Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soolad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl)
Saamine  1) Hape + metall
Zn+2HCl -> ZnCl2+H2
2)Hape+aluseline oksiid
Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O
3)Hape + alus
Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4 + 2H2O
4)Hape + sool
CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O
5)Alus+happeline oksiid
Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O
6)Alus+sool
CuSO4+ NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2
7)Sool+metall
CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu
8)Sool+sool
CuSO4+ BaCl2 -> CuCl+BaSO4
9)Alusel.oksiid+happel.oksiid
CaO+CO2 -> CaCO3
10)Metall + mittemetall
Na+Cl -> NaCl
Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4
2) Vesiniksoolad : NaHCO3; NaH2PO4
3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl
4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O
Keemilised omadused:
1)Reageerivad endast tugevama happega
CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O
2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega
CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2
3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O)
CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu
4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel
CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4
Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon .
Sulatatud soolade elektrolüüs:
Anoodil anioon oksüdeerub:
2Cl- - 2e-  Cl2
Katoodil katioon redutseerub:
Na+ + e-  Na |*2 Katood (-) Anood (+)
2Na+ + 2Cl-  Cl2 + 2Na
Vesilahuste elektrolüüs:
NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide,
vaid vee redutseerumine
2H2O + 2e-
-> H2 + 2OH
anood: 2Cl- - 2e-
-> Cl2
katood: 2H2O + 2e-
-> H2 + 2OH-
2Cl- + 2H2O
-> Cl2 + H2 + 2OH
Ehk molekulaarsel kujul:
2NaCl + 2H2O
-> Cl2 + H2 + 2NaOH
Soolad #1 Soolad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor littlemax Õppematerjali autor
võrrandid

Sarnased õppematerjalid

Anorgaaniline keemia
9
doc

Anorgaaniline keemia

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad

Keemia
Soolad - konspekt
3
doc

Soolad - konspekt

Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad ­ happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 ­ vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 ­ naatriumdivesinikfosfaat

Keemia
Keemia konspekt eksami jaoks
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

(mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik Mööduvat karedust põhjustavad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid ­ Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid ­ Nõrgad happed ja alused. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees(elektrolüüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). PH<7 happeline PH>7 aluseline Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid.

Keemia
SOOLAD
10
ppt

SOOLAD

SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3

Keemia
Aineklassid
3
rtf

Aineklassid

a Ia) lagundamine Cu(OH)2 = CuO + H2O · Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2 · Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2 Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid)

Keemia
Keemia põhi- ja keskoolile
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5. vastavate lihtainete reageerimisel vesinikuga N: H2 + Cl2 = 2HCl 6. vastavate soolade reageerimisel tugevama happega N: FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S Soolad Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Liigitus: Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad Vees lahustumatud Kõik N, Na- soola vt. lahustuvuse tabelit Kõik nitraadid BaSO4; AgCl jt. Koostise järgi Lihtsoolad Vesiniksoolad NaCl; Na2SO4 NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Keemilised omadused: 1

Keemia
Üldine ja anorgaaniline keemia
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

c) leelis + sool = UUS ALUS + UUS SOOL 3KOH + FeCl3 = 3KCl + Fe(OH)3 d) Alused ei reageeri alustega va. amfoteersed hüdroksiidid Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3 Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4 Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 või K3Al(OH)6 kaaliumheksahüdroksiidaluminaat Saamine: 2Na + 2H2O = 2NaOH = H2 Li2O + H2O = 2LiOH CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 6. SOOLAD SOOL ­ ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeanioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel. 1. Liigitus 1.1 Lihtsoolad KCl NaCl- keedusool Na2CO3- (pesu) sooda KNO3- kaaliumnitraat 1.2 Vesiniksoolad NaHCO3- söögisooda 10 KH2PO4- kaaliumdivesinikfosfaat 1.3 Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl 1.4 Liitsoolad

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun