1.2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga
Sõjaliste tagatistena lubasid mõlemad riigid ära tuua teises riigis asuvad väed ning likvideerima igasugused organisatsioonid, mis teise riigi territooriumil vaenu õhutaksid või riigi julgeolekut ohustaksid. Need kokkulepped parafeeritud, allkirjastati vaherahuleping 31. detsembril kell 19.45 ning see hakkas kehtima 3. jaanuaril. (EA VI: 45-46; Laamann 148-149) Ülejäänud kuu aega kulus majanduslike küsimuste arutamiseks, mille järel allkirjastasid Eesti ja Venemaa delegatsioonide juhid Tartu rahulepingu 2. veebruaril 1920. Eesti sai iseseisvaks riigiks koos seto-vene segarahvastikuga kagunurgaga. Ka Setumaa enese jaoks oli Eesti Vabariigi osaks saamine määrava tähtsusega sündmus. Eesti ja Vene-vaheline sõjategevus lõpetati ning Eestisse opteerus Vene aladelt ligi 40 000 inimest. (EA VI: 46) Kirjandus EA VI = Eestia ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. 2005, Tartu. Laaman, E. 2007. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Neljas trükk.
Eenpalu välja võistluse uue riigihümni saamiseks, sõnade tähtajaga 1. Septembril ja viisi tähtajaga 31. detsembril 1935.Sõnad pidid enamuselt näitama kuidas Eesti on kange meelega ning kuidas eesti rahvas oli suutnud kõik selle üle elada. Nõukogude Liidu ajal oli meie Eesti hümn keelatud.Avalikult hümni laulmine tõi kaasa repressioonid,kuid laul ei ununenud.Igal õhtul hilja esitas Soome seda laulu raadios,aga Nõukogu Eestis ei saanud Soome ametlike delegatsioonide külakäiku kuidagi sundida neid selle laulu esitamist,et nad siis pidid seda püsti seistes kuulama.Kui Eesti riik iseseisvusega taastus võeti see riigihümniks esile 1991.aastal.
haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. Parlamendi liikmed Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule
Kõik osavõtjad peavad üksteist selgesti nägema ja kuulma. Ruum peab olema piisavalt suur, et koosolekut mugavalt läbi viia, aga piisavalt väike, et tagada õige meeleolu. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu sellele, et koosoleku ajal ei tekiks olukorda, kus osalejad tunnevad ennast eraldatuna. Kohtumisruumi valik sõltub kohtumise liigist ja osavõtjate arvust. Vestluseks ja ärikõneluseks, milles osaleb 2-4 inimest, on lihtne ruumi valida. Nendele ruumidele, kus toimuvad suurte delegatsioonide läbirääkimised ja nõupidamised, esitatakse rangemaid nõudeid. Ruum peaks olema avar, õhuküllane, soovitava temperatuuriga 18-20°C (eeldatakse kliimaseadme olemasolu), loomuliku valguse ning korraliku mööbliga. Kohtumisel osalejad paigutatakse istuma, arvestades nn suhtlusvööndeid (intiimne vöönd, kuhu võõraid ei tohi tungida, on vähem kui 0,5 m, isiklik vöönd on 0,5-1,2 m, sotsiaalne vöönd 1,2 3,6 m ja ühiskondlik vöönd üle 3,6 meetri).
ebainimlikke otsuseid. Sealjuures aga hakati Eesti riigi tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Maanõukogu 15.novembri otsus tähendas riiklike sidemete katkestamist Venemaaga, olgugi, et nad Maanõukogu järgmisel päeval laiali saadeti. Selles on siiski tagantjärge nähtud Eesti riikluse õiguslikku teket (de jure). Järelikult oli Eesti riik viidud seisu, kus Venemaast lahkulöömine, avalik iseseisvuse väljakuulutamine ja delegatsioonide saatmine välisriikidesse oli suur ja ainuõige samm iseseisvuse poole. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus veendumus oma riigi vajalikkusest. Tänu saksa pealetungile 18.veebruaril 1918 võeti põgenevatelt enamlastelt võim üle. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud eelkõige iseseisvuse väljakuulutamiseks. Erinevates Eesti linnades loeti ette iseseisvusmanifestid. Tallinnas loodi 24.veebruaril EV Ajutine Vaitsus,
Hiinasse. Retk katkes Harknessi ootamatu surma tõttu Shanghais. Leskproua Harkness otsustas oma mehe kavatsused teoks teha. Pärast pikaajalisi otsinguid sattus ta selle imepärase looma jälile. Esimesele vangistatud pandale pandi nimeks Su lin. 1938. aastal sõitis Hiinasse teinegi ekspeditsioonis osaleja, Floyd Smith, kes tõi sealt kaasa viis pandat. Kolm nendest läksid Londoni Regents Parki omandusse. Pandasid on kingitud Hiinat külastanud delegatsioonide liikmetele ja diplomaatidele. Kui loomad pika ja piinarikka teekonna üle elasid ning nad loomaaedadesse elama paigutati, veetsid nad oma ülejäänud elu täielikus erakluses. Arvatakse, et kuni tänaseni hoiti loomaaedades eraldatuna enam kui sadat isendit. Panda omamine tõstis loomaaia prestiizi. Kuna neid hoiti üksikult või paarikaupa, oli äärmiselt raske kokku saada paare, kes oleksid võimelised järglasi saama. Enamus vangistuses hoitud pandasid kannatas ka psüühiliselt.
Maamme-laul. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja, pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. 9 "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!
haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. · Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. · Liik · mesr K iik · Saks · ama 9 a · Pran · tsus 7 maa · Itaali · a 7 · Suur · brita 7 nnia · Hisp · aani 5 a · Pool · a 5 · Rum · eeni 3 a · Holl · and 2 · Belg · ia 2 · Tseh hi · · Kree 2 ka · Ung ·
Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsaimad küsimused otsustati Pransusmaa (peaminister Georges Clemenceau), Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA (president Woodrow Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel läbirääkimistel. Seejuures ilmnesid suurriikide teravad vastuolud: · Euroopas ülemvõimu taotlev Prantsusmaa püüdis luua tema juhitavat uut riikide blokki ning nõrgestada Saksamaad. · Suurbritannia taotles ülemvõimu Lähis-Idas ja Saksamaa asumaid, kuid kartes Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist. · USA püüdis olla vahendaja.
Iisraeli jaPVO vahel toimus siiski veel üks tõsine sõjaline kokkupõrge. Oslos toimunud salajaste läbirääkimiste järel kirjutasid Iisrael ja PVO alla deklaratsioonile terrori lõpetamise ja omavaheliste suhete reguleerimise kohta. Jordaaniaga sõlmis Iisrael rahulepingu 26.oktoobril 1994. · Oslo lepingu sõlmimine Norra valitsus hakkas juutide ja araablaste vaheliste läbirääkimiste vahendajaks. Oslos toimunud delegatsioonide kohtumisel koostati "Põhimõtete deklaratsioon". 13.septembril 1993 kirjutati leppele pidulikult alla. Loodeti, et lõppeb pingeline olukord Lähis- Idas ja algab rahuperiood. Ometigi leidus vastaseid aga lõpuks teatasid mõlemad pooled siiski,et nõustuvad Oslo leppeid ellu viima. · Olukord pingestus uuesti 20 sajandi viimastel aastatel Iisraelis rahutused ei vaibunud vaid ägenesid. Kuigi iisreallased on reeglina rünnanud ainult teadaolevaid sõjalisi objekte, saavad
Rahvasteliidu teine täiskogu alustas tööd 1. septembril 1921. Eesti ja Läti vastuvõtmisele anti heakskiit 15. 8 septembril, Leedu vastuvõtmisele, aga viis päeva hiljem. Täiskogu otsustas 22. septembril 1921 täisliimeks vastu võtta kõik kolm riiki. Eesti sai 36 poolthäält, 2 riiki (Jugoslaavia ja Tsehhoslovakkia) jäid erapooletuks. 1931. aastani toimus suhtlus Rahvasteliiduga peamiselt täiskogule saadetud delegatsioonide vahendusel. Eesti alaline esindaja liidu juures oli 15. veebruarist 1931 kuni 10. novembrini 1939 August Schmidt ja alates 10. novembrist Karl Selter. Lisaks alalisele esindajale töötas Eesti esinduses ka sekretär, ainsana pidas seda ametit Johannes Kõdar, kes alustas esimese sekretärina tööd 21. augustil 1931. aastal. Karl Selteri ametisse astumisega vabastati Kõdar 1939 oktoobris ametist, kuid ametiasjade lõpetamine venis ning ta lahkus Genfist Eestisse alles 19. märtsil 1940
demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee ning majandus-, teaduse-, tehnoloogia ja keskkonnakomitee. Eesti delegatsioon osaleb kõikide komiteede töös. Komiteed valmistavad ette raportid ja lõppresolutsiooniprojektid, mis esitatakse kord aastas toimuvale üldkogu istungjärgule. PA otsused saadetakse edasi OSCE Ministrite Nõukogule, OSCE eesistujale ja liikmesriikide parlamentidele. Tähtsaks osaks OSCE töös on alates 1993 vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. OSCE PA rahvusvaheline sekretariaat asub Kopenhaagenis. OSCE PA loodi 1990 Pariisi tippkohtumise otsuse põhjal. Eesti liitus OSCE PAga 21. septembril 1991. 8
hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest. EKP ja Euroopa Keskpankade süsteem (EKPS) asutati põhikirja alusel 1. juunil 1998. EKP moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad EKP ja riikide keskpangad koos. EKP tähtsaim ülesanne on hoida inflatsioon madala ja stabiilsena. Selleks jälgib EKP hoolikalt euroala majandusarengut ja püüab seda otsuste tegemisega mõjutada. EKP kolm
6. Millist rolli täidab Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Abistab parlamenti ja kindlustab suulise ja kirjalik utõlke 7. Mis ülesannet täidavad Parlamendi delegatsioonid? Korraldavad suhteid EL-i mittekuuluvate riikide parlamentidega 8. Mis ülesannet täidavad Parlamendi komisjonid? Vaatavad läbi Euroopa Komisjoni ja nõukogu ettepanekuid 9. Mitu komisjoni on Euroopa Parlamendis? 20 komisjoni 10. Kus töötavad parlamendi komisjonid? Brüsselis TEST 7 1. EL riikide delegatsioonide juhid osalevad COREOER II koosseisus 2. Kellest koosneb Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest 3. Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad? Tsehhi ja Rootsi 4. Kuidas jagunevad hääled EL Nõukogus? Proportsionaalselt riigi rahva arvule 5. Milles seisneb kvalifitseeritud häälteenamus? Otsuse poolt on 72, 3% kõigist häältest 6. Millised on COREPER'i ülesanded? Valmistada Euroopa Nõukogu kohtumisi 7
2) informeeritakse osavõtjaid kohtumise toimumisest 3) määratakse osavõtjad 4) töötatakse välja kohtumise päeva- ja töökorraprojekt 5) vajalikud dok. ja otsuseprojekt 6) saadetakse kutsed ja vajalikud dokumendid 7) kohtumise ruumi ettevalmistamine 8) muretsetakse vajalikud tehnilised vahendid, tarvikud 9) broneeritakse vajadusel hotell ja korraldatatakse nende vastuvõtt, transport ja registreerimine 10) valmistatakse rinnasildid Delegatsioonide paigutus · Vestluste ja läbirääkimiste korral istuvad pooled teineteise vastu. · Külalistele pakutakse alati mugavam koht · Külalised näoga akna suunas · Istekohad peavad vastama delegatsiooniliikmete positsioonidele. Suuremate korral tähistatakse istekohad nimesiltidega. · Delegatsioonijuhtide istekohad asuvad laua keskel ning need võib teistest eristada kõrgemate seljatugedega
kõik komisjoni liikmed kannavad poliitilist vastutust koos tehtud otsuste eest ühiselt Euroopa Komisjon Komisjoni ülesanded 1) Komisjonil on ühenduse õigusaktide algatamise monopol (EÜL art 251) nn integratsiooni mootor. 2) Komisjoni jälgib ühenduse õiguse järgimist ning sellest kinnipidamist 3) Ühenduse õiguse rakendamiseks vajalike rakendusaktide vastuvõtmine 4) rakendab ühenduse õigust (EÜL art 211), 5) Välissuhtlemine komisjoni delegatsioonide kaudu, sh suhete säilitamine ÜRO ning jt rahvusvaheliste organisatsioonidega (art 302). Kontrollikoda Koosseis 25 liiget (1 igast liikmesriigist). Nad valitakse isikute hulgast, kes kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või on eriti pädevad selle ametikoha jaoks kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. · Oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta nad vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt
· 1992 · 1996 · 2000 · 2004 Ateena · 2008 · 2012 London · 2016 Rio de Janeiro · Olümpiarituaalid Olümpiarituaalid on kaasaegsete olümpiamängudega kaasnevad rituaalid: olümpiatule süütamine ja olümpiastaadionile viimine olümpialipu kasutamine, avatseremoonial toimuv olümpiatule süütamine staadioni juures, olümpiamängude avatuks kuulutamine riigipea poolt, olümpiatõotuse andmine, olümpiahümni esitamine, delegatsioonide rongkäik, lõputseremoonial toimuv olümpiamängude lõppenuks kuulutamine ja olümpiatule kustutamine. Rituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust, eristades neid tavalistest tiitlivõistlustest. Just olümpiarituaalid toovad välja kaasaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega. Pierre de Coubertin rääkis taoliste rituaalide vajalikkusest esmakordselt 1906. aastal. · Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia
eesti keele ja rahvuslikkude tõuvooruste vastu; eestluse üldaateid, mille kaudu kõvendatakse sidet ka väliseestlastega; hõimuaadet; rahva töö- ja kodukultust, rahva võimsat tungi vaimse eneseteostamise poole Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" keelatud. Avalikult hümni laulmine tõi kaasa repressioonid, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja, pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand;
> veebr alguseks Eesti vaba1 kuni suveni lahingud (aprill kõige ohvriterohkem kuu) aprill 1919 Eesti Asutava Kogu valimised (vasakpoolne) (saavutused: 10.10.1919 maaseadus, 15. 06.1920 EV põhiseadus) mai 1919 pealetung, väed juba Vene aladele juuni 1919 Landeswehri sõda = appi Lätile, tegelikult arveteõiendamine sakslastega 23.06 Võnnu (Cesis) lahing september 1919 esimene Eesti-Vene kohtumine, tulemusteta detsember 1919 võitlused Narva pärast Eesti ja Vene delegatsioonide arutelud piiride üle (Narva ja Setumaa!) 3. jaan 1920 hakkas kehtima relvarahu Nõukogude Venemaaga 2. veebr 1920 Tartu rahu (Eestist välisminister Jaan Poska, Vene poolt Adolf Joffe) 2. Täiendused: Kodusõda Venemaal (1918-1920/1922) kommunistide vastu; Lätis, Poolas; Türgis. Jaanuar 1919 murrangu põhjuseks: · Appi jõudsid vabatahtlikud (kokku oli vabatahtlikke Vabadussõjas Soomest 3700, Rootsist 220, Taanist 170) + inglaste abi
Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusena Ungari jaTürgi, kes kaotasid suured territooriumid. Rahvasteliit Loomise ideega tuli välja Woodrow Wilson. Põhikiri panddi kirja Versailles'i rahulepinguga. Asutati seega 1919.a. Põhieesmärgid: · Rahu- ja julgeoleku tagamine · Majandus- ja kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit: Täiskogu ja Nõukogu. Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal). Ruhri okupeerimine Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid
julgeolekukomitee, demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee ning majandus-, teaduse-, tehnoloogia ja keskkonnakomitee. Eesti delegatsioon osaleb kõikide komiteede töös. Komiteed valmistavad ette raportid ja lõppresolutsiooniprojektid, mis esitatakse kord aastas toimuvale üldkogu istungjärgule. PA otsused saadetakse edasi OSCE Ministrite Nõukogule, OSCE eesistujale ja liikmesriikide parlamentidele. Tähtsaks osaks OSCE töös on alates 1993 vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. OSCE PA rahvusvaheline sekretariaat asub Kopenhaagenis. OSCE PA loodi 1990 Pariisi tippkohtumise otsuse põhjal. Eesti liitus OSCE PAga 21. septembril 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega
Väär Question 9 Mitu komisjoni on Euroopa Parlamendis? Vali üks vastus. a. 25 komisjoni Väär b. 20 komisjoni Õige c. 10 komisjoni Väär Question 10 Kus töötavad Parlamendi komisjonid? Vali üks vastus. a. Brüsselis Õige b. Strasbourgis Väär c. Luksemburgis Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 7: Euroopa Liidu Nõukogu Question 1 EL riikide delegatsioonide juhid osalevad Vali üks vastus. a. Nii COREPER I kui COREPER II koosseisudes Väär b. COREOER II koosseisus Õige c. COREPER I koosseisus Väär Question 2 Kellest koosneb Euroopa Liidu Nõukogu? Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhtidest Väär b. Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatidest Väär c. Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest Õige Question 3 Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad?
seisukohast. Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) Allkirjastati 1974, jõustus 1980. Tähtsaim keskkonnakaitsealane 15 Konventsioon. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. HELCOM: Komisjon tuleb kokku kord aastas. Eesistuja vahetub iga kahe aasta tagant vastavalt tähestikule(inglise keelse). Töövormid: koosolekud, delegatsioonide koosolekud ja peamist töörühma. Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt.Komisjon võtab vastu soovitusi,millest liikmed peavad lähtuma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) · Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. · Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. · 1989, jõustus 1992 · Eesti 1992
Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski). –hilisem praktika näitas, et polnud võimalik kontrollida, palju neid punaarmeelisi Eestis on. 5. X 1939 NSVL ja Läti leping 10. X 1939 NSVL ja Leedu leping Kõik lepingud rõhutasid, et lepingu elluviimine ei puuduta mingil moel lepinguosaliste riiklikku ja majanduslikku korraldust. Leping Eesti ja Lätiga oli sõlmitud 10 aastaks, Leeduga 15 aastaks. 2.–11. X 1939 sõjaliste delegatsioonide läbirääkimised Tallinnas 11. X 1939 protokolli allkirjastamine 17.–22. X 1939 Punaarmee siseneb Eestisse Järgneval perioodil rikkus NSVL korduvalt lepingut ja esitas üha uusi nõudmisi, Eesti esitas proteste, aga tegi üha uusi järeleandmisi. Samas järgis NSVL kuni 1940 kevadeni formaalset joont mitte sekkuda Eesti sisseasjadesse viisil, mis võinuks anda alust sovetiseerimise süüdistusteks. 7
Liitlased pidasid sõja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast
Lisaks olümpiamängude autasudele annab ROK autasusid ka olümpialiikumise edendamise eest. Olümpiamängude auhinnamedali esikülje (avers) kavandi aluseks on 1928. aasta Amsterdami mängude medali kavand, mille autor on Itaalia kunstnik Giuseppe Cassioli. Medali tagakülg (revers) on alates 1972. aasta Müncheni olümpiamängudest olnud varieeruv. Olümpiamedali läbimõõt peab olema vähemalt 60 mm ning paksus 3 mm. Olümpiamängude mälestusmedali saavad mängudel viibinud riikide delegatsioonide kõik liikmed rahvuslike olümpiakomiteede esildiste alusel. Nende medalite kujundamisel ei ole ROK seadnud piiranguid. Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Olümpiaprintsiibiks nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Olümpiaorden on ROK-i peamine autasu olümpialiikumise edendamise eest
Neil õnnestus ületada Narva jõgi ning läheneda ohtlikult Narva-Tallinna raudteele. Eestlastel läks korda needki läbimurded riivistada ja sissetungijad tagasi lüüa. Toimus väikene vaheaeg, kus Rahvavägi ehitas üles kaotatud positsioone. Aasta lõpuks oli Narva all kogu Vabadussõja suurim lahingutehnika kontsentratsioon. Kuid asjatult. Tartu rahu: Vene seisukohad; Entente'i suhtumine; Balti riikide konverentsid; Litvinovi missioon; delegatsioonide koosseis; olulisemad probleemid: tunnustamine, riigipiirid, sõjalised garantiid; vaherahu sõlmimine; majandusküsimused; rahulepingu tingimused: Riigi majanduslik olukord kui rahva meeleolud nõudsid tungivalt sõja lõpetamist. Rahu sõlmimist pooldasid ka valitsus ja Asutav Kogu. Balti riikide konverentsid: Üritati juba II Balti riikide konverentsil arutada rahu tingimusi, kuid bermondti avantüür ja Petrogradi
komissarist ning koguneb igal aastal eesistujamaa pealinnas. Põhjamaade Nõukogu (ingl Nordic Council) asutati 1952. Aastal eesmärgiga soodustada Põhjamaade parlamentide ja valitsuste vahelist koostööd initsiatiivide, soovituste ja oma tegevuse kaudu. Nõukogu liikmed on Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island. Fääri saared ja Ahvenamaa omavad oma esindajat Nõukogus alates 1970. aastast ja Gröönimaa 1984. aastast, kuid nende esindajad kuuluvad vastavalt Taani ja Soome delegatsioonide koosseisu. Põhjamaade Nõukogu institutsioonid on järgmised: assamblee, presiidium, komiteed ja sekretariaat. Assamblee on kõrgeim organ, mis koordineerib parlamentidevahelist koostööd. Assamblee koosneb 167 liikmest, kellest 87 esindavad liikmesmaade parlamente ja 80 valitsusi, koos käiakse kord aastas mõne liikmesriigi pealinnas. Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) loodi 1971. aastal Põhjamaade Nõukogu otsuse alusel ja kujutab seetõttu endast samade riikide valitsuste vahelist
Hispaanias valitakse enamus otsestel valimistel provintside kaupa, iga autonoomse piirkonna seadusandlik kogu nimetab alati ühe senaatori ja lisaks sellele veel ühe senaatori iga miljoni elaniku kohta. Belgias valitakse osa provintsides otse, osa provintsinõukogude poolt ja osa nimetatakse valitud senaatorite poolt. Austrias valitakse föderatsiooninõukogu Landtagide (maapäevade) poolt. Saksa Bundesrati kuuluvad liidumaade valitsuste delegatsioonide liikmed. Valitsuse vahetumisega vahetatakse need liikmed välja, seepärast pole Bundesrati deputaatide ametiaeg erinevalt teiste riikide parlamentide ametiajast kindlaks määratav. Üldreeglina on parlamentide ülemkodade volituste aeg tavaliselt 5-7 aastat, Ühendriikides näiteks 6 aastat, kusjuures iga 2 aasta tagant uuendatakse 1/3 Senatist. Briti parlamendi teine koda moodustatakse üsna arhailises korras. Sinna kuuluvad kõigepealt pärilikud
Ants Piip, sõjaväelaste esindajana kindralmajor Jaan Soots. Nõuk pool moodustas väiksema delegatsiooni: juhiks Leonid Krassin (teedeminister) ja Adolf Joffe (Bresti rahulepingu allkirjastaja). Delegatsiooni koosseis muutus, Krassin kutsuti tagasi, Joffest juht, keda saadeti abistama rahandusminsiter Issidar Gukovski. Delegatsiooni kogusuurus 26 inimest. Ekspertide hulgas Fjodor Kostjajev. Läbirääkimised algasid 5.12, kell 10 hommikul Vanemuise (siis Aia) tänava majas. Delegatsioonide esimeeste kõned. Krassini kõne oli üsna ähvardav, luges üles PA võidud, andes mõsita, et Eesti peaks väga kiiresti rahu sõlmima. Krassini nõudmised, Nõuk pool üsna kapriisne. Dets 1919 pol küsimuste arutamine, jaan 1920 majanduslikud- tehnilised probleemid. Dets-s oli eesti poole peamiseks eesmärgiks otsese lahingutegevuse lõpetamine, relvarahu sõlmimine. Eesti tahtis de jure tunnustust Moskvalt ja Eestile sobiliku idapiiri kindlaksmääramist. Nõuk pool pidas vajalikus
aktiivsus on enneolematu Nõukogude varasemat ajalugu silmas pidades. H hakkab mööda maailma ringi käima. Kui H maha võetakse, siis üks küsimus ka selles, et üldse enam kodus ei püsinud. Oluline ka, et Hruštšovi aegne välissuhtlus muutus ka inimlikuks- kasvõi sel moel, et H võttis pea alati välisreisidele ka oma abikaasa ja perekonnaliikmeid kaasa, välisdelegatsioonid olid üsna suurearvulised, teistel delegatsioonide liikmetel olid ka perekonnaliikmed jne. Lääne poolt vaadatuna oli täiesti uus lähenemine. Välispoliitika vallas olid olulised suhted Läänega, Moskva poliitika Idabloki riikides, uue probleemina suhted Kolmanda maailmaga- üldplaanis muutuvad H jaoks kõige olulisemaks. Suhteid Läänega vaadates tuleb H tunnustuseks öelda, et tema oli see juht, kes kindlasti pooldas Läänega läbi käimist, võimalusel pingelõdvendust, NL tingimustel. Oli ta veendunud, et mingit
Kindlusi oli palju. Kindralkuberneri ül hulka kuulus ka kohalike olude kontrollimine. Huvi tuli tunda ka naaberriigis toimuva vastu. Eestimaalt Stockholmi minevad kirjad polegi nii huvitavad kui nt Ingverimaalt Stockholmi Liivimaast. Kõige huvitavamad kirjad, mis jooksid Narvast Stockholmi. Sinna jooksid kõik teated kokku venemaal toimuva kohta. Rootsi oli I , kes avas Venemaal oma esinduse. Info koguti kokku ja edastati Stockholmi ( õukonnaelu, pol meeleolud, pol suundumused, välispol delegatsioonide kohtumised).Siiski kõik pole tõde, palju oli kuulujutte. Oma provintsis julgeoleku ja korra tagamine. Sinna juurde ka kõiksugune logistika ( post, teede korrashoid jms)Reisimisel oli vaja kasut passi( seal kirjas kuhu minema peab ja mis kaasas on, inim kirjeldust ei olnud). Majpol küsimused.Olulisim oli maksude korraldamine. Rootsi riigi suureks probleemiks see,et rootsi provintsid hakkaksid ennast ise üleval pidama.
keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis, (Espoo 1991). Läänemere kaitse konventsioon HELCOM (Helsingi 1992) Allkirjastati 1974, jõustus 1980. Tähtsaim keskkonnakaitsealane Konventsioon. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. HELCOM: Komisjon tuleb kokku kord aastas. Eesistuja vahetub iga kahe aasta tagant vastavalt tähestikule (ingliskeelsele). Töövormid: koosolekud, delegatsioonide koosolekud ja peamist töörühma. Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt. Komisjon võtab vastu soovitusi, millest liikmed peavad lähtuma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) • Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. • Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. • 1989, jõustus 1992 • Eesti 1992
annaabi.ee 
