Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Curriculum Vitae". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kursus, curriculum, alfons, isikukood, mobiil, kännu, täiendharidus, kutsekool, sekretäritöö, keeltekool, vallavalitsus, emakeel, võõrkeeled, andmetöötlus, harrastused, male, triatlonCV näidis Curriculum Vitae SOOVI KORRAL TEIE PILT Nimi: KATRIN KASK Sünniaeg: 17.02.1978 Aadress: Mesilase tee 52-11, 12345 Tallinn Telefon: +372 166 5467 (kodus), +372 51 15 570 (mobiil) E-post: [email protected] Hariduskäik: 1994 1996 Tartu Kutsehariduskeskus, müüja eriala 1985 1994 Tallinna 32. keskkool (omandatud põhiharidus) Täiendkoolitus: jaan. 2016 Teenindaja käitumine eriolukorras, G4S, maht 6 h sept. 2014 Raamatupidamise baaskoolitus, SA Bilanss, maht 120 tundi apr. 2013 Tulemuslik müük, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, mah
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul
1 ISIKU POOLT VORMISTATAVAD DOKUMENDID 1) Elulookirjeldus ehk Curriculum Vitae (CV); 2) Motivatsioonikiri; 3) Avaldus; 4) Kaaskiri 5) Soovituskiri 1. ABIKS CV KOOSTAMISEL Vabale töökohale kandideerimisel esitatakse tööandjale CV ja avaldus töökohale kandideerimiseks. Mõnikord on võimalik CV saata läbi mõne töövahendusportaali internetis. Selleks tuleb CV sisestada portaali andmebaasi, mille kaudu tööandjad ka ise endale sobivat tööjõudu otsivad.
Järvamaa kutsehariduskeskus Põllumajandus 4.kursus nimi Karjäärivõimalused minu erialal Referaat Juhendaja: Järvamaa 2018 Sisukord: 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3.CV1 4.CV2 5.CV3 6.Kokkuvõte 7. Motivatsioonikiri 8. Kasutatud alliakad Sissejuhatus Otsisin sobilike töökohti õppetöö eesmärgil, aga kunagi plaanin kindlasti oma ettevõtte teha. Seasöötade müügikonsultant SF PANDIVERE OÜ Töö kirjeldus Ootame Sind oma meeskonda, kui Sa armastad AKTIIVSET müügitööd ja sul on AKTIIVSE müügitöö kogemus. Tööülesanded: * aktiivne seasöötade müügitöö, söödaratsioonide koostamine * uute klientide leidmine ja nõustamine * kliendi konsulteerimine ning parima lahenduse leidmine * klientide külastamine Nõudmised
..................................................................................................65 8.1 Avaldus ................................................................................................................65 8.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................65 8.1.2 Avalduse vorming........................................................................................65 8.2 Curriculum Vitae .................................................................................................69 8.2.1 Üldine informatsioon ...................................................................................69 8.2.2 CV vorming .................................................................................................69 8.3 Soovituskiri ..........................................................................................................72 8
AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM 12. D klass Sander Viljastu Mihkel Raud Kodune kontrolltöö Juhendaja: Ingrid Palm TALLINN 2009-02-02 Curriculum vitae Nimi: Mihkel Raud Sünniaeg: 18.01.1969 Tallinn Aadress: Tallinn, Harju maakond, Eesti Telefon: mobiil: +37255512345 E- post: [email protected] Isikututvustus: Töökäik: 2008- k.a ,,Värske Ekspress" saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi ,,Eesti otsib superstaari" kohtunik 1996- 2000 Telesaate ,,7 vaprat" saatejuht 1990-1991 Vikerraadios saatejuht 1991-1992 Kuku raadios saatejuht 1986- k.a ,,Singer Vinger" kitarrist 1990- 1999 ,,Mr Lawrence" kitarrist 1985-1986 ,,Metallist" soolokitarrist 1983-1984 ,,Golem" laulja, kitarrist 1981-1982 ,,?" kitarrist
Tartu Kutsehariduskeskus Turismikorraldus Annika Vesselov PRAKTIKAARUANNE Aruanne Juhendaja Reeli Engelbrecht Muhu 2009 SISUKORD Annika Vesselov...........................................................................................1 PRAKTIKAARUANNE................................................................ 1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................4 2. ETTEVÕTE......................................................................................................................5 2.1 Ettevõtte ajalugu.........................................................................................................5 2.2 Ettevõtte asukoht ja kontaktandmed...........................................................................5 2.3 Ettevõtte tegevusalad.............
Nuut rõhutab väga palju ,et me oleme eestlased ja oleme vabad ja teda solvab,kui meid seostatakse Venemaaga ,nagu oleksime siiamaani Venemaa all. Komentaarides lugedes pooldatakse rohkem ka Nuuti,kuna esitab väga palju fakti põhiseid teadmiseid ja Jevgenia Vära esitab rohkem enda elust näiteid. Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus 4. CV kirjutamine Curriculum Vitae Isiklik informatsioon Nimi Pille-Riin Pruus Sünniaeg 15.07.1994 Isikukood 49407154718 Aadress Valdeku 105-42, Tallinn 11213 Telefon 58 173 366 E-mail [email protected] Hariduskäik
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................
tegemine, äraütlemiskirjad, tööle vormistamine, adapteerumine. (Kõrven 2006: 248-249) Personali värbamine ja valik 2.2. Personalivaliku meetodid Personali valiku protsess algab hetkest, kui kandidaatide hulgast hakatakse otsima sobivaimat inimest, kasutades selleks erinevaid meetodeid. (Türk 2005: 135) Personalivaliku käigus kasutatavad meetodid on järgmised (Türk 2005: 135): · Curriculum vitae (CV), · Ankeet, · Intervjuu, · Taustauuring, · Soovitused, · Test, · Käitumisülesanne Ruth Alas lisab antud loetellu veel elulookirjelduse, mis kirjutatakse vabas vormis ning see hõlmab inimese kogu elukäigu. Kuna sellises vormis info töötlemine on aeganõudev ja tööandja jaoks oluline info võidakse üldse välja jätta, siis kasutatakse rohkem formaliseeritud vorme, nagu curriculum vitae ja ankeet. (Alas 2005: 65)
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Tekstis allajoondamist mitte kasutada. 16. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 3.2. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene leht (vormistatakse lisa 3 toodud näidise järgi), millele märgitakse: Õppeasutuse nimetus. Õppetooli nimetus. Kursus ja rühm, näiteks Õ III-3 (diplomitööl ei märgita kursust ja rühma). Autori ees- ja perekonnanimi. Töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold ja tähe suurus 12 punkti). Töö liik (nt. seminaritöö, miniuurimistöö, portfoolio, praktika aruanne, kursusetöö, diplomitöö). Märgitakse, mis aines töö on tehtud (va kursusetöö ja diplomitöö): näiteks seminaritöö õendusalustes; miniuurimistöö uurimistöö metoodikas; portfoolio
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Lisaks ettevõtlusele (kui distsipliinile) tegeleb ettevõtluse traditsiooniliseks ning pani aluse erialaühenduse problemaatikaga ka (üldine) ettevõttemajandusõpetus. International Council for Small Business tekkele; Viimane tekkis majandusteaduse jagunemisega rahva- ja · 1953 - P. Drucker ettevõtluse ja innovatsiooni ettevõttemajandusõpetuseks 19. ja 20. sajandi vahetusel kursus N. Y. Ülikoolis; (pigem küll 20. sajandi alguses). · 1963 alustas ilmumist esimene erialane ajakiri The Ettevõtluse ja ettevõttemajanduse (kui õpetuste) vaheline Journal of Small Business Management. piir ehk "tööjaotus" ei ole paraku veel päris selge ... Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 11 Ettevõtluse alused - A
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine.........................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
Senises praktikas toimib enamasti teine variant, kus e-kursuse kavandamine ja ettevalmistamine on eelkõige õppejõu enda algatus. Sellisel juhul on õppejõud enamasti ka projektijuhi ülesannetes. Lisaks on õppejõud ka kursuse läbiviija ja hilisem analüüsija, st ka tuutori ülesanded on õppejõul. Tulevikus peaks aga rohkem hakkama toimima esimene variant, kus rollid on eri inimeste vahel jaotatud. See nõuab muidugi rohkem lisaraha, kuid peaks tõstma kursuste kvaliteeti ja kursus ei sõltu enam ainult ühest inimesest. Joonisel 2 on kajastatud e-õppesüsteemi põhiprotsesse. 12 Joonis 2. E-õppe protsess [3 lk 10] Antud joonis kirjeldab erinevaid protsesse e-õppesüsteemis. 13 2. E-ÕPPESÜSTEEMI ANALÜÜS 2.1. Probleemid e-õppesüsteemis
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti, kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB. Sest see on lähim kahe aste tuhandele. Võib teatud kontekstis olla ka 1000 korda suurem, st 1 MB = 1000 kB Arvuti RAM üldiselt 4,8,16,32 GB, mobiil 4 GB. Ülejäänud SSD tüüpi mälu. Tähtede ja sümbolite kodeerimine – Peavad olema tõlgitud kahendsüsteemi arvudeks. Olemas erinevad koodisüsteemid: • ASCII (American Standard Code for Information Interchange) – Iga sümboli kodeerimiseks on 1 bait, tabelis on 28=256 erinevat sümbolit. – Algses versioonis (1963) oli 7 bitti, st 127 sümbolit – Laiendatud tabeli osa võib olla erinev.
Kolme aasta jooksul tuleb koguda vähemalt 60 PDU-d (PDU - Professional Development Units – elukutse arendamise ühik). 1 PDU on võrdne ühe astronoomilise tunniga. Magistritöö raames loodav projektijuhtimise e-konspekt peab rahuldama PMI poolt õppematerjalidele seatud nõudeid. See tähendab, et käsitleda tuleb kõiki üheksat projektijuhtimise valdkonda (aja, kulude, riskide, … juhtimine). Tuleviku (magistritöö väliseks) eesmärgiks on tuginedes konspektile luua kursus, mille kontakttundide maht vastab PMP sertifikaadi eeldustele (vähemalt 35 astronoomilist, ehk 47 akadeemilist tundi). Kaugem eesmärk on PDU-de ja CEU-de andmise õiguse saamine. 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid Antud teemaga tutvumisel selgus, et elektroonilisi õppematerjale jagatakse enamasti internetipõhiste kursuste raames. Eraldi õppematerjale eriti ei ole. Veebipõhiseid kursuseid on tohutult. Näiteks PMI kursuste arhiiv esitas ligi 200 erinevat nime.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja koh
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presi
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
annaabi.ee 
