Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso
Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive
- Aaria muusikalised vormid varieerusid lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust lihvitud teksti ja vorme järgiva soolomadrigalini. - 17. sajandi peamistes vokaalžanrites – ooperis, oratooriumis ja kantaadis – kujunesid ka kindlad aaria vormid ning tüübid. Tavalised olid refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. (selle ajal ooperis tegevus peatub) - Da-capo-aaria - sai ainuvalitsevaks 17. saj. lõpul Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb 3-lõigust (ABA): A ja B on kontrastsete karakteritega ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge „aria da capo“ (korrata aaria algusest). Retsitatiiv - kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. (selle ajal tegevus jätkub)
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija L...
Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tsello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot; vaskpuhkpillid trompet, metsasarv, tromboon. C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile. Andis välja kuulsa klaveri õpiku. Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus
vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega
aegamööda ka kindlad aariavormid ja tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da- capo-aaria vorm. See koosneb kolmest lõigust: esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo" (korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna "cantata" (laulma) kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel
Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega).
Barokk- ajajärk 1600-1750. Väliselt tore ja ilutsev. Priiskav õukonna elu. Loomulik oli tühine ja labane. Kristlik kirik lõhenes. Kolmekümneaastane sõda. Pingestatud süzee. ÜLDISELOOMUSTUS On pärit poliitiliselt killustud ülem Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi. Siia kogunes enamik muusikazanreid. Kaalukaks oli muutused kompositsioonitehnikas: duur ja mollhelilaad. Polüfoonia asemele monoodia- ühehäälne meloodia. Saatega monoodia. Vokaalne muusika on seotud tih tekstiga. Muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni. Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass. Ehk generaalbass. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli: Basspill ja harmooniapill. Basspill- tsello, viola de gamba, fagott, violoon Harmooniapill- klavessiin, orel, lauto. Mis improviseerib bassihelide harmooniat. Ka iseloomustab kontsert ja kontsertstiil- Taotlus polnud inimestele kuulamiseks muu...
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda nim kuivaks ehk secco-
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto (laulustiil) meloodiline, ilus, peamine tegelasi iseloomustav väljendusvahend. Kastraadi aeg sai läbi, tenorikultus sai alguse Trupid üle ...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat) Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud Kvartett- heliteos neljale pillile/häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia da-capo-aaria – vokaalne sooloetteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga (A-B-A) barokitrio- pilliansambel (2 meelodipilli ja basso continou) basso continiou- generaalbass, oli ajastule tüüpiline ja sinna kuulus 2 või enam pilli (basspill, mängib bassimeloodiat(tšello; fagott) harmooniapill, improb. Bassihelidele meloodiat( klavessiin, orel ja lauto)) ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näitetantsu ja kujutava kunsti
Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB! Korrataval osal olid olulised improvisatsioonilised täiendused · Aaria on muusikaliselt arendatud ja rohkete kaunistustega laulja soolonumber ooperis, kantaadis või oratooriumis ansambli või orkestri saatel. Aariate ajal tegevus laval sageli ,,peatub" · Retsitatiiv on kõnelähedane laul. Kantaatides, ooperites ja oratoori
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillid...
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
Kuni sajandi lõpuni olid väga armastatud variatsioonilised, pidevalt korduvale bassimotiivile ehk basso ostinato'le üles ehitatud aariad. Need bassiteemad on tavaliselt vaid mõne takti pikkused ning mõnd temmatüüpi kasutati läbi sajandite väga palju. 17.sajadi kantaadis, oratoorimis ja ooperis kujunesid aegamööda ka kindlad aariavormid ja -tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.
häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper. concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad.
Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid)
mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. 5. Seleta mõisted: basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass - harmoonisaade, pillirühm, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli – basspill (tšello, fagott) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) vokaalmuusika mõisted: instumentaalmuusika mõisted: aaria - instrumentaalsaatega ilma lavastuseta) vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline esimest(ABA) pilliansamblite loodud retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos teksti ülesehitus on kooskõlas kõne barokktrio – pilliansambel, mille loogikaga koosseisus on kaks meloodiapilli (2
BAROKK 1600 - 1750 Täida lüngad. Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16 (1) sajandil. Sõna barocco on pärit Portugaalia(2) keelest, kus ta tähendab lopergune pärl(3). 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik,kummaline,ebapärane (4).. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik. Kompositsioonitehnikas eelistatakse polüfooniale barokktrio (10), kus meloodia on ühes hääles, teised saadavad seda. Saatepartii nimetus on basso continu...
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele ha...
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne me...
Kuulus juba eluajal, kuid jäi kolm korda pankrotti. Suri pimedana. Looming: 40 ooperit, 30 oratooriumi, 20 orelikontserdit, 6 concerto crosso't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite, kantaate, koorihümne, sonaate. 17. Mõisted. Kastraat: kohitsetud mees, lapseliku häälega. Ooper: muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Kammerlaul: sooloaaria ja duett bassocontinu saatel, basso ostinatole ülesehitatud, palju kasutatti da-capo-aaria vormi. Passioo(n): vaimulik oratoorium, põhineb evangeeliumi tekstil. Kantaat: mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium: koorile, solistile või sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosalin dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit: mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest.
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium)
Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Vokaalmuusika- Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Ooper- Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi
eeskujul, mis jõudsid sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Saksamaale tänu rändtruppidele. 18. Sajandi teisel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da-capo-aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald
Libretod ei taotlenud mingit ajaloolist tõepära, vaid kajastasid kaasaja intriige - ja seda sageli galantses rüüs. Erinevalt prantsuse klassitsistlikust tragöödiast on lõpp enamasti õnnelik, s.t. lieto fine. Ooperi libretodes hakati kindlaks määrama, kus on retsitatiiv, kus aaria. Sai reegliks, et aaria peab olema stseeni lõpus, enne aariat aga on retsitatiiv. 17. sajandi lõpuks olid itaalia ooperis retsitatiiv ja aaria eraldunud. 1690. aastatel kinnistub ooperites da-capo-aaria vorm. Da capo oli melismaatiliselt kaunistatud ja laulja improviseerimistega. Kujuneb välja itaalia ooperi avamäng (sinfonia; kiire-aeglane-kiire); järjest rohkem hakatakse kasutama orkestrit aariate saatmiseks. Tegelaskonnast: Tegelasi vähe, 6-7. Need ja vahel ka statistid moodustasid ühtlasi koori. Koore ooperis väga vähe, võis olla näit. alguses ja lõpus. Ka ansambleid esineb väga vähe. Peaosad nn. esimene naispeategelane prima donna - sopran;
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis ...
Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert
1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737.aastal tabas teda ka ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks. Ja siiski kirjutas Händel oma viimase ooperi alles aastal 1741. Londonis võitis populaarsust inglise laulumäng ehk ballaad-ooper, mis oli orienteeritud uuele publikule kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile
1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737.aastal tabas teda ka ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks. Ja siiski kirjutas Händel oma viimase ooperi alles aastal 1741. Londonis võitis populaarsust inglise laulumäng ehk ballaad-ooper, mis oli orienteeritud uuele publikule kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seri...
Muusikaline väljendus lähtus alates 17. Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert
1607 valmis tema ooper „Orpheus“ Paljud tema ooperitest on kadunud, säilinud on veel „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea kroonimine“. Vokaalmuusika barokiajastu Itaalias Kirikumuusika-1602 Lodovico Viadana kogumik pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga. 17. sajandi peamised vokaalzanrid olid kantaat, oratoorium ja ooper. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm(ABA vorm). Retsitatiiv-kõnelähedane laul. Secco-retsitatiiv-retsitatiivi saadetakse vaid basso continuo harvade akordidega. Saatega retsitatiiv-retsitatiivile lisatakse ansambel või orkester ja ta muutub meloodilisemaks. Kantaat-algselt tähendas vaid vokaalteost, 17 sajandil kujunes kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. 8 Oratoorium-kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
lavaefektid Napoli ooper- valitses 18. Saj I poolel enamikes Euroopa maaades.. sisu oli samuti ajaloo- ja mütoloogiaianeline, vaatemägnulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks oli bel canto, kaunis toon, väljendusrikkus(keerulised käigud). Tekkisid tõsine ooper opera seria , mis oli toretsev õukonnaooper ning koomiline ooper opera buffa, see oli rohkem rahvaooper. 17. Sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid: Da-capo-aaria- koosneb kolmest lõigust, ABA, A j B kontrastse karakteriga, noodis A osa ei korrata, vaid lisati märge aria da capo, korrata aaria algusest Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. Retsitatiivides süzee areneb Jean-Baptiste Lully oli 17. Saj Prantsusmaa helilooja, kes lõi kuningliku ooperiteatri ning õukonnaorkestri. Kirjutas tõsiseid oopereid e lüürilisi tragöödiaid(rütmiliselt keerukad, palju balletistseene)
annaabi.ee 
