Tartumaalt valitud Liia Hänni ja Valgamaalt Mai Kolossova vahel, edasi järgnesid Valgamaalt Jüri Kork ja Eldur Parder. Kohe minu ja Liia Hänni taga olidki Viljandimaalt Ülle Aaskivi, Uno Anton Jaak Allik ja Jüri Rätsep. Mäletan Unot hästi rahuliku ja tasakaaluka mehena. Enamik Sõltumatuid Demokraate Uluotsa juhtimisel olid endised majandijuhid või ettevõtete direktorid. Kuna tollase rahvasaadiku palk oli erinevalt praegusest tüki väiksem kui ettevõtte juhi või isegi peaspetsialisti oma siis mitmed neist ei võtnud majanditööst lahti ja lootsid peale riigi taastamist oma põhitööle tagasi minna. Majandijuhid omasid juhtimiskogemust ja (ise)majandamise teadmisi. Seega ei süttinud nad populistlikest ja kergetest ideedest või loosungitest
Ütlen lõpetuseks veel kord, et valitsejal tuleb respekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. 46 St., teisi (mees)liinis pärijaid. 47 1550: panna nobiile langema meeleheitesse. 48 St., põhiseadusliku iseloomuga institutsioone [costituzione]. 49 Philippe IV Ilus (1285-1314) kutsus 1302. a. kokku generaalstaadid (États genéraux). 50 Populaarideks nimetati Vanas-Roomas demokraate, rahvaparteid, siin tähendab sõna feodaalaristokraatia tähtsuselt madalamaid esindajaid jt. seisuselt madalamal asetsevaid kodanikke. 14
Sophoklest huvitas linnriigiga seonduv- türannia, võimuküsimused. Sophokles on endassetõmbunud, keskendus tegelaste sisemaailmale. Aischylos (525-456 e.m.a). Ateena riigi kujunemisperioodi, Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu poeet, antiiktragöödia rajaja selle kindlakskujunenud laadis, tõeline ,,tragöödia isa". Sündis Eleusises Ateena lähedal, pärines aristokraatia hulgast, nägi türannia kukutamist ja demokraatia võidulepääsu. Pooldas demokraate, kuulus konservatiivsesse rühmitusse. Võttis osa sõdadest pärslaste vastu. Poliitilised vaated väljenduvad teostes. Viimase eluaastad Sitsiilias, suri seal. Trad. maailmavaate elemendid põimuvad demokraatliku riikluse toimel tekkinud seisukohtadega. Ta usub jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse ja nende osasse inimese elus. Aischylosel saavad jumalad uue riigikorra õiguslike aluste kaitsjaiks ja sellega seoses tõstab ta esile inimese isikliku vastutuse ta vabalt
2 revulutsiooni vaheline aeg. Sõjaseisukord tühistati 1908ndal aastal. Tsensuur ja koosoleku keelud jätkusid. Põrandaalust poliitilist tegevust hakkasid juhtima enamlastest äärmuslased. Enamlane on samma mis punane, kommunist, bloshevik. Venemaal kutsuti esimest korda kokku valitav rahva esindus ehk riigi duuma. Riigi duumasi oli 4 koosseisu. 1. RD. 4 eestlast 2.- 5 eestlast 3. 2, 4-2 sisuliselt polnud mingit abi. Eestlased toetasid üldiselt vene konstitutsioonilisi demokraate ja rahvusküsimustest hoidsid kokku teiste vähemustega. Rahvus kultuur. Poliitilise tegevuse keeld tõi kaasa suurema tähelepanu rahvus kultuurile. Loodi haridus seltsid mis hakkasid tegelema eestikeelsete erakoolide asutamise ja ülalpidamisega, nt miinahärma. 1906-13a saadi osaliselt luba õppida emakeeles. Moodustati esimene kirjanduslik rühmitus noor eesti. Seltsidest kujunesid välja kutselised teatrid vanemuine estonia ja endla. Asustati eesti rahva muuseum. Majandus.
Akadeemia preemia. Ta väljus mõõdukast valgustlikkusest, mida viljeles Voltaire. Tema ideede radikaalsust tõendas ka ,,Arutlus inimese ebavõrdsuse päristolust ja tekkest", mille tõttu hakkasid teda taga kiusama ametivõimud. Rousseau radikaalsus tõi talle palju vaenlasi ning see mõjus talle halvasti. Ülimenukaks sai aga tema romantilise kallakuga kiriromaan ,,Jule ehk Uus Heloise". Tema ,,Ühiskondlik leping" tõukas tegutsema jakobiinidest revoulutsioonili demokraate. Ta ei saanud tagakiusamise eest rahu ei Prantsusmaal, Sveitsis ega Hollandis. Pariisis lõpetas avameelsed ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja unistused". Kui Voltaire esindas vaimueliiti , siis Rousseau' kaudu kõneles masside hääl. Rousseau võttis omaks veendumuse, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt oleme head. Inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, samuti rikuvad teda väärad ideed, mõistus
ühishuve paremini ja kaitsevad lihtrahvast aadlike jt võimsate isikute vastu. · Romantikud: monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese, mille keskmeks on monarh. Paternalism · 19. sajandi algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Demokraate võidi süüdistada selles, et üritatakse luua midagi Jakobiinide diktatuuride taolist võimu. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed. Monarhia pooldajad väitsid, et monarh suudab seaduste valitsemist ja liberaalselt isikute kaitset tagada. Alternatiiv I: rahvavalitsus · Varauusajal marginaalne suund. Levis 17. sajandil · Levellerid Inglise kodusõja ajal (1640-ndad). Sõjaväe radikaalsem osa:
saatsuse üle, ja võimalus kokku kutsuda läti seim. Riia kongresi otsustes on nähtus potensiaalselt soovi venemaast lahku lüüa, vähemalt näha lätit venemaa võrdõigusliku osana. 1917 eripäraks lätis oli enamuse eriti suur populaarsus ja kiire esiletõus. Enamlasi samastati läti sotsiaal demokraatlikega, 1905 aasta revolutsiooniga samastati seda sots demokr. See kandus üle enamlastele, nendes nähti tõelisi demokraate ja tõelisi kes hoolitsevad läti rahvuse eest. Massiivne propaganda, esindatud loosungid lihtsad ja kaasahaaravad, ,,rahu, leiba ja maad“. Esimene saavutus, võtsid täielikult üle läti sotsiaal demokraatia. Pärast Läti Sots Demok tööliste partei, konflikt viis selleni et enamlased saavutasid enne I MS enamuse ja otsustasid liita venemaa Sotsi Demo Partei. Pärast VR hakkasid enamlased, kohalikke organisatsioone enda kontrolli alla laavutama,
Rooma oli jätkuvalt sel ajal linnriik. Ta valitses Itaaliat liitlaste üle domineerides. Divide et impera. Iga leping oli erinev tingimuste suhtes, arvestades kohalikke olusid ja pannes liitlased erinevasse vahekorda Roomaga, seega oli raskem kokku tulla ja vastu hakata. Liitlased olid autonoomsed, oma riigikordadega. Roomlased ei sekkunud siseasjadesse, aga nende sümpaatiad olid aristokraatlikud. Kriitilistes oludes kaldusid roomlasted toetama aristokraate, mitte demokraate. Liitlased pidid olema lojaalsed ja andma oma sõjaväed Rooma käsutusse. Rooma sõjavägi koosnes suht pooleks roomlastest ja liitlastest. Lisaks liitlastele jagasid roomlased lahkelt oma kodakondsust, eriti latiinidele. Ka seda anti erinevat. · Mõnedele linnadele ja kodanikele anti täielik kodakondsus kõigi õigustega · Enamasti anti kodakondsus hääleõigusega, aga ilma riigiametisse pääsemise võimaluseta
kreeka polised. Konfliktid Pärsia ja Sparta vahel. Moodustatakse Kreeka poliste koalitsioon Sparta vastu, mille ajendiks Sparta äpardunud vahelesegamine Kesk-Kreeka asjadesse. Pärsia toetab seda liitu rahaliselt. Toimub Korintose sõda liitlaste ja Sparta vahel, viimane saab lüüa. Sparta palub Pärsia toetust, sõlmitakse rahu, Sparta loovutab pärslastele V-A linnad. Sparta ekspansiooni viimane võit oli Teebas 378. a., kus kehtestati oligarhia. Ateena abistas aga Teeba demokraate ning nood taastasid dem. Ateena asub kindlustama oma positsioone, loob Ateena II mereliidu. See oli esimesest tunduvalt väiksem, sest temast jäid välja V-Aasia kreeka linnad. Mereliidu loomisel nõuti Ateenalt tagatisi, et suurriigipoliitika, mida Ateena oli ajanud I mereliidu ajal, enam ei korduks. Spartalased alustavad taas sõjategevust Teeba vastu, kuid saavad haledalt lüüa ja peavad ise asuma valmistuma teebalaste pealetungiks. Pärast Teeba võitu Sparta üle katkestab Ateena
eliii kuuluv mees.Tema juhtimisel hakkasid need kolmkümmend omavolitsema, hakati tapma , oponente , hakati tapma ka raha pärast, ka metoike, rikkaid. Tekitas arusaadavalt väga teravaid vastuolusid, hulgaliselt ateenlasi läks pagendusse, Teebalaste juurde, kes olid valmis neid toetama. Oligarhide vastaseid põgenesid, hakkasid tülid ka nende endi sees. Oligarhide vastu oli ka Spartalased, Lysandros, kaotas Ateenas sisepositsiooni ja tema oponendid spartas hakkasid toetama pigem neid ateena demokraate. Hulgaliselt pagulased vallutasid Piraeuse. 403 taastati demokraatlik riigikord.30 tyranni võimutsemisaeg.Üldine amnestia , et kõiki lepitada, see küll ei laienenud kõige kindlamate verisemate oligarhide suhtes, lepiti kokku et ei hakka üksteisele tagant järgi kätte maksma. Selline oli siis peloponnosose sõda koos oma vahetagajärgedega. March of 10,000 401- 398 BCE 4 saj . See on aeg mille sajandi I pool on meile teada küllalt hästi ajaloolase Xenophoni helleenika
vastuhääled mõnda üksikusse ringkonda ning tagada mõõdukas ülekaal enamuses ülejäänutes. Näide . Ühemandaadiliste ringkondade puhul on tähtsad ringkondadevahelised piirid isegi juhul, kui kõigis ringkondades on võrdne arv potentsiaalseid valijaid. Kaheksa linnakvartalit moodustavad 4 ühemandaadilist ringkonda: 40-60 70-30 50-50 60-40 40-61 40-60 70-30 40-60 30-70 40-62 Arvud tähistavad tuhandetes potentsiaalseid valijaid, keda teatakse eelistavat demokraate (paarides vasakpoolsed numbrid) või vabariiklasi (paarides parempoolsed numbrid).Kogusumma on 400:400, mille puhul kumbki partei saaks 2 mandaati.Kui aga vabariiklased saaksid enne valimisi mõjutada ringkonna piiride muutmist, võiksid nad ühendada kvartalid vertikaalselt: 80-120 140-60 90-110 90-110, tagades piisava ülekaalu 1., 3. ja 4. ringkonnas. Demokraadid eelistaksid omakorda ilmselt kvartalite horisontaalset liitmist: 110-90 110-90 110-90 70-130
annaabi.ee 
