EUROOPA DEMOGRAAFILINE TULEVIK Käesolev ülevaade on koostatud David Coleman´i artikli ,,Europe's demographic future: determinants, dimensions, and challenges" põhjal. Coleman´i artikel prognoosib Euroopa demograafilist tulevikku. Artikel kirjeldab Euroopa jagunemist ja vanuselist struktuuri, annab ülevaate sõdade ja revolutsioonide põhjustatud demograafilistest muutustest ning Nõukogude ideoloogia mõjust perekonnale ja rahvastikule. Lähemalt käsitletakse Euroopa demograafiale iseloomulikke suundumusi: madal sündimus, elanikkonna vananemine, migratsioon, sh illegaalne migratsioon. Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile. Vaatluse all on ka mittedemograafiliste, nagu majanduslike, rahanduslike jmt
Meeste ja naiste keskmine eluiga on pikk. Naiste keskmine eluiga on pikem kui meestel. Eluiga on kõrge. Sündimus Hispaanias on suurem kui suremus. Sündimus on 10,7 % , suremus 8,8 %. Imikusuremus on Hispaanias väike 3,4 %. Sündimus Hispaanias on viimastel aastatel suurenenud. Poisse on viimastel aastatel rohkem sündinud kui tüdrukuid. 2006: ;2007: ;2008: ; 2009 ; 2010: ; 2011: Kokku: Hispaania on jõudnud demograafilistest ülemineku edappidest kaasaegsesse rahvastiku tüüpi. Suuremad linnad ja linnastud: Hispaanias 77,4 % elanikest elab linnades. Enamus suuremaid linnu ja linnastuid on tekkinud veekogu äärde. Enamus linnu on tekkinud sinna kus on sobiv kliima, tasane maa-ala põlluharimiseks ning kus on piisavalt viljakas muld ning on tekkinud kohta kus leidub joogivett. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus
kontakte teiste keelekeskondadega, kuid kes leiavad, et majandusliku ja kultuuri prežtiisikeskus asub nende keeleruumis. Ehk enamuskeel on keel, mille kõnelejate hoiak on enamuskeele kõnelejate hoiak ehk prežtiisikeskust nähakse oma kultuuris. Miks selleni jõudmine on tähtis? Me võime öelda, et keelevahetus ohustab just vähemuskeeli ja vähemuskeele staatus oleneb just eelnevalt räägitud punktist ehk keelehoiakute kujundamisest, mitte alati kõnelejate arvu suurusest või demograafilistest näitajatest. 4.slaid Ehala nendib, et eelmainitud teised kolm punkti on küll tähtsad ning need aitavad kaasa positiivsete keelehoiakute edendamisele, aga kui keelehoiakud kõigest hoolimata soodustavad keele hääbumist ja vahetumist, siis ei ole kogujäänud tegevusel mõtet. Keelehoiak iseenesest on identiteet. Ja tavaliselt on inimesel mitu identiteeti. Näiteks, võrolane ja eestlane. Selleks tuleb juba haridustasandil
Funktsionaalne c. Tegevuste jälgimine ja Tõene Õige Väär struktuur (siseehitus) pakub korrektuuride tegemine Väär d. Eesmärkide valimine ja ..... keskkond koosneb sotio- võimaluse detsentraliseerida nende saavutamise teede demograafilistest teguritest, nt Kas järgnev lause on tõene otsustamist ja annab ühtse määratlemine Vale nagu rahvastiku tihedus. või väär? Kolm isiksuse suuna kõikide tasemete e. Ükski neist a. õiguslik-poliitiline omadust mis on seotud juhtidele. Milline neist ei ole ettevõtte b. tehnoloogiline eduka eestvedaja/juhiga on Estonian Airi jaoks tarnija? c. sisekeskkond a
2) Mongoliidne ehk kollane rass 3) Negriidne ehk must rass Näited rassivastasusest: Neegerorjade kasutamine usas Miks tuntakse eestlasi rassistidena? - Eestlased on umbusklikumad ja kinnisemad ja võõrad võivad selle kinnisuse põhjal teha valed eelarvamused. · Bioloogiliselt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki homo sapiens Miks ei ole tänapäeval enam palju selliseid riike, kus elab ainult üks rahvus? - sõjad, vallutused, migratsioon Mida saadakse teada demograafilistest uurimustest? - rahvaarv, surmade arv, sündide arv, iive Millal on iive positiivne? - Siis kui sünnib rohkem kui sureb ja rändab välja vähem kui sisse tuleb Millal on iive negatiivne? - Siis, kui sureb rohkem kui sünnib ja rändab välja rohkem, kui sisse tuleb. (EESTI) Põhjused miks Eesti iive on negatiivne: - töötus - vähe võimalusi - majanduslangus - uudishimust reisimine Miks sünnib Eestis vähe lapsi? - perekonda planeeritakse
rahvastikku analüüsida. Ühel juhul lähtutakse inimese loomulikust (sünnipärastest) omadustest vanus, sugu, rahvus, rass. Teisel juhul aga elu käigus omandatud joontest elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase. Rahvastiku jaotust teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Demograafilistest uurimustest ilmneb, kui palju on riigis lapsi, tööealisi inimesi ja vanureid, kui palju on mehi ja naisi, palju elab rahvast linnas, palju aga maal. Demograaafid uurivad ka seda, kui palju inimesi aastate lõikes sünnib ja sureb ning palju ühest paikkonnast teise siirduvad. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab, et rahva arv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub
suurenemine ning seda tasakaalustab väike kasv ambulatoorse ravi eriarstide töömahtude osas. Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel on aga viiel aastal kasvanud nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide arv, mis ühtlasi märgib ära selle, et ei ole põhjust arvata, et statsionaarse eriarstiabi maht oleks vähenemas. Siinkohal võib ära märkida ka selle, et prognoositavalt kasvab pulmonoloogiliste ravijuhtude arv lisaks demograafilistest muutustest tulenevale, nagu näiteks elanikkonna vananemine, sest pulmonoloogiliste haigustega patsiendid on keskmisest vanemad, 2015. aastaks 5% ja 2020. aastaks 10%. (EKS, 2012). Pulmonoloogia 2015-2020 aasta arengukavas kirjutab Eesti Kopsuarstide Selts, et vajadus päevaravi järgi antud erialal on vajalik ainult osaliselt pulmonaalse rehabilitatsiooni korral. See võimaldaks efektiivselt kasutada vajalikku meeskonnatööd mitme erineva eriala
tähtsustada, samuti eakate hooldamisel ja neile teenuste pakkumisel ning abivahenditega varustamisel (Tulva, Viiralt 2003) 4 Eakate elukvaliteedi tõstmise kaudu püütakse tagada inimarengu jätkusuutlikkus, mille oluliseks teguriks on piisava põlvkondliku ja kogukondliku sidususe olemasolu. Sidususe probleem hõlmab erinevaid ühiskonna kihte ja rühmi. Eesti ühiskonna sidususe küsimused tulenevad selle demograafilistest arengutest, esmajoones rahvastiku vananemisest ning tervisliku seisundi halvenemisest, seda eriti vanemas eas (Tulva, Viiralt-Nummela 2008). Sotsiaalministeeriumi kodulehel (2012) on Eesti vanuripoliitika üheks eesmärgiks soodustada põlvkondadevahelist solidaarsust, vastastikust arusaamist ning koostööd. Väljatoodud on toodud järgnevad tegevussuunad: riik ja kohalik omavalitsus soodustavad nii seadusandluse
(Arengukava, 2011) 10 KOKKUVÕTE Pihtla on klassikaline Eesti vald, mis ei ole ei suur ega ka väike ning kus suurim probleem on see, et vald ei taha ühineda teiste valdadega, et teha tööd efektiivsemalt, sest vanad kaua valitsenud inimesed tahavad enda kohta hoida ning inimestes on põhjendamatu hirm, et suures vallas nendega ei tegeleta, kuigi praegugi ei tee see suur ametnike hulk väga palju. Demograafilistest probleemist ei saa väga tõsiselt kui veel rääkida, kuigi vallas elab pigem rohkem vanemaid inimesi kuid tööealisi inimesi on palju ja iive on hetkel tasakaalus. Siiski tuleb arvestada sellega, et praegune tööjõud vananeb ja noori on vähe ning vaja oleks, et piirkonda koliks juurde noori peresid, et jaguks töökäsi ning kool ja lasteaed püsiksid. Valla vaieldamatult tähtsaim osa on Kaali meteoriidikraatrite väli, mida juba kasutatakse päris hästi ära
eesmärke, väärtushinnanguid, ootusi ja organisatsiooni kultuuri oma töötajatele. Sama oluline on aga see, et kommunikatsioon peab olema kahesuunline. See, millist infot edastatakse, on sama oluline kui kuidas seda teha. Seejuures peab silmas pidama, et fookus on küsimusel: kuidas? (Sarsfield-Baldwin, 1996). Käesolev töö on huvitavaks algmaterjaliks järgnevatele temaatikaga seotud uurimustöödele, mis võiksid keskenduda juba pigem töös ilmnenud seoste rakendamise võimaluste ning demograafilistest omadustest tulenevate erinevuste uurimisele. KOKKUVÕTE Käesoleva uurimustöö tulemusena said kinnitust kõik neli püstitatud hüpoteesi. Organisatsiooniline õiglus omab olulist mõju nii indiviidi organisatsioonilisele käitumisele kui enesehinnangule. Töös kirjeldatud tulemused on sarnased juba varem vastava temaatika raames läbi viidud uurimustega. Esimeseks uuritud organisatsioonilise õigluse ja organisatsioonipõhise enesehinnangu seos leidis töös kinnitust
Personali planeerimisel prognoositakse vajadust nii kaugele ette kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid. Personali planeerimine organisatsiooni strateegilise planeerimise osana Personali planeerimine peaks toimuma samaaegselt organisatsiooni äriplaanide väljatöötamisega. Ettevõtte pikaajaliste plaanide tegemisel tuleks tingimata uurida olukorda tööjõuturul ja prognoosida sotsiaalsetest, kultuurilistest, demograafilistest, seadusandluse muutustest tingitud elanikkonna struktuuri muutusi tulevikus. Kuna sama elanikkond on tulevikus ühtlasi tarbija, on see uurimus otseselt aluseks turgude ja toodetega seotud eesmärkide püstitamisega. Koos organisatsiooni missiooni ja filosoofiaga määratletakse ka organisatsiooni personali poliitika, mis näitab, kuidas organisatsioonis personali suhtutakse: kas organisatsioon peab
suureks takistavaks faktoriks. Eelkõige ajajärk, mil Oleme tähele pannud, et väga tihti kohalikes Eesti ettevõtetes valitseb suhtumine nagu: ,,See on meile kogu aeg kasumit toonud, miks me nüüd midagi muutma peame?" see näitab, et organisatsioonisiseselt ei mõista inimesed innovatsiooni vajadust ning tootearenduse vajalikkust. Kohati jäävad ettevõtted kinni oma nõukogulikku stagnaaega. Pakkumine ja nõudlus muutuvad siiski pidevalt. Tihti sõltub innovatsioon ka demograafilistest muutujatest sagedasti on ülikoolilinnad innovaatilisemad ning sealjuures ka kaasaegsemad kui ülejäänud asukohad. Samas on tõenäosus, et innovatsioon on tiheda asustusega kohas suurem, kui väikese asustusega kohas. Üldised soovitused innovatsiooni elavdamiseks: 1. Võiks olla selge visioon innovatsioonitegevustest 2. Innoveerimisel tuleb olla aktiivne 3. Ole valmis muutuma 4
5. Demograafiliste tunnuste alusel segmenteerimise võimalused ja ohud Demograafilised tunnused: vanus, sugu, perekonnaseis, perekonna suurus, rass, religioon. Tarbijaturul kasutatakse üsna tihti segmenteerimise alusena selliseid demograafilisi tunnuseid nagu vanus ja sugu. Demograafilistel tunnustel põhinev segmenteerimine on sagedasim segmenteerimisalus, sest need tunnused on seotud tihedalt tarbija ostukäitumisega ning andmed on kergesti kättesaadavad. VÕIMALUSED Demograafilistest tunnustest on üsna levinud segmenteerimise vanuse järgi (n. Hansapangas oli 2008 aastal vanemale generatsioonile loodud Seeniorkaart, tudengitele ja noortele NPNK kaart ja väiksematele Koolikaart). Demograafilistest tunnustest on laialt kasutatav ka segmenteerimine soo järgi (n. Juuksuriteenust pakkuv ettevõte naiste, meeste või perejuuksur). OHUD Ainult demograafilistele tunnustele tuginev segmenteerimine ei võimalda saada ülevaadet tarbijate erinevustest, st sama
........................... 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud materjalide loetelu....................................................................................................13 Sissejuhatus Kohustusliku kogumispensioni näol on tegemist peamise toega riiklikule pensionisüsteemile, mille eesmärgiks on pikemas perspektiivis leevendada võimalikku tulevikus ilmnevaid demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensioni eas rahvastikule täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionisüsteemile.1 Tegemist on 2001. aastal jõustatud (kogumispensionide seadus võeti Riigikogus vastu 12.09.2001 ja seadus jõustus 01.10.2001) meetmega mida riik on võtnud kasutusele tagamaks pensionieas isikutele vajalik sissetulek toimetulekuks olukorras, kus riigi rahvastiku vananemisest lähtuvalt on pensioni ealiste isikute suhe tööealistesse proportsionaalselt
vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. (Kohustuslik) kogumispension Kohustuslik kogumispension - peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Fondi valik on vaba. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täiendav kogumispension Vabatahtlik; Pensionifondi valik on vabatahtlik;
Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus: Isikkoosseisu planeerimisel prognoositakse vajadust nii kaugele ette, kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid Org. pikaajaliste plaanide tegemisel tuleks tingimata: - uurida olukorda tööjõuturul - prognoosida sotsiaalsetest, kultuurilistest, demograafilistest ning seadusandluse muutustest tingitud tööjõulise elanikkonna struktuuri muutusi tulevikus 54. Selgitage isikkoosseisu planeerimise vajadust. · Isikkoosseisu plaanimisel prognoositakse vajadust nii kaugele ette kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid. Isikkoosseisu plaanimise kaudu saab vastused küsimustele: kui palju on tööjõudu vaja org. eesmärkide saavutamiseks;
· Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus: · Isikkoosseisu planeerimisel prognoositakse vajadust nii kaugele ette kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid. · Organisatsiooni pikaajaliste plaanide tegemisel tuleks tingimata: - uurida olukorda tööjõuturul - prognoosida sotsiaalsetest, kultuurilistest, demograafilistest ning seadusandluse muutustest tingitud tööjõulise elanikkonna struktuuri muutusi tulevikus. 38. Personali värbamine ja valik. Personali värbamine on vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamise protsess. Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse töökoha taotlejate kohta sellist infot, mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivaimad kandidaadid 39. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid
personalipoliitika. Personali planeerimisel prognoositakse vajadus nii kaugele ette kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid. Personali planeerimine firma strateegilise planeerimise osana Peaks planeerima samaaegselt äriplaanide väljatöötamisega. Pikaajaliste plaanide tegemisel tuleb uurida olukorda tööjõuturul ja prognoosida sotsiaalsetest, kultuurilistest, demograafilistest ning seadusandluse muutustest tingitud tööjõulise elanikkonna muutusi tulevikus. Kuna sama elanikkond on ka tulevased tarbijad, siis on see uurimus otseselt aluseks turgude ja toodetega seotud eesmärkide püstitamisel. Firma missiooni ja filosoofiaga määratletakse ka personalipoliitika kas konkurentsivõimeline palk ja ulatuslikud personali arendamise meetodid, või minimaalne palk ja suur tööjõu voolavus.
Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus: Isikkoosseisu planeerimisel prognoositakse vajadust nii kaugele ette, kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid Org. pikaajaliste plaanide tegemisel tuleks tingimata: - uurida olukorda tööjõuturul - prognoosida sotsiaalsetest, kultuurilistest, demograafilistest ning seadusandluse muutustest tingitud tööjõulise elanikkonna struktuuri muutusi tulevikus Isikkoosseisu planeerimise etapid: 1. Andmete kogumine: - keskkonna uurimine -org. pikaajalise äriplaani ja strateegia kohta - tootmise/ teenindusharu kohta tervikuna ja teiste firmade kohta 2. Personalivajaduste prognoosimine: - töötajate vajaduste väljatoomine ametite kategooriate lõikes
käitumisviisid avaliku imago seisukohalt olulised. Käitumisviise saab suunata läbi kokku lepitud organisatsioonikäitumise normide, eeskujude ja kehtivate põhiväärtuste. Neid reguleerivateks dokumentideks on TKHK hotelli puhul ametijuhend, töösisekorraeeskiri ning spetsiaalselt välja töötatud klienditeenindusstandard. Organisatsioonis nõutakse reeglite tundmist ning täitmist, kuna töötajad võivad tajuda oma kultuuri erinevalt, sõltuvalt sotsiaal- demograafilistest tunnustest, positsioonist/ametikohast organisatsioonis kui ka töö spetsiifikast. Kolmanda tasandi moodustavad ühised tõekspidamised. Vahetuse üleandmisel jälgivad töötajad, et puhkeruum ning vastuvõtulett oleksid puhtad. Kassa peab klappima, oluline info olema edastatud. Tööpostile saabutakse 10 minutit varem. Riietus ning välimus peavad olema hoolitsetud. Momendil on töörõivastus uuendamisel, seega tuleb riietumisel lähtuda heast
Muutused sündimuses ja perekonnaloomises on avaldunud esimesena, räägib autor nendest esimesena. On võimalik eristada vähemalt erinevat etappi täielikul üleminekul sündimuses ja perekonna loomises, nagu on kogenud mitmed Lääne-Euroopa riigid. Üheskoos moodustuvad need sammud üsna puhta sündmuste jada, mis tähendab, et iga sündmus või valitsuse samm on viinud uue võimaluseni. Joonis 2 näitab neid samme. Joonis 2: ülevaade demograafilistest järjestustest teise demograafilisel üleminekul (põhineb tähelepanekutel, mis hõlmavad ajavahemikku 1965-1995) 1. sündimuse vähenemine kõrges vanuses 2. abielueelsete raseduste ja sunnitud abielude vältimine 3. keskmine vanus abiellumisel langeb mõnda aega 4. lapseootuse edasilükkamine abielu ajal, sündimus noorte naiste hulgas langeb, madalama sündimuse vähenemine 5. abielulahutuste arvu suurenemine 6
· 90ndatel: emotsioonide struktuuri uurimine, tähtsustamine. Kultuurimaterialism Marvin Harris · Toob uuesti uurimisse sisse konktreetsemad asjad. Kujunes välja 60ndatel. · Sotsiaalkultuurilistes süsteemides ilmenvad põhjuslikud seosed; mitte kõik ei ole tõlgendamise hägusus. · Inimeste valikud ei sõltu viisist, kuidas tõlgendada või maailmapildist. Mõned valikud tehakse reaalselt, tulenevalt ühiskonna struktuurist (majanduslikud küsimused) või demograafilistest küsimustest (milline on rahvaarv), tehnoloogiast (milline on juba olemas, mil määral see inimeste tegutsemisvabadust piirab). · Ühiskonna aluseks on majanduslik baas (lähedane marksistliku mõtteviisiga). · Tegeletakse materiaalsete põhjuste otsimisega, nende osakaal on palju suurem kui tõlgendavate suundade valguses tunduks. (Näiteks lehmade pühadus Indias või sigade mitte söömine islamimaailmas). Postmodernistlik antropoloogia
Andmete kogumise käigus loodud vaheteooria juhib valimi koostamise ja täiendamise käiku, s.o otsustamist, millistel üldkogumi tasanditel, milliseid tunnuseid veel lisada valimisse, kuni saavutatakse uurimiseks piisav tunnuste hulk. Teoreetilisel valimil on kaks erinevat osa: formaalne ja kvalitatiivne, mida Flick (2011b, lk 120) nimetab vastavalt statistiliseks ja teoreetiliseks. Statistiline osa moodustub demograafilistest andmetest (sugu, vanus jne). Tabelis 12 on toodud näide ühe uurimuse teoreetilise valimi koostamise protsessist, kus koguti andmeid järkjärgult, organiseeriti neid ümber, keskendudes kõige sagedasematele ja tähendusrikkamatele sündmusele koolis. Kogutud andmetele toetudes täiendati esialgset kontseptsiooni noorte subkultuurist erikoolis ja organiseeriti ümber ka andmete kogumist. Nii sündis
Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkooseisu arvestus Isikkoosseisu planeerimisel prognoositakse vajadust nii kaugele ette kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid. Organisatsiooni pikaajaliste plaanide tegemisel tuleks tingimata: uurida olukorda tööjõuturul prognoosida sotsiaalsetest, kultuurilistest, demograafilistest ning seadusandluse muutustest tingitud tööjõulise elanikkonna struktuuri muutusi tulevikus. Isikkoosseisu planeerimise protsessi etapid on järgmised 1 Andmete kogumine a keskkonna uurimine b organisatsiooni pikaajalise äriplaani ja strateegia kohta c tootmis- /teenindusharu kohta tervikuna ja teiste firmade kohta 2 Personalivajaduse prognoosimine a töötajate vajaduste väljatoomine ametite kategooriate lõikes
Vajaduste hierarhia: sots.seisund > vajadus > huvi > 1.nõudmised ja/või 2.toetus. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada alles pärast madalamate rahuldamist Huvid jagunevad: · Isiklikud ei pruugi olla seotud sotsiaalse identiteedi säilitamisega · Grupilised on statistilise iseloomuga, on vastuolulised ja muutuvad pika aja jooksul üldiseks (ei sõltu gruppi kuuluvate inimeste isklikust huvist ja püüdlustest, vaid üldisematest majanduslikest, demograafilistest, kultuurilisest jne protsessidest · Üldine Liberaalne demokraatia lähtub individuaalse vabaduse põhimõttest ja eeldab, et igaüks järgib seaduse raames oma huve. Seadused aga on eri huvide kompromiss. Poliitilised huvid = sotsiaalsete huvide väljund võimusuhete valdkonda. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Üldiset poliitiliste huvide eriliik
Poliitilist stabiilsust või ebastabiilsust tuleb kindlasti arvestada võõrriigis tegutsemist alustades. Teadusliku keskkonna arvestamine on oluline ettevõtte innovatiivsuse seisukohalt. Käesolevas töös on teaduslikku keskkonda vaid pealiskaudselt hinnatud. 33 Läti jaekaubandusturu mikrokeskkond koosneb hankijatest, konkurentidest, tarbijatest ja huvigruppidest, makrokeskkond majanduslikest, poliitilistest, demograafilistest ja kultuurilistest näitajatest. Selveri hankijate valik Läti turule sisenemisel on olnud hõlbus, sest mitmed neist on otsustanud koos Selveriga laieneda. Samas on oma koostööd pakkunud mitmed juba laienemise läbi teinud ettevõtted. Paljuski on ettevõtluskeskkonda mõjutamas konkurendid. Läti jaekaubanduskeskkonna kohta on öeldud, et sealne konkurents on küll tihe, kuid mitte liialt kontsentreerunud. On
33 1. Arenenud põhi on demokraatlik, tehniliselt kõrgelt arenenud, jõukas, rahvastiku juurdekasv on minimaalne. Lõunas on riigid reeglina agraarmaad, rahvastiku juurdekasv on väga kiire. 2. Lõunas on tavaliselt tegemist totalitaarsete režiimidega, põhi vaatab lõunat kui ebastabiilset piirkonda. Põhja-Lõuna konfliktid tulenevad poliitilistest, tehnoloogilistest, majanduslikest , demograafilistest erinevustest. Lõunas elab 80% elanikest, kuid toodab ainult 20% maailma rikkusest. Poliitiline võim, heaolu, tootlikus on alaproportsionaalselt jaotatud. Põhja-Lõuna konflikt on seotud neokolonialismiga, mis viitab sõltuvusele maailmaturust ning mis käsitleb valitsevat maailmarežiimi kui hukatust maailmamajandusele ja sotsialistlikele maadele. Põhja-Lõuna konflikti alged peituvad koloniaalpärandis ning sõltuvuses, mis olid varem emamaade ja asumaade vahel.
Optimaalsuse juures tuleb arvestada: a) grupi inimestega, kes esindab ühiskonda; b) mõnda üldist ühiskonna eesmärki, mille suhtes saame mõõta mingi loodusvara kasutamise sobivust. ,,OPTIMAALNE" tähendab parimat teatud konkreetse kriteeriumi suhtes. Loodusvara optimaalne kasutamise määr sõltub paljudest teguritest, nagu nt ressursi väärtus alternatiivses kasutuses, looduslikust juurdekasvust, keskkonnateguritest, oodatavatest demograafilistest ja tehnoloogilistest trendidest jne. Näitena võib tuua ulukite küttimismäära või kalaliigi püügikvoodi. Poliitiliselt ja administratiivselt on lihtsam hoida seda määra ühtlasena, samal ajal kui reaalsetest tingimustest tulenevalt peaks see muutuma. Kalandusadministraatori jaoks seisab põhiküsimus selles, kuidas määrata muutuvates oludes ,,õiget" püügimäära. Üldiselt ollakse üksmeelel selles, et lähtuda tuleks sotsiaalselt optimaalsest kriteeriumist
Personalivajaduse prognoosimine on seotud ennustamisega, kuidas muutub töötajaskond (näit. kui paljud lahkuvad, kui paljusid sisemiselt edutatakse või viiakse üle). 3. Hard planning ja soft planning personali planeerimisel Kaasaegne inimressursi planeerimine jätkab ,,kõvade" tööjõu planeerimise tehnikate kasutamist, kuid lisab uue fookuse väärtuste järgimisest, kultuurist, strateegia ettenägemisest, turusituatsioonist ja demograafilistest muutustest (Price 2004). Eeltoodust tulenevalt jaotatakse inimressursi planeerimine pehmeks planeerimiseks (soft planning) ja kõvaks planeerimiseks (hard planning). 99 4. Peamised piirangud personali planeerimisel 5. Personali planeerimise eesmärk Üldeesmärgid: · Meelitada ligi ning hoida nõutav arv sobilike oskuste, kogemuste ja kompetentsidega inimesi;
muutuvad pidevalt. Juhid peavad pidevalt jälgima muutusi majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi. Joonis nr. 3.2. Organisatsiooni ja keskkonna seotus100 Sotsiaal-kultuuriline keskkond võtab kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised. Sotsiaal-kultuuriline arengueeldused sõltuvad antud geograafilise regiooni elanikkonna ootustest, väärtustest, normidest, uskumustest, käitumisest ja demograafilistest trendidest. Kõigi maade kultuuri- ja sotsiaalses keskkonnas toimuvad pidevad muutused, mis mõjutavad inimeste käitumist. Traditsioonid, tavad ja arvamused mõjutavad nii inimesi kui organisatsioone. Me kõik osaleme selles, mõjutame seda ja see mõjutab meid. Juhid peavad nägema kultuuris ja sotsiaalsetes oludes neid muutusi, mis mõjutavad organisatsiooni. Paljud organisatsioonid paraku kas ei arvesta neid muutusi või alahindavad nende mõju.
Põhjamaade kodanikud vaid 11%). Võib arutleda ka selle üle, mis on lõppkokkuvõttes parem. Kas maksta vähem makse ning sõita uue ja vägeva autoga halbadel teedel. Või maksta rohkem makse ning sõita natuke vanema ja väiksema autoga headel teedel. Millisel tasemel ja millisel viisil osaleb eri maade avalik sektor erinevate funktsioonide täitmisel, sõltub muidugi majanduslikest, demograafilistest, kultuurilistest, poliitilistest ja muudest (spetsiifilisematest) teguritest. Näiteks Jaapani kultuuritraditsioonile omane perekonnasidemete väärtustamine ja selle mudeli ülekandmine töösuhetesse on aluseks sellele, et paljud töötajate heaolu probleemid, mida Euroopas lahendab üldjuhul avalik sektor, on seal ettevõtete kohustuseks. Selline aasialik töökohakeskne heaolumudel meenutab mõnevõrra Eestiski nõukogude ajast tuntud olukorda, kus
annaabi.ee 
