Vasksulfaat - Vaskvitriol (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Siirdemetallide ühendid

tionüülkloriidi. Muundumine ei toimi kuumutamisel, kuna siis tekivad HCl ja raua oksükloriidid. Reaktsioonid 1) Raud (III) kloriid annab hüdrolüüsudes happelise lahuse. Kui kuumutada seda 350 °C juures raud (III) oksiidiga, annab raud (III) kloriid raud vaskoksükloriidi FeCl3 + Fe2O3 3 FeOCl 2) Oksalaadid reageerivad raud (III) kloriidi veilahusega kiiresti, andes [Fe(C2O4)3]3'e. FeCl3 + 3 [C2H5O]-Na+ Fe(OC2H5)3 + 3 NaCl 4. FeSO4 x 7 H2O ­ Raud (II) sulfaat Nimetused tööstuses - ferrumsulfaat, roheline vitrioliõli, raua vitrioliõli, melanteriit Leidumine looduses - on melanteriidi mineraal Omadused - sinakasroheline, lahustub vees, on paramagnetiline Kasutamine - meditsiinis rauapuuduse raviks, tööstuses asendab teisi rauaühendeid Tähtsus - on üks tähtsamaid raud (II) sooli Saamine 1) Terase valmistamise lõpupaiku, terasplekk või -varras käib läbi väävelhappe söövitusvannist

Analüütiline keemia

6

doc

Vask - Cu

Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol ­ kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid. Vaskvärvid ­ tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel

Keemia

5

doc

Vask - referaat

Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekas­siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. Vaskvitriol on sinise värvusega kristallaine. Seda kasutatakse puidu immutamiseks ja sellest tehakse taimekaitsevahendeid.Mitmesugused vasesulamid on suure tähtsusega. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliksSellest sai ka aluse pronksaeg. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina.

Keemia

9

pdf

Väävel

kindlakstegemises lahuses. BaCl2(l) + Na2SO4(l) BaSO4(t) + 2NaCl(l) Baariumsulfaadi valge sade (Pildiallikas http://www.public.asu.edu/~jpbirk/qual/qualanal/barium.html ) Tuntumaid sulfaate kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel kui ka lahtistina (Na2SO4*10H2O ­ Glaubrisool), ehituses (CaSO4*2H2O - kips), röntgenoskoopias kontrastainena (BaSO4), taimekaitsevahendite ja mineraalvärvide valmistamisel (CuSO4*5H2O ­ vaskvitriol, FeSO4*7H2O - raudvitriol) H2S2O3 ­ tioväävelhape Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl H2S2O3 + 2NaCl Tiosulfaatioon on tugev redutseerija, mida kasutatakse näiteks mahtanalüüsis joodi määramisel. Naatriumtiosulfaati Na2S2O3 kasutatakse fotograafias kinnistina, meditsiinis tsüaniidi-,

Keemia

7

doc

Vask - Cu

Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosioonip

Keemia

4

doc

Vask plii raud tsink

Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekas­siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat ­ vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga ­ valgevask ehk messing ­ on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja ker

Keemia

29

rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (jä

Keemia

22

docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3-

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)